15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
14. kord purgis, 15. kord kavas!
Seekordne rada oli koondina vast raskem kõigist senistest, märjast olenemata. Pea olematu rattatrenn viimase 1,5 kuu jooksul ei teinud seda ka kergemaks, kuigi samas näitab see seda, et targalt tempot valides on H100 tehtav alati. Kütiorg 20 km enne lõppu oli maasikas tordil. Ja ega see viimane 20 km ka kerge polnud, kuigi ilmselt kõik allamäge lõigud tundusid tegelikkusest 2x pikematena. Ja no kui Haanja-Rõuge kandis näed silmapiirini ulatuvat siledat kruusa, siis tee pilti, muidu ei usu
Mudafaktor oli seekord tegelikult madal, kuivõrd värske vihm jõudis vaid kerge pasteedi tekitada ja igalt poolt sai pmst läbi kui vaid otsustavust oli. Rummuni mülkaid ei kohanud.
TP'd oma tavapärases headuses muust eeskujulikust orginnist rääkimata! Korraldus tervikuna eeskujuks seatav. Tegelikkuses on see muljetavaldav arvestades raja pikkust, logistikat jne. Tänud korraldustiimile
Tehnikast. FS säästis peed ja käsi. Toimis karvasem rehv - mitte mingit probleemi üles-alla-otse kontekstis ei esinenud. Käigusüsteem (2x10) toimis tõrgeteta - ketil kasutan vahapõhist Squirt Lube määret - toimib, kordagi ei puhastanud
Seekordne rada oli koondina vast raskem kõigist senistest, märjast olenemata. Pea olematu rattatrenn viimase 1,5 kuu jooksul ei teinud seda ka kergemaks, kuigi samas näitab see seda, et targalt tempot valides on H100 tehtav alati. Kütiorg 20 km enne lõppu oli maasikas tordil. Ja ega see viimane 20 km ka kerge polnud, kuigi ilmselt kõik allamäge lõigud tundusid tegelikkusest 2x pikematena. Ja no kui Haanja-Rõuge kandis näed silmapiirini ulatuvat siledat kruusa, siis tee pilti, muidu ei usu
Mudafaktor oli seekord tegelikult madal, kuivõrd värske vihm jõudis vaid kerge pasteedi tekitada ja igalt poolt sai pmst läbi kui vaid otsustavust oli. Rummuni mülkaid ei kohanud.
TP'd oma tavapärases headuses muust eeskujulikust orginnist rääkimata! Korraldus tervikuna eeskujuks seatav. Tegelikkuses on see muljetavaldav arvestades raja pikkust, logistikat jne. Tänud korraldustiimile
Tehnikast. FS säästis peed ja käsi. Toimis karvasem rehv - mitte mingit probleemi üles-alla-otse kontekstis ei esinenud. Käigusüsteem (2x10) toimis tõrgeteta - ketil kasutan vahapõhist Squirt Lube määret - toimib, kordagi ei puhastanud
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Ratta inimesena minna joosta Tallinn Maraton ära 2 nädalat enne Haanja 100. Igasugused jalaliigesed valusaks ja vigaseks saada jooksul, sest pole jooksu trenni teinud. Mis siin ikka: Fättiga peale ja lähme naudime ilusat Eestimaa loodust Stardipauguga alla tulnud vihmavesi tegi raja mudaseks ja ratta valik osutus õigeks otse ja kindlalt kõigest läbi. Raske oli üles mäge saada aga... Ega jalga poleks nii või naa olnud kiiresti sõita ka tavalise MTB-ga. Enne teist TP-d olid jalad valusad ja kanged juba ning TP-s oli pikem mõtlemine elu üle ja... Damn- Haanja 100 EI KATKESTATA! Edasi minna ja ainuõige valik. Enesetunna läks paremaks ja kaaslased rajal järjest lõbusamaks Lõpu eel sai koos sõidetud mõnda aega kohaliku härraga, kes 10korda Haanjal oma Hullupaberi tõendi kättesaanud. Rääkis ka lugusi eelmistest kordadest ja et HAANJA 100 EI KATKESTATA! Viimastel km-l tuli taas padukas taevast alla 9h ja mõni minut peale sai MÕNU ja RAVI seekord otsa. Järgmine aasta 21.9.2019 tulen taas ravile
Aitähh Dr. Holden ja co oma suurepärase hooliva suhtumise patsientidesse ja nende ravi eest!!!
NB: Need eriti kanged ja segased, kes seal 10+h tulid- Respect! Te olete kõvad vanad!
Aitähh Dr. Holden ja co oma suurepärase hooliva suhtumise patsientidesse ja nende ravi eest!!!
NB: Need eriti kanged ja segased, kes seal 10+h tulid- Respect! Te olete kõvad vanad!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kuku Raadio (Madis Ligi) helistas reedel ja tegi intervjuu:baruto kirjutas:Mis see #haanja100 on?
Haanja100 on see, kui sõidad kuskil karuperses ja tunned ennast rajal täiesti üksi.
- Palju teil osalejaid on?
- 500!
- Palju on neid aastatega juurde tulnud?
- 500 on piir!
- Kuidas nii, kas rohkem pole uhkem?
- Ei ole! Kaob see võlu!
Umbes nii see oli, aga üks legend H100-st on selline, et mees on kaks tundi sõitnud ilma kedagi nägemata ja siis korraks metsa äärde põiele minnes paneb selja tagant 4 ratturit mööda, neist 2 naised....
AITÜMA RAUL aka BARUTO! Sina oled üks H100 legende!
-
- Rattur
- Postitusi: 83
- Liitunud: 28. 09. 2009. 13:04
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Alustaks ikka kohe negatiivsest. Esiteks oli lõpus rullirada välja lõigatud (minujaoks üks ürituse firmamärke ja mõnus irooniline littimise koht, kus kõik halb unustada ja valmistuda õhtuseks vööndiks). Teiseks halvaks uudiseks oli, et endises Mäe saunas aastaid ossidele parimaid pidusid korraldanud ja üks L-Eesti tooremaid baare Bevega oli uksed kinni pannud. Kurb. Aga ülejäänud oli nagu ikka. Väga mõnus. Eriti meeldisid Viguri mahlakad anektoodid mida ta esitas valitud seltskonnale saunas nr2
Viimati muutis toomaspoiss, 24. 09. 2018. 09:56, muudetud 1 kord.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kuigi on selline tunne, et "vanasti" oli rada raskem ja muda rohkem, siis ega vist enam ei mäleta neid 15 aasta taguseid radasid enam nii hästi. See aasta tundus rada oluliselt raskem kui eelmistel aastatel. Kohati see pasteet esimesel 30-l kilomeetril oli hullem kui rummuni pori - rehv absoluutselt ei kuulanud ja kett oli pidevalt sõlmes esihammakate vahel.
Kuigi lõpus ei olnud enam pikki kiireid kruusaseid laskumisi, kus jalga sirgeks lasta ning pulss punases kimamist viimastel kilomeetritel rolleri rajal, siis selle aasta raja ülesehitus meeldis igati!
Super korraldus taas!
Kuigi lõpus ei olnud enam pikki kiireid kruusaseid laskumisi, kus jalga sirgeks lasta ning pulss punases kimamist viimastel kilomeetritel rolleri rajal, siis selle aasta raja ülesehitus meeldis igati!
Super korraldus taas!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Gurmaani vaatenurgast oli hea see, et pasteeti oli vähe, samuti see, et TP3-s oli makaroone piisavalt ja need olid väga maitsvad. Kehv oli see, et ketšupit vähe oli.
Kuna see kord oli kavas parem Downkill ja Massimõrvar üldse mitte, siis esimest korda sõitsin igalt poolt alla. Igalt poolt üles sõitmisega on oluliselt nadimad lood, aga vähemalt Vällamäe otsa sai oluliselt rohkem sõita kui kõndida seekord.
Võibolla oli asi tänavuses paremas treenituses, vms aga mulle ei tundunud rada kuigi palju raskem. Lõpusosa oli tuuri proloogist tuttav ja mulle igastahes meeldis.
Kuna see kord oli kavas parem Downkill ja Massimõrvar üldse mitte, siis esimest korda sõitsin igalt poolt alla. Igalt poolt üles sõitmisega on oluliselt nadimad lood, aga vähemalt Vällamäe otsa sai oluliselt rohkem sõita kui kõndida seekord.
Võibolla oli asi tänavuses paremas treenituses, vms aga mulle ei tundunud rada kuigi palju raskem. Lõpusosa oli tuuri proloogist tuttav ja mulle igastahes meeldis.
- vigurivänt
- Rattur
- Postitusi: 798
- Liitunud: 27. 09. 2004. 07:49
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
See oli tegelikult saun nr1. Me sulle ütlesime nr2, et sa pärast väljas käimist enam sinna ei tulekstoomaspoiss kirjutas: Eriti meeldisid Viguri mahlakad anektoodid mida ta esitas valitud seltskonnale saunas nr2
Tark ei torma!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Vanasti olid mäed helesinised, paistis helekollane päike, rohi oli heleroheline ning mehed olid raudsed. Vähemalt meie mälestustes alati tundub nii. Kuid kuidas asi tegelikult oli? Vaatame numbreid. Võrdleme näiteks Haanja 100 tulemusi läbi aastate ja võtame aluspunktiks 100. kohal lõpetanud võistleja lõpetamise aja. Mida me näeme? Näeme, et kõige rohkem aega on kulunud aastal 2009, seevastu kõige kiiremini on sajanda koha omanik pärale jõutud 2014 aastal. Ajaline vahe kõige raskema ja kõige kergema aasta vahel on lausa kaks tundi. Ka võistluse võitja kulutas kõige rohkem aega 2009 aastal (5:04:16) ja kiireim aasta võitja jaoks oli 2013 (4:08:46).
100. kohal lõpetnute aegrida on selline:
1. 2009 - 7:31:15
2. 2004 - 7:06:10
3. 2015 - 7:02:06
4. 2008 - 6:55:43
5. 2010 - 6:38:41
6. 2012 - 6:27:39
7. 2005 - 6:23:26
8. 2007 - 6:20:05
9. 2018 - 6:18:55
10. 2006 - 6:09:06
11. 2016 - 6:08:08
12. 2013 - 5:59:45
13. 2011 - 5:54:42
14. 2017 - 5:49:38
15. 2014 - 5:35:26
Mingisuguse objektiivse pildi nende tulemuste najal saab kujundada, mis muidugi ei tähenda seda, et mõne üksiku võistleja jaoks ei võinud olla näiliselt kõige kergem aasta just vastupidi kõige raskem. Oli vähe treeninud, tehnika jamas või lihtsalt kehv päev.
Seega tänavune 2018 aasta oli üle keskmise kerge. Seda objektiivselt ja teatava huumoriga võttes muidugi. Subjektiivselt hinnates - minu arvates oli raske nagu alati. Ainus helge hetk oli umbes 17 km enne lõppu, kui rada kulges mööda äsja tärganud taliviljapõllu äärt mööda ning taamal avanes maaliline vaade horisondile, kust hädapärast oli juba isegi kauguses kumavat lõppu näha. Siis läks heaks ning esmakordselt tekkis pähe mõte, et äkki ikka võiks võibolla korra veel osaleda.
100. kohal lõpetnute aegrida on selline:
1. 2009 - 7:31:15
2. 2004 - 7:06:10
3. 2015 - 7:02:06
4. 2008 - 6:55:43
5. 2010 - 6:38:41
6. 2012 - 6:27:39
7. 2005 - 6:23:26
8. 2007 - 6:20:05
9. 2018 - 6:18:55
10. 2006 - 6:09:06
11. 2016 - 6:08:08
12. 2013 - 5:59:45
13. 2011 - 5:54:42
14. 2017 - 5:49:38
15. 2014 - 5:35:26
Mingisuguse objektiivse pildi nende tulemuste najal saab kujundada, mis muidugi ei tähenda seda, et mõne üksiku võistleja jaoks ei võinud olla näiliselt kõige kergem aasta just vastupidi kõige raskem. Oli vähe treeninud, tehnika jamas või lihtsalt kehv päev.
Seega tänavune 2018 aasta oli üle keskmise kerge. Seda objektiivselt ja teatava huumoriga võttes muidugi. Subjektiivselt hinnates - minu arvates oli raske nagu alati. Ainus helge hetk oli umbes 17 km enne lõppu, kui rada kulges mööda äsja tärganud taliviljapõllu äärt mööda ning taamal avanes maaliline vaade horisondile, kust hädapärast oli juba isegi kauguses kumavat lõppu näha. Siis läks heaks ning esmakordselt tekkis pähe mõte, et äkki ikka võiks võibolla korra veel osaleda.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
See oli ilus koht, võtsin ka seal hoo maha ja nautisin vaadet.siimik1 kirjutas:Ainus helge hetk oli umbes 17 km enne lõppu, kui rada kulges mööda äsja tärganud taliviljapõllu äärt mööda ning taamal avanes maaliline vaade horisondile,
Enda sõidust: Soojendus jäi lühikeseks ja esialgne plaan (eelmine aasta toimis väga hästi) kohe täpiks ära tõmmata ei toiminud - täpiks tõmbamise asemel tõmbasin end pakuks. Kuskil 15km peal oli veits rehvipornot millest sain klubikaaslase kirkama meele ja mitmete pealtvaatajate abil üle (ilmselt ise olin veel liiga pakk sel hetkel). Mõne ajapärast tuli sõidurütm sisse ning sai vahejuhtumiteta lõbusalt liugulastes finishisse jõutud.
Rada kuidagi raskem küll ei tundunud kui varasematel aastatel, Kuradimägi pole kunagi nii kergelt tulnud kui sel aastal. Lõpus asfaldi lõigu asendamine singliga oli ÜLIMALT POSITIIVNE, nii võikski jääda. Ilm oli tegelikult OK ja muda vastu mul pole ka midagi, Rocket Ronidega sai igasugu pasteedist üles end veetud. Hea oli ka see et sealt kust me Vällamäelt allasõitsime üles sõitma (loe: kõndima) ei pidanud.
Algus oli ka parem kui viimased paar aastat - alguse kilomeetrite asfalt möödus kiiresti ning sai kohe metsavahele singlile.
Nagu ka mitmed teised, tundsin ka mina puudust siltidest, mis ütleksid mis paganama mäe tõusust ma nüüd üles kangutan/jalutan. Mõned mäed mis vast viimased 5 aastat iga kord sees on olnud, tunnen ära alles laskumisel (nagu Taevatrepp sel aastal). Aga ega see mingi show-stopper pole.
Terveks sel aastal veel ei saanud, järgmisel aastal peab kindlasti uuesti ravile tulema. Loodetavasti saab ka pikema seansi valida siis
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Aitäh, Doktor, 100 KILOMEETRIT on tõesti piisav.
Rada tundus parim väljalase - ei liiga kerge ega ka ülevõlli tappev. Isegi päris lahedaid sinkusid oli mu vahepealsel ärajäämisel juurde kasvanud. Võibolla tundus nii seepärast, et Loll Pea ei sundinud seekord kellegagi võidu ajama ja sai ületõmbamata oma rida ajada. Riietus osutus ideaalseks (erilised tänud windstopperiga põlvekatetele ja kaela unustatud buffile) ja tehnika toimis perfektselt (1x12). Kaks kümme Ronnid oli ka hea valik.
Tähistus peaaegu ideaalne. Paaris kohas oleks võinud mõni hoiatus lisaks olla kuid H100-l tulebki ise rohkem silmi lahti hoida. Ühel singlil tekitas segadust raja ootamatu märgistuseta hargnemine, aga selgus, et mõlemad viivad samasse kohta. Kolmandasse TP-sse sisenemine jäi mulle ka segaseks - loodetavasti olin ise segane.
Kütiorus polnud varem sõitnud, õnneks oli leebem, kui enne hirmutati (talvel lauaga on siiski lihtsam - üles saab tõstukiga). Huvitav, kuidas ratturid, kel hoogu enam polnud, üle silla said? Lõpus asfaldi puudumine meeldis väga - maanteemehed ei trüginud selga ja Brunz sai parema koha.
Aitäh ka TP-de võrratutele tegijatele - makaron vorstiga on mingil hetkel paradiislik ja ka tops õlli (küll alkovaba) läks Kütiorus õigesse kohta. Teises punktis oli valmisolek isegi flirdist kaugemale minna. Võimas. Las see unistus soojast teest jääb.
Ilmselt minu senini kõige vähem ebameeldiv H100.
Suurim positiivne üllatus saabus rattalt hiljem numbrit eemaldades. Selgus, et lõpuks ometi (tõenäoliselt E100-ja raames) on ära muudetud Eesti morbiidsed lipuvärvid, sest kollasel taustal ilutses kaunis rohe-must- kollane trikoloor. Äge.
Järgmise korra kohta ei hakka lubama kuna isiklikult ei respekti neid kahe- ja kolmeteisttunniseid tegijaid - kui suvel trenni ei viitsi teha, jätan vahele nagu vahepeal tegingi või valin teise ala. Ei viitsiks tungelda seal südametohtri uksel koos teistega, kellele ka lüüakse pulsikella. Vabandust, kui keegi haiget sai.
Rada tundus parim väljalase - ei liiga kerge ega ka ülevõlli tappev. Isegi päris lahedaid sinkusid oli mu vahepealsel ärajäämisel juurde kasvanud. Võibolla tundus nii seepärast, et Loll Pea ei sundinud seekord kellegagi võidu ajama ja sai ületõmbamata oma rida ajada. Riietus osutus ideaalseks (erilised tänud windstopperiga põlvekatetele ja kaela unustatud buffile) ja tehnika toimis perfektselt (1x12). Kaks kümme Ronnid oli ka hea valik.
Tähistus peaaegu ideaalne. Paaris kohas oleks võinud mõni hoiatus lisaks olla kuid H100-l tulebki ise rohkem silmi lahti hoida. Ühel singlil tekitas segadust raja ootamatu märgistuseta hargnemine, aga selgus, et mõlemad viivad samasse kohta. Kolmandasse TP-sse sisenemine jäi mulle ka segaseks - loodetavasti olin ise segane.
Kütiorus polnud varem sõitnud, õnneks oli leebem, kui enne hirmutati (talvel lauaga on siiski lihtsam - üles saab tõstukiga). Huvitav, kuidas ratturid, kel hoogu enam polnud, üle silla said? Lõpus asfaldi puudumine meeldis väga - maanteemehed ei trüginud selga ja Brunz sai parema koha.
Aitäh ka TP-de võrratutele tegijatele - makaron vorstiga on mingil hetkel paradiislik ja ka tops õlli (küll alkovaba) läks Kütiorus õigesse kohta. Teises punktis oli valmisolek isegi flirdist kaugemale minna. Võimas. Las see unistus soojast teest jääb.
Ilmselt minu senini kõige vähem ebameeldiv H100.
Suurim positiivne üllatus saabus rattalt hiljem numbrit eemaldades. Selgus, et lõpuks ometi (tõenäoliselt E100-ja raames) on ära muudetud Eesti morbiidsed lipuvärvid, sest kollasel taustal ilutses kaunis rohe-must- kollane trikoloor. Äge.
Järgmise korra kohta ei hakka lubama kuna isiklikult ei respekti neid kahe- ja kolmeteisttunniseid tegijaid - kui suvel trenni ei viitsi teha, jätan vahele nagu vahepeal tegingi või valin teise ala. Ei viitsiks tungelda seal südametohtri uksel koos teistega, kellele ka lüüakse pulsikella. Vabandust, kui keegi haiget sai.
Tuuni kaine peaga!
Tõnu
Tel. 5179614
Eelistan helistamist.
Tõnu
Tel. 5179614
Eelistan helistamist.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Eilse päeva vihmane osa möödus mõtteid mõlgutades ja klaviatuuri klõbistades.
Täna lasin emotsioonidel natuke settida (doktori hinnangul ei pruugi patsient pärast seanssi esimese 24 tunni jooksul olla päris adekvaatne) ja vaatasin siis üle.
https://jaanusj.blogspot.com/
Täna lasin emotsioonidel natuke settida (doktori hinnangul ei pruugi patsient pärast seanssi esimese 24 tunni jooksul olla päris adekvaatne) ja vaatasin siis üle.
https://jaanusj.blogspot.com/
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Lugesin ja sheerisin jaanusj blogi esmapostitust, mis oli kihvtim, kui nüüdne. Nt Tambovi koefitsenti numbrites näidata on võimatu, kuna see ongi defineerimatu Ja kõik need, kes jõudsid finišisse pärast 8h35min said laussajus sõita, mis muutis rajal olekut totaalselt - tõusud olid rattal võetamatud ja laskumisel polnd vahet, kas pidurdad või mitte - kiirus täpselt sama.
Viimati muutis mart, 25. 09. 2018. 10:55, muudetud 1 kord.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna: https://lkylli.zenfolio.com/p248746379/ ... #hb7b23736
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
2009 oli räme pasteet.siimik1 kirjutas:Ka võistluse võitja kulutas kõige rohkem aega 2009 aastal (5:04:16)
100. kohal lõpetnute aegrida on selline:
1. 2009 - 7:31:15
....
Oli pikalt sadanud, maapind oli vett täis ja imes räigelt, mülkaid jagus ka igale poole.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
2009 ei olnud mitte pasteet, vaid maa oli täiega mäda, 26 tollise rummuni! Üleeile oli vaid pealmine sentimeeter mäda! Täna rada maha võttes nägin ja kujutasin ette, kuis ja mis!erikr kirjutas:2009 oli räme pasteet.siimik1 kirjutas:Ka võistluse võitja kulutas kõige rohkem aega 2009 aastal (5:04:16)
100. kohal lõpetnute aegrida on selline:
1. 2009 - 7:31:15
....
Oli pikalt sadanud, maapind oli vett täis ja imes räigelt, mülkaid jagus ka igale poole.
Aga jah, 2009, 2004 ja 2015 moodustavad esikolmiku ka minu mälus, ilma aegu vaatamata!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Aitüma, Ivar& Co!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Ma ei tea, kas asi oli selles, et ma nii hilja starti läksin (vist oli 10min enne starti), aga seekord ma poleks peaaegu soovitud stardikoridori mahtunudki. Paljud kvalifitseerisid ennast Tegijateks, nagu minagi, aga mõne ajaga suudeti ennast nii palju kortsu tõmmata, et ma ikkagi lõpuks koridori mahtusin. Ma ei tea, kas kõik minu taga järjekorras seisnud ka lõpuks oma koha samas grupis leidsid. Ma kindlasti ei mõtle, et koridor võiks laiem olla, aga võib-olla natuke pikem?
Aga minu jaoks tundus olevat päris hea mõte ring teistpidi teha, alguses oli laiemad teed ja kõigil rohkem võimalusi ümber positsioneerida.
Üldiselt oli kõik jälle Väga Viis. See on vist ainuke maraton kus ma ka toitlustuspunktis seisma jään ning suure saiakeste-/koogisõbrana leian aega ka suu magusaks teha . Aasta parimad tankimispunktid
2018. aasta hullupaberid on käes, nüüd võib minu poolest tulla ka talv.
Aga minu jaoks tundus olevat päris hea mõte ring teistpidi teha, alguses oli laiemad teed ja kõigil rohkem võimalusi ümber positsioneerida.
Üldiselt oli kõik jälle Väga Viis. See on vist ainuke maraton kus ma ka toitlustuspunktis seisma jään ning suure saiakeste-/koogisõbrana leian aega ka suu magusaks teha . Aasta parimad tankimispunktid
2018. aasta hullupaberid on käes, nüüd võib minu poolest tulla ka talv.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Pildid STARDIST ja LASTESÕIDUST ning FINISHIST ALATES lõpuajast 07:54:44 - https://lkylli.zenfolio.com/p248746379
Pildid FINISHIST ENNE lõpuaega 07:54:44 - https://www.flickr.com/photos/158617601 ... 8860/page1
Pildid FINISHIST ENNE lõpuaega 07:54:44 - https://www.flickr.com/photos/158617601 ... 8860/page1
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Minu Haanja100 lugu algas siis, kui leidsin siit foorumist nurga, kuhu kogutud jutud ja mõtted tundusid absoluutselt segastena. Lugesin postitusi aeg-ajalt õhtujutuks ja paralleelselt imestasin, et mis pagana inimesed endale midagi sellist vabatahtlikult korraldavad. Mida rohkem postitusi lugesin, seda sügavamale lõksu langesin ja kui jõudsin juba sadulateta-lenksudeta-sõitude postitusteni, sain aru, et siit ma enam ei pääse. Tuleb visata ära korralik osa seni säilinud ettevaatust-arukust-selget mõistust ja võtta vastu kõik see, mis Haanja100 oma lahke ja mudase käega annab, sest ilmselgelt on siin tegelikult midagi vägevat peidus.
Paar aastat kogusin julgust ja 2017. aastal oli valmis nii vaim kui liha(s). Paraku juhtus nii, et TRM avatud rajal jäin ette meestele, kes juba siis tahtsid naabrimehele ära teha ja kaassõitja hammasratas lõikas mu põlvele igavese tšainiku märgi. EMOni olin suhteliselt positiivselt meelestatud,kuid seitse õmblust hiljem sain aru, et põlve ei anna enam ikka kuidagi painutada. Järgnevad nädalad olid ilmselt ühed masendavad mu lähiminevikus - jälgisin kuidas ilmad järjest paremaks muutusid, lugesin enda piinamiseks veel võistluse valmistujate mõtteid foorumis ja tunnistasin nukralt kuidas jalalihas vaikselt kadus, sest liigutada jalga põlvest ei saanud. Võistluspäev 2017 oli ametlik Must Masendus.
Aga kõik haavad kipuvad siiski paranema. Ka südamehaavad Ja nii ootasin ära uue hooaja alguse. Ja otsustasin proovi mõttes sõita läbi RMK matkatee Aegviidu-Ähijärve haru- et eks see ka natuke näitab, mis võiks Haanjas oodata. Ja et kas ma tegelikult olen hullusteks valmis. Sõitsin, nautisin, jäin ellu. Otsustasin, et see on piisav märk Haanja100ks valmisolekust ja uue annuse entusiasmiga end regatud saigi.
Paar päeva enne võistlust läksin veel ratta ja enda konditsiooni viimast korda maastikule testima ja jalg, mis ei ole harjunud maastikul pedaali küljes kinni olema, vedas otsustaval hetkel alt ja panin külje ja põlve vastu maad. Lõpetasin trenni, sõitsin koju, vaatasin väikest auku põlves ja sõitsin EMOsse. Kohapeal arvas õde, kes oli ise ka rattasõitja, et vast saab võisteldud küll, spaasse ei tasu ainult ronida ja seni kuni haava kokku tõmmati, tegin foorumis loetud lugudest kokkuvõtte. Arst ise jättis ka õmblemise hetkeks pooleli, et mu jutud ära kuulata. Kui siit nüüd uusi Haanja100 entusiaste ei tule...
Kubijale jõudsin nagu kuhugi tõotatud maale, selline kuldne tunne oli sees, kui stardimaterjalid kätte sain Nüüd enam ei muretsenud ka eriti ei ilma üle, ega selle üle, kas jõuan valges sõidetud või kas üldse jõuan sõidetud. Ainuke murekoht oligi haav, aga ega see ka enam stardipäeva hommikuks ei meenunud, mõnus rahu ja õnne ja adreka segu oli sees.
Ettevalmistused... Kuna ei teadnud absoluutselt, mida oodata, siis olin kõik heasoovlikud soovitused foorumist kokku kogunud ja lisanud sellele enda ülemõtlemise koefitsiendi. Rehvirõhku muutsin võistluseelselt umbes kolm korda. Varuriiete täiskomplekti saatsin kolme TP-sse. Kaasa võtsin camelbacki 2l vee, esmaabikomplekti ja varukileka- ja vestiga. Võistluseelsel õhtul sõin puhtast hirmust umbes kolm õhtusööki. Etteruttavalt võib öelda, et sõidu tegin ära põhiliselt eelmise päeva ülepandud söögi pealt, teist korda nii palju ette muidugi ei sööks, aga TP-des sõin igas paar banaani, paar hapukurki, viimastes võtsin pudelisse energiajooki juurde ja saare tp-s sõin tüki kooki ja seegi oli liiga tahke, sest edasi sõites oleks tahtnud see kohe tagurpidi välja tulla. 2l vett sai tasuta ekskursiooni mööda Haanjat. Riided olid algusest lõpuni samad, alguses kohe märjaks ja mudaseks, aga sõidu ajal oli soe.
Ja sõit ise... Startisin tšainikutega ja seda ma ilmselgelt veel olingi. Tehniline sõiduoskus lonkas kahte jalga ja esialgu olin põlve tõttu hirmus ettevaatlik, mis tähendas seda, et mudastes ja juurikasemates kohtades lähenesin aeglaselt, jäin kinni ja panin kohe ka külje maha. Analoogselt käitusin ka vähegi rohkem tõusu moodi kohtades, kus tundus, et lihtsaim väljapääs raskest olukorrast on lihtsalt pikali heita. Nii olin paar kõvemat matsu vastu põlve saanud, kui otsustasin, et asi ei või enam samamoodi edasi minna. Pärast TP1 kui rahvast oli ümber vähemaks jäänud, kasutasin ära olukorda, kus keegi pealt ei vaadanud ja hakkasin tehnilistes kohtades püstijäämist harjutama. Sain aru, et kiirem ja julgem pealeminek täitsa toimib nii mudas kui tõusudel, aga ainult seni kuni keegi kuklasse ei hing(eld)a. TP2 läheduses keerasin esijooksu kinni, mis, paistis, et oli siiani poollahti olnud ja puhastasin esimest korda prillid, sest vihm oli järgi jäänud. Maailm oli taaskord vaadeldav 3D-s ja ratas hakkas paremini edasi liikuma. TP3-s sain aru, et kuigi öeldi, et pole mõtet väga kõvasti panna, siis natuke vist ikka peaks, muidu jääb kõik energia sisse. TP4-s sain aru, et teen vist valges asja ära. Ja jään ühtlasi ka ellu. Siiani polnud veel kordagi tekkinud mõtet, et miks ma siin olen, kõik oli väga nauditav. Finishis... oli lihtsalt väga ilus olla. Kui sain teada, et medali saab alles kümnendal korral, siis oli tulevik Haanja100 osas planeeritud. Nüüd tuleb lihtsalt tehnilist sõitu harjutama hakata, sest nii mõnegi võistlejaga sai rajal pendeldatud nii, et tahedamal rajal sõitsin ette, tehnilisemal rajal ootasin kuskil külitades või vaikselt jalastudes järgi.
Aga üldiselt tunnen, et jõudsin koju. Imeline korraldus - anna ainult need kolm tilka verd ja mine lihtsalt vooluga kaasa, kõik on loogiline, kõige peale mõeldud, kui ei leia ise õiget asja, küll juhatatakse; rada - oeh. Sekundeerin sellele taliviljapõllule. Ja kuskil seal lõpupool oli ka üks imeline lohk, järveke põhjas. Ja kõik need singlid...no ausõna, tuleb tulevasel hooajal Haanjale rohkem panustada. Kui keegi viitsiks orgunnida soojemal ajal haanja100 mingi trassi või lausa miilisõidu läbi sõitmist, siis tahaks küll kaasa tulla. Ja siis võistlejad..pole kuskil mujal sellist asja kohanud, et kui (kogemata) blokid tõusul jalastudes või lausa peale kukkudes, siis kuuled vastuseks, et "ei ole hullu, ilmselt polekski ise kaugemale jõudnud. tubli oled". No praegugi tuleb veel heldimus peale :').
Viimasena lisan samuti selle, et kuulsate tõusude-laskumiste nimed võiksid tõesti kuidagi kuskil märgitud olla. Munamäelegi tõustes polnud kindel, millega tegu on (pead ei tahtnud energia säästmise eesmärgil niipalju tõsta, et vaatetorni näha) ja küsimise peale sain vastuseks tugeva soome aktsendiga "This is Münamägi, highest peak of Baltics" . Ja Kuradimäele jõudes oligi tunne, nagu kohtuks mingi legendaarse tegelaskujuga, nii palju ju jutte juba kuuldud.. oleks ma vaid teadnud, et kohtusin ka taevatrepi ja teistegi kuulsustega...
Aga aitäh, Haanja100, et vastu võtsid ja aitäh, et olid rohkemgi, kui olin lootnud. Näeme jälle!
TL;DR - armusin esmalt juttu, nägin meest (Haanja100t) ennast ja ega nüüd enam pääsu pole.
Paar aastat kogusin julgust ja 2017. aastal oli valmis nii vaim kui liha(s). Paraku juhtus nii, et TRM avatud rajal jäin ette meestele, kes juba siis tahtsid naabrimehele ära teha ja kaassõitja hammasratas lõikas mu põlvele igavese tšainiku märgi. EMOni olin suhteliselt positiivselt meelestatud,kuid seitse õmblust hiljem sain aru, et põlve ei anna enam ikka kuidagi painutada. Järgnevad nädalad olid ilmselt ühed masendavad mu lähiminevikus - jälgisin kuidas ilmad järjest paremaks muutusid, lugesin enda piinamiseks veel võistluse valmistujate mõtteid foorumis ja tunnistasin nukralt kuidas jalalihas vaikselt kadus, sest liigutada jalga põlvest ei saanud. Võistluspäev 2017 oli ametlik Must Masendus.
Aga kõik haavad kipuvad siiski paranema. Ka südamehaavad Ja nii ootasin ära uue hooaja alguse. Ja otsustasin proovi mõttes sõita läbi RMK matkatee Aegviidu-Ähijärve haru- et eks see ka natuke näitab, mis võiks Haanjas oodata. Ja et kas ma tegelikult olen hullusteks valmis. Sõitsin, nautisin, jäin ellu. Otsustasin, et see on piisav märk Haanja100ks valmisolekust ja uue annuse entusiasmiga end regatud saigi.
Paar päeva enne võistlust läksin veel ratta ja enda konditsiooni viimast korda maastikule testima ja jalg, mis ei ole harjunud maastikul pedaali küljes kinni olema, vedas otsustaval hetkel alt ja panin külje ja põlve vastu maad. Lõpetasin trenni, sõitsin koju, vaatasin väikest auku põlves ja sõitsin EMOsse. Kohapeal arvas õde, kes oli ise ka rattasõitja, et vast saab võisteldud küll, spaasse ei tasu ainult ronida ja seni kuni haava kokku tõmmati, tegin foorumis loetud lugudest kokkuvõtte. Arst ise jättis ka õmblemise hetkeks pooleli, et mu jutud ära kuulata. Kui siit nüüd uusi Haanja100 entusiaste ei tule...
Kubijale jõudsin nagu kuhugi tõotatud maale, selline kuldne tunne oli sees, kui stardimaterjalid kätte sain Nüüd enam ei muretsenud ka eriti ei ilma üle, ega selle üle, kas jõuan valges sõidetud või kas üldse jõuan sõidetud. Ainuke murekoht oligi haav, aga ega see ka enam stardipäeva hommikuks ei meenunud, mõnus rahu ja õnne ja adreka segu oli sees.
Ettevalmistused... Kuna ei teadnud absoluutselt, mida oodata, siis olin kõik heasoovlikud soovitused foorumist kokku kogunud ja lisanud sellele enda ülemõtlemise koefitsiendi. Rehvirõhku muutsin võistluseelselt umbes kolm korda. Varuriiete täiskomplekti saatsin kolme TP-sse. Kaasa võtsin camelbacki 2l vee, esmaabikomplekti ja varukileka- ja vestiga. Võistluseelsel õhtul sõin puhtast hirmust umbes kolm õhtusööki. Etteruttavalt võib öelda, et sõidu tegin ära põhiliselt eelmise päeva ülepandud söögi pealt, teist korda nii palju ette muidugi ei sööks, aga TP-des sõin igas paar banaani, paar hapukurki, viimastes võtsin pudelisse energiajooki juurde ja saare tp-s sõin tüki kooki ja seegi oli liiga tahke, sest edasi sõites oleks tahtnud see kohe tagurpidi välja tulla. 2l vett sai tasuta ekskursiooni mööda Haanjat. Riided olid algusest lõpuni samad, alguses kohe märjaks ja mudaseks, aga sõidu ajal oli soe.
Ja sõit ise... Startisin tšainikutega ja seda ma ilmselgelt veel olingi. Tehniline sõiduoskus lonkas kahte jalga ja esialgu olin põlve tõttu hirmus ettevaatlik, mis tähendas seda, et mudastes ja juurikasemates kohtades lähenesin aeglaselt, jäin kinni ja panin kohe ka külje maha. Analoogselt käitusin ka vähegi rohkem tõusu moodi kohtades, kus tundus, et lihtsaim väljapääs raskest olukorrast on lihtsalt pikali heita. Nii olin paar kõvemat matsu vastu põlve saanud, kui otsustasin, et asi ei või enam samamoodi edasi minna. Pärast TP1 kui rahvast oli ümber vähemaks jäänud, kasutasin ära olukorda, kus keegi pealt ei vaadanud ja hakkasin tehnilistes kohtades püstijäämist harjutama. Sain aru, et kiirem ja julgem pealeminek täitsa toimib nii mudas kui tõusudel, aga ainult seni kuni keegi kuklasse ei hing(eld)a. TP2 läheduses keerasin esijooksu kinni, mis, paistis, et oli siiani poollahti olnud ja puhastasin esimest korda prillid, sest vihm oli järgi jäänud. Maailm oli taaskord vaadeldav 3D-s ja ratas hakkas paremini edasi liikuma. TP3-s sain aru, et kuigi öeldi, et pole mõtet väga kõvasti panna, siis natuke vist ikka peaks, muidu jääb kõik energia sisse. TP4-s sain aru, et teen vist valges asja ära. Ja jään ühtlasi ka ellu. Siiani polnud veel kordagi tekkinud mõtet, et miks ma siin olen, kõik oli väga nauditav. Finishis... oli lihtsalt väga ilus olla. Kui sain teada, et medali saab alles kümnendal korral, siis oli tulevik Haanja100 osas planeeritud. Nüüd tuleb lihtsalt tehnilist sõitu harjutama hakata, sest nii mõnegi võistlejaga sai rajal pendeldatud nii, et tahedamal rajal sõitsin ette, tehnilisemal rajal ootasin kuskil külitades või vaikselt jalastudes järgi.
Aga üldiselt tunnen, et jõudsin koju. Imeline korraldus - anna ainult need kolm tilka verd ja mine lihtsalt vooluga kaasa, kõik on loogiline, kõige peale mõeldud, kui ei leia ise õiget asja, küll juhatatakse; rada - oeh. Sekundeerin sellele taliviljapõllule. Ja kuskil seal lõpupool oli ka üks imeline lohk, järveke põhjas. Ja kõik need singlid...no ausõna, tuleb tulevasel hooajal Haanjale rohkem panustada. Kui keegi viitsiks orgunnida soojemal ajal haanja100 mingi trassi või lausa miilisõidu läbi sõitmist, siis tahaks küll kaasa tulla. Ja siis võistlejad..pole kuskil mujal sellist asja kohanud, et kui (kogemata) blokid tõusul jalastudes või lausa peale kukkudes, siis kuuled vastuseks, et "ei ole hullu, ilmselt polekski ise kaugemale jõudnud. tubli oled". No praegugi tuleb veel heldimus peale :').
Viimasena lisan samuti selle, et kuulsate tõusude-laskumiste nimed võiksid tõesti kuidagi kuskil märgitud olla. Munamäelegi tõustes polnud kindel, millega tegu on (pead ei tahtnud energia säästmise eesmärgil niipalju tõsta, et vaatetorni näha) ja küsimise peale sain vastuseks tugeva soome aktsendiga "This is Münamägi, highest peak of Baltics" . Ja Kuradimäele jõudes oligi tunne, nagu kohtuks mingi legendaarse tegelaskujuga, nii palju ju jutte juba kuuldud.. oleks ma vaid teadnud, et kohtusin ka taevatrepi ja teistegi kuulsustega...
Aga aitäh, Haanja100, et vastu võtsid ja aitäh, et olid rohkemgi, kui olin lootnud. Näeme jälle!
TL;DR - armusin esmalt juttu, nägin meest (Haanja100t) ennast ja ega nüüd enam pääsu pole.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Adminnid, miks siin Like nuppu pole?Marie- kirjutas:Minu Haanja100 lugu algas siis, kui...
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
->kalari kirjutas:Adminnid, miks siin Like nuppu pole?Marie- kirjutas:Minu Haanja100 lugu algas siis, kui...
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Täitsa pekkis - veel üks hull naine kipub rajale. Mu ego ja motivatsioon on tugevalt häiritud - tänavu olin naiste arvestuses 19s ja kui see hull taas tuleb, jäängi samasse kohta tiksuma.Marie- kirjutas:...
Aga aitäh, Haanja100, et vastu võtsid ja aitäh, et olid rohkemgi, kui olin lootnud. Näeme jälle!
Ja lisaks soovib ta rohkem silte, kus asume, mida ületame - unusta ära - mul pole siiamani selgust, kus on taevatrepp, uus kuusiku singel, munakividega truubialune jms mis üllatust/ärevust pakkus. Küll aga raskustega tunnen ära Muna- ja Vällamäe (koos sõsarmäega) kallaku ning higilõhna järgi.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Nende siltidega on nagu esimese ja viimase toitlustuspunktiga. Esimesest lennatakse nii kiiresti läbi, et kõik ei pane seda tähelegi. Viimases pole enam vahet mida seal pakutakse ja mis tõus või laskumine on. Kõik kõlbab. Lugeda vaevalt näeb, ja kui ka näed, ega eriti midagi enam aru ei saa ja veel vähem midagi meelde jääb. Ja kui juba seal metsa taga tunned-näed lõppu, poetad lihtsalt paar pisarat suurest kurbusest või oli see suurest rõõmust.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Haanja 100 ilma mudata ei kujutaks mina küll ette.
Minu mälestuses on esimesel korral toimunud 100 kõige mudasem neist nüüdseks mul kokku läbitud viiest. Igasugused muda ja ketiõli teemad (ka väljaspool H100) ajasid mind juba eelmiseks aastaks uut sõiduvahendit ehitama/tellima. Kinnine käigukast C1.12 ja Gates rihm on nüüdseks end iga nurga alt tõestanud. Tänavu otsustasin ka klipid nurka visata ning platvormikatega õnne proovida. H100 testsõitudeks olen viimased 3x valinud Tartu Rattamaratoni. Ei hakanud isegi pikemaid piike platvormikatele kruttima. Ja väga ilusti hoiavad jalad pedaali peal matkasaapas. Järgmise H100 jaoks tuleb nüüd parema pidamisega saapad leida, kuna muster üsna kulunud ja mõnest kohast üles kõndides oli ikka väga keeruline pidet leida.
Energia poolelt midagi puudu ei jäänud. TP-de pakutavast seekord midagi väga ei tarbinud kuna testin, mis energia manustamise variandid tagavad parema enesetunde koormusel. Laudadel pakutav oli muidu ahvatlev küll. Üllatavalt vähe kulus mul jooki. Ca 2 liitrit ISOMAX-i ja söögi poolel vaid 3 Powerbar "batooni". Laudadelt sai vaid hapukurki võetud natuke. Ja vist ühe banaani tüki ning RC Colat tops.
Tänud korraldajatele, raja ääres kaasa elajatele ja kaasliiklejatele rajal, kellelt sain inspireerivat energiat FINITO poole rühkimiseks ja loodetavasti suutsin ise ka kedagi inspireerida.
PS Eelmise aasta H100 oli raskem
Minu mälestuses on esimesel korral toimunud 100 kõige mudasem neist nüüdseks mul kokku läbitud viiest. Igasugused muda ja ketiõli teemad (ka väljaspool H100) ajasid mind juba eelmiseks aastaks uut sõiduvahendit ehitama/tellima. Kinnine käigukast C1.12 ja Gates rihm on nüüdseks end iga nurga alt tõestanud. Tänavu otsustasin ka klipid nurka visata ning platvormikatega õnne proovida. H100 testsõitudeks olen viimased 3x valinud Tartu Rattamaratoni. Ei hakanud isegi pikemaid piike platvormikatele kruttima. Ja väga ilusti hoiavad jalad pedaali peal matkasaapas. Järgmise H100 jaoks tuleb nüüd parema pidamisega saapad leida, kuna muster üsna kulunud ja mõnest kohast üles kõndides oli ikka väga keeruline pidet leida.
Energia poolelt midagi puudu ei jäänud. TP-de pakutavast seekord midagi väga ei tarbinud kuna testin, mis energia manustamise variandid tagavad parema enesetunde koormusel. Laudadel pakutav oli muidu ahvatlev küll. Üllatavalt vähe kulus mul jooki. Ca 2 liitrit ISOMAX-i ja söögi poolel vaid 3 Powerbar "batooni". Laudadelt sai vaid hapukurki võetud natuke. Ja vist ühe banaani tüki ning RC Colat tops.
Tänud korraldajatele, raja ääres kaasa elajatele ja kaasliiklejatele rajal, kellelt sain inspireerivat energiat FINITO poole rühkimiseks ja loodetavasti suutsin ise ka kedagi inspireerida.
PS Eelmise aasta H100 oli raskem
Keep momentum
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Selle aasta "pööratud algus" oli mõnus, sai soojendus maantee tõusudel tehtud enne metsa pööramist ja ruumi oli laialt.
Hommikune soe ilm oli petlik ja 20 minutit peale hakatust alanud vihm ja jahenemine tõid esimesse TP-sse jõudmise ajaks lausa külmavärinad kallale.
Vaat kuhu olek pidanud kuiva särgi saatma. Kurgjärve suusaradade tõusudel rahmeldasin naha soojaks ja jäin "tasumise tundi" ootama, õnneks see viibis Kütioruni. Serpentiin oli veel OK, üks paksukesega härra tunnistas, et mööda ta ei taha, tempo on paras, peale TP-d algas vaid kulgemine, enne lõppu tuli veel korralik padukas, see enam jahutada ei jõudnud.Raja märgistus väga hea (olin mõnd aega ka üksi) TP-d samuti.
Reede õhtul pakutud "pühitsetud õli" oli väga asjaks, kordagi keti ega käiguvahetuse tõrkeid polnud .
Hommikune soe ilm oli petlik ja 20 minutit peale hakatust alanud vihm ja jahenemine tõid esimesse TP-sse jõudmise ajaks lausa külmavärinad kallale.
Vaat kuhu olek pidanud kuiva särgi saatma. Kurgjärve suusaradade tõusudel rahmeldasin naha soojaks ja jäin "tasumise tundi" ootama, õnneks see viibis Kütioruni. Serpentiin oli veel OK, üks paksukesega härra tunnistas, et mööda ta ei taha, tempo on paras, peale TP-d algas vaid kulgemine, enne lõppu tuli veel korralik padukas, see enam jahutada ei jõudnud.Raja märgistus väga hea (olin mõnd aega ka üksi) TP-d samuti.
Reede õhtul pakutud "pühitsetud õli" oli väga asjaks, kordagi keti ega käiguvahetuse tõrkeid polnud .
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
00 Start tsainikute sektorist
Megapikk asfalt, mitusada tüüpi panevad mööda, vist startisin ikka liiga eest.
Vihma sajab, alguse metsalõikudel jalutatakse üllatavalt palju.
13 Taevatrepp (Strava andmetel, ise ära ei tunne)
20 TP1 - rattapesu, paduvihm, Kurgjärve suusarajad
edit: 24,7 Väikjärve juurikasingel
edit: 25,5 Rabadumägi, ehk seinatõus (Murdõmäe) ja kolme noole laskumine Vihtla jv.
33 Jürihani org x1
35 Rõuge linnamäe treppide kõrvalt alla.
37 Jürihani org x2
Pikalt märga liiva-kruusa teed. Tundub, et keegi on rattale ankru külge riputanud ja haamer hakkab tulema.
edit: 44 Hallimäe singel üles
44,5 TP2, kuivad riided selga, kõht täis ja kett õliseks.
edit: 48 Korgõmäe kuusesingel
edit: 49,5 Massimõrvari alt läbi (Tõudrõmägi)
53,3 Massimõrvarist alla - edit: Mõrvarist (Kivestmägi)
54 Munakast üles
56 Kuusesinglid? Vaskna järve juures - edit RMK singel
61,5 Vällaka tõus pikemal rajal
62 Vällaka laskumine lühemal rajal (jess!) ja väike tõusupõks põhjaküljel.
64 TP3 - rattapesu, ketiõli, süüa ja tuld. Tunne läheb järjest paremaks.
66 Kavadi järveäärne. Katkised laudteed?
73 Holsta tunnel Vastseliina maantee alt - vesine aga sõidetav
78 Kütika põhja on tehtud lahe puitsild, siis rõve murutõus
78,5 TP4 - alla orgu tagasi (aga miks mitte 4-crossi mööda?) ja siis jälle üles.
84,5 Põlluäärne lõik
87,5 Saekaatrist- ja Võru ringtee alt läbi
91 Verijärve ääres jupike lahedat rada
91 Veel üks ägedam metsas keerutamine Puiga lähedal - edit Härmäe endurorajad
94,5 Puiga tunnel maantee alt - munakividega ja kuiv - edit Kolmekuningasild
95,7 Puiga-Andsumäe hüppetornid ja järvevaade, magus laskumine ("Downkill"?)
Seal vasakul on ka mõned järsemad laskumised - TdR.
96 Kuradimäkke üles, laskudes on neg-kaldega kurv - ära välja sõida.
Lõpuni läbi metsa, mitte rullirajal - väga mõistlik.
Megapikk asfalt, mitusada tüüpi panevad mööda, vist startisin ikka liiga eest.
Vihma sajab, alguse metsalõikudel jalutatakse üllatavalt palju.
13 Taevatrepp (Strava andmetel, ise ära ei tunne)
20 TP1 - rattapesu, paduvihm, Kurgjärve suusarajad
edit: 24,7 Väikjärve juurikasingel
edit: 25,5 Rabadumägi, ehk seinatõus (Murdõmäe) ja kolme noole laskumine Vihtla jv.
33 Jürihani org x1
35 Rõuge linnamäe treppide kõrvalt alla.
37 Jürihani org x2
Pikalt märga liiva-kruusa teed. Tundub, et keegi on rattale ankru külge riputanud ja haamer hakkab tulema.
edit: 44 Hallimäe singel üles
44,5 TP2, kuivad riided selga, kõht täis ja kett õliseks.
edit: 48 Korgõmäe kuusesingel
edit: 49,5 Massimõrvari alt läbi (Tõudrõmägi)
53,3 Massimõrvarist alla - edit: Mõrvarist (Kivestmägi)
54 Munakast üles
56 Kuusesinglid? Vaskna järve juures - edit RMK singel
61,5 Vällaka tõus pikemal rajal
62 Vällaka laskumine lühemal rajal (jess!) ja väike tõusupõks põhjaküljel.
64 TP3 - rattapesu, ketiõli, süüa ja tuld. Tunne läheb järjest paremaks.
66 Kavadi järveäärne. Katkised laudteed?
73 Holsta tunnel Vastseliina maantee alt - vesine aga sõidetav
78 Kütika põhja on tehtud lahe puitsild, siis rõve murutõus
78,5 TP4 - alla orgu tagasi (aga miks mitte 4-crossi mööda?) ja siis jälle üles.
84,5 Põlluäärne lõik
87,5 Saekaatrist- ja Võru ringtee alt läbi
91 Verijärve ääres jupike lahedat rada
91 Veel üks ägedam metsas keerutamine Puiga lähedal - edit Härmäe endurorajad
94,5 Puiga tunnel maantee alt - munakividega ja kuiv - edit Kolmekuningasild
95,7 Puiga-Andsumäe hüppetornid ja järvevaade, magus laskumine ("Downkill"?)
Seal vasakul on ka mõned järsemad laskumised - TdR.
96 Kuradimäkke üles, laskudes on neg-kaldega kurv - ära välja sõida.
Lõpuni läbi metsa, mitte rullirajal - väga mõistlik.
Viimati muutis fotek, 07. 10. 2018. 20:20, kokku muudetud 4 korda .
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
https://www.youtube.com/watch?v=vCf827gHgpsMarie- kirjutas:Minu Haanja100 lugu algas siis, kui leidsin siit foorumist nurga...
Aga aitäh, Haanja100, et vastu võtsid ja aitäh, et olid rohkemgi, kui olin lootnud. Näeme jälle!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Tegin tunnikontrollile mõned parandused, punasega!fotek kirjutas:00 Start tsainikute sektorist....
13 Taevatrepp (Strava andmetel, ise ära ei tunne) - On
53,3 Massimõrvarist alla - Mõrvarist alla, Massimõrvari alt sõideti lihtsalt läbi 49,5km peal
56 Kuusesinglid? Vaskna järve juures - nn RMK singel enne Vasknat, õige kuusesingel tuli peale asfalti ja kruusa (veidi katkine sild)
66 Kavadi järveäärne. Katkised laudteed? - üks sild tahaks seal parandamist jah, aga pargi eel olevad laudteed on ikka rohkem jala kõndimiseks mõeldud
78,5 TP4 - alla orgu tagasi (aga miks mitte 4-crossi mööda?) ja siis jälle üles. - 4-cross oli sellise massi jaoks liiga ohtlik, uuel aastal tuleb veel lamedam minek
84,5 Põlluäärne lõik - peremees lubas meetri servast kündmata ja külvamata jätta, aga vist unustas
92 Veel üks ägedam metsas keerutamine Puiga lähedal - Härmäe endurorajad, aga need seal ca 93 peal
94,5 Puiga tunnel maantee alt - munakividega ja kuiv - Kolmekuningasild
95,7 Puiga-Andsumäe hüppetornid ja järvevaade, magus laskumine ("Downkill"?) Seal vasakul on ka mõned järsemad laskumised - TdR. - Ohtlik
Lõpuni läbi metsa, mitte rullirajal - väga mõistlik. - TÄNAN!
EDIT: paluti veel lisada siia 26km peal olnud Rabadumägi, ehk seinatõus peale Väikjärve juurikasinglit ja siis 3 noolega laskumine alla kuuskede vahele seal kusagil Vihtla järve põhjaotsas
Viimati muutis dr Holden, 25. 09. 2018. 10:37, kokku muudetud 2 korda .
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Mul oli ka au esimest korda Haanja100 läbi sõita.
Emotsioonidest seal rajal küll puudust ei tule. Tänud korraldajale!
Panin oma jutu kirja, mis tuli keskmisest natuke pikem (2793 sõna):
https://hobirattur.weebly.com/blogi/ainult-hulludele
Emotsioonidest seal rajal küll puudust ei tule. Tänud korraldajale!
Panin oma jutu kirja, mis tuli keskmisest natuke pikem (2793 sõna):
https://hobirattur.weebly.com/blogi/ainult-hulludele
Hobiratturi blogi: https://hobirattur.weebly.com/
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Ja Tohtrihärra ütles: "Tuleb kiire ja kuiv sõit".
Ja siis Tohtrihärra ütles veel, et tulen 10,5 tunniga ära.
Ja siis oli start ja siis juba Raudsepa tõusu lõpus hakkas sadama. Temperatuuri tõmbas 8-9 kraadi peale. Särgi ja vesti lukud kinni, varrukad üles.
Ja siis tiksusime koos Tuisu Tõnniga oma rõsket tiksumist.
Ja siis enne Tsiamäge Tõnn otsustas, et nüüd on õige aeg litter panna. Pärast tuli välja, et võttis kiirlaenu. Noor mees veel, vigu tuleb selles eas ikka ette.
Ja Haanja TP-s tuli tagant Ivo Sild, kes ütles, et minu taga on veel 4 sõitjat.
Ja Hallimäe TP-s jõudsin järgi Laurile. Läks enne minema, aga Munakale jõudsime koos.
Ja Munaka otsas istus Tuisu Tõnn, kes tegeles enda sõltuvuslike vajaduste rahuldamisega.
Ja siis läksin ma puhvetisse 318 ja lunastasin ühe Speciali. Jookide osas polnud puhvetile midagi ette heita. Kõhutäite osas jäi nulliring. Tahkest kraamist vaid soolapähklid ja jäätis. Suunavad küsimused said kõik negatiivse vastuse. Olukorra lahendas personal sellega, et kiitsid mind kui päeva puhtaima välimusega klienti. Jäi Special. Sheerisin Tõnni ja Lauriga. Õigemini Tõnn rebis mul käest ja pakkus ka Laurile. Jätkus igaühele vastavalt vajadusele. Nagu kommunismis. Ainult et üks maksis.
Ja siis sain veel puhvetis teada, et alumine tõkkepuu on alla lastud. Pole siin midagi 60-ga libedal asfaldil paremale pöörata. Sheerisin infot Lauri ja Tõnniga.
Ja siis olid lahedad lõigud kus sai lastud ikka mõnuga.
Ja Trolla ristis oli ongelmassa kaksi pähkähullua suomalaista. Yhdellä oli nimittäin mennyt takapyörästä poikki 3 pinnaa. Mutta ne oli ihan sairaan pähkähulluja. Olivat ajaneet jo yhden kierrokseen iltakymmeneelta. Kyselyni saivat tylyn vastauksen, että avun perään on jo soitettu. Paskanmarjat, mullahan on oma ajo ajettavana. Jatkoin matkaa.
Ja mu haledast pigistamisest hoolimata imes Tuisu Tõnn end mulle Kaldõmäeks järgi. Jõudsime Vällakale. Väsitasin teda tõusul roomates verbaalselt moreeniküngaste tekkelooga. Vastuväiteid Tõnn ei esitanud. Nokkisime koos Haanjameheni.
Ja siis oli hetkeline lunastus. Veel oli pannil makaroone ja vorsti. Ja õnnestus Kentauri juhitavast just startivast kaubikust päästa enda nr 37 kilekott. Aga selles kotis lampe polnud. Järelikult olin saatnud neljandasse TP-sse.
Ja enne Kütikat ei juhtunud midagi mainimisväärset.
Ja napilt enne Kütika heinalaskumisele jõudmist hakkas järsku julmalt vihma kallama. Lingid lenksu ja parkisime suure kuuse alla. 8 minutiga oli vihm läbi, aga oli ka selge, et Võruni ootab meid igal võimalusel värske pasteet.
Ja siis TP-s sai kohmitsetud ja tuled külge pandud.
Ja kui olime Kütikast välja saanud radadele ja teedele, hakkasin aru saama, et nähtamatud võlakütid on Tõnni kätte saanud ja teda kimbutama asunud. Kuna meil enne Vällakat tekkis sõnatu kokkulepe, et sõidame koos lõpuni, oleks äärmiselt inetu olnud ta rebastele jätta.
Ja siis läks nagu arvata oli – kõik pinnaseteed ja singlid olid libedad. Ei hakanud kusagil liigseid riske võtma.
Ja siis jõudsimegi Kubijale. Ja seal ootas meid joonel Kaido, ja sugugi mitte tühjade kätega.
Ja nüüd ma tänangi kõiki neid, kes seda eelnevat mulle võimaldasid ja peale seda hea sõna vääriliseks pidasid.
Aitäh!
Ja siis Tohtrihärra ütles veel, et tulen 10,5 tunniga ära.
Ja siis oli start ja siis juba Raudsepa tõusu lõpus hakkas sadama. Temperatuuri tõmbas 8-9 kraadi peale. Särgi ja vesti lukud kinni, varrukad üles.
Ja siis tiksusime koos Tuisu Tõnniga oma rõsket tiksumist.
Ja siis enne Tsiamäge Tõnn otsustas, et nüüd on õige aeg litter panna. Pärast tuli välja, et võttis kiirlaenu. Noor mees veel, vigu tuleb selles eas ikka ette.
Ja Haanja TP-s tuli tagant Ivo Sild, kes ütles, et minu taga on veel 4 sõitjat.
Ja Hallimäe TP-s jõudsin järgi Laurile. Läks enne minema, aga Munakale jõudsime koos.
Ja Munaka otsas istus Tuisu Tõnn, kes tegeles enda sõltuvuslike vajaduste rahuldamisega.
Ja siis läksin ma puhvetisse 318 ja lunastasin ühe Speciali. Jookide osas polnud puhvetile midagi ette heita. Kõhutäite osas jäi nulliring. Tahkest kraamist vaid soolapähklid ja jäätis. Suunavad küsimused said kõik negatiivse vastuse. Olukorra lahendas personal sellega, et kiitsid mind kui päeva puhtaima välimusega klienti. Jäi Special. Sheerisin Tõnni ja Lauriga. Õigemini Tõnn rebis mul käest ja pakkus ka Laurile. Jätkus igaühele vastavalt vajadusele. Nagu kommunismis. Ainult et üks maksis.
Ja siis sain veel puhvetis teada, et alumine tõkkepuu on alla lastud. Pole siin midagi 60-ga libedal asfaldil paremale pöörata. Sheerisin infot Lauri ja Tõnniga.
Ja siis olid lahedad lõigud kus sai lastud ikka mõnuga.
Ja Trolla ristis oli ongelmassa kaksi pähkähullua suomalaista. Yhdellä oli nimittäin mennyt takapyörästä poikki 3 pinnaa. Mutta ne oli ihan sairaan pähkähulluja. Olivat ajaneet jo yhden kierrokseen iltakymmeneelta. Kyselyni saivat tylyn vastauksen, että avun perään on jo soitettu. Paskanmarjat, mullahan on oma ajo ajettavana. Jatkoin matkaa.
Ja mu haledast pigistamisest hoolimata imes Tuisu Tõnn end mulle Kaldõmäeks järgi. Jõudsime Vällakale. Väsitasin teda tõusul roomates verbaalselt moreeniküngaste tekkelooga. Vastuväiteid Tõnn ei esitanud. Nokkisime koos Haanjameheni.
Ja siis oli hetkeline lunastus. Veel oli pannil makaroone ja vorsti. Ja õnnestus Kentauri juhitavast just startivast kaubikust päästa enda nr 37 kilekott. Aga selles kotis lampe polnud. Järelikult olin saatnud neljandasse TP-sse.
Ja enne Kütikat ei juhtunud midagi mainimisväärset.
Ja napilt enne Kütika heinalaskumisele jõudmist hakkas järsku julmalt vihma kallama. Lingid lenksu ja parkisime suure kuuse alla. 8 minutiga oli vihm läbi, aga oli ka selge, et Võruni ootab meid igal võimalusel värske pasteet.
Ja siis TP-s sai kohmitsetud ja tuled külge pandud.
Ja kui olime Kütikast välja saanud radadele ja teedele, hakkasin aru saama, et nähtamatud võlakütid on Tõnni kätte saanud ja teda kimbutama asunud. Kuna meil enne Vällakat tekkis sõnatu kokkulepe, et sõidame koos lõpuni, oleks äärmiselt inetu olnud ta rebastele jätta.
Ja siis läks nagu arvata oli – kõik pinnaseteed ja singlid olid libedad. Ei hakanud kusagil liigseid riske võtma.
Ja siis jõudsimegi Kubijale. Ja seal ootas meid joonel Kaido, ja sugugi mitte tühjade kätega.
Ja nüüd ma tänangi kõiki neid, kes seda eelnevat mulle võimaldasid ja peale seda hea sõna vääriliseks pidasid.
Aitäh!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kui varasemalt on jäänud mulje justkui oleks antud ürituse puhul tegu ravikuuriga siis nüüdseks aru saanud, et tegelikult on siin ikka lihtlabane narkomaania edendamine. Igatahes rämedad võõrutusnähud on ja juba pühapäeval oli kange soov uuesti rajale minna ja see ei ole seni lahtunud.
Millal leevendumist loota on?
Igatahes kalari pool tarmole saadetud retsept sai vahelt ära näpsatud ja järgmise korra eelseks nädalaks sai juba puhkus ära vormistatud. Eks siis näis kas piirdub 500 km soojendusega marsruudil Tallinn-Kubija või võtab ette kogu 820 km + Ähijärvelt Kubijale
Millal leevendumist loota on?
Igatahes kalari pool tarmole saadetud retsept sai vahelt ära näpsatud ja järgmise korra eelseks nädalaks sai juba puhkus ära vormistatud. Eks siis näis kas piirdub 500 km soojendusega marsruudil Tallinn-Kubija või võtab ette kogu 820 km + Ähijärvelt Kubijale
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Tra ma teid ravin, te jääte/saate aina rohkem haigemaks....AhtiH kirjutas:Kui varasemalt on jäänud mulje justkui oleks antud ürituse puhul tegu ravikuuriga siis nüüdseks aru saanud, et tegelikult on siin ikka lihtlabane narkomaania edendamine. Igatahes rämedad võõrutusnähud on ja juba pühapäeval oli kange soov uuesti rajale minna ja see ei ole seni lahtunud.
Millal leevendumist loota on?
Igatahes kalari pool tarmole saadetud retsept sai vahelt ära näpsatud ja järgmise korra eelseks nädalaks sai juba puhkus ära vormistatud. Eks siis näis kas piirdub 500 km soojendusega marsruudil Tallinn-Kubija või võtab ette kogu 820 km + Ähijärvelt Kubijale
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kolmas aasta tehtud. Tänud.
Olen vist aru saanud miks inimesed sinna ikka ja jälle tagasi roomavad.
Kaasvõistlejad, rada, punktides inimesed, lahked maaomanikud. Puhas kuld, selle sõna otses tähenduses.
Piisab kui lugeda Marie postitust ja siis tuleb ka endal härdus peale.
Tuleb ka meelde et peale esimest aastat oleks tahtnud rohkem silte näha. Milline neist Välla, Muna, Taeva jne. Kolme aastaga enamus juba tuttavad suurused ja oskan hoiatada inimesi , kes kavatsevad veetruupi laskudes minna.
Kui järgmine aasta rattal liigun olen ka kohal.
Olen vist aru saanud miks inimesed sinna ikka ja jälle tagasi roomavad.
Kaasvõistlejad, rada, punktides inimesed, lahked maaomanikud. Puhas kuld, selle sõna otses tähenduses.
Piisab kui lugeda Marie postitust ja siis tuleb ka endal härdus peale.
Tuleb ka meelde et peale esimest aastat oleks tahtnud rohkem silte näha. Milline neist Välla, Muna, Taeva jne. Kolme aastaga enamus juba tuttavad suurused ja oskan hoiatada inimesi , kes kavatsevad veetruupi laskudes minna.
Kui järgmine aasta rattal liigun olen ka kohal.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Seekord ainult kahte geelipakki nägin rajal vedelemas keskmikute sektoris kulgedes. Hea et nii vähe.
Sõidust ka paar sõna.. väga ilus tüdruk tuli spa saunalavale, vallaline. Sai selgeks, et tuleb ka järgmine aasta startida, et ka ühtlasi 1000 kilti Haanjat täis saada.
Sõidust ka paar sõna.. väga ilus tüdruk tuli spa saunalavale, vallaline. Sai selgeks, et tuleb ka järgmine aasta startida, et ka ühtlasi 1000 kilti Haanjat täis saada.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Mina sain kokku 3x30L kotitäit sodi rajalt. Ja see kõik enne Kütiorgu. Peale seda oli juba pime ja ei näinud enam maast sodi korjata. Tänan kõiki läbustjaid (kloune?) kes aitasid mul aega sisustada.hsb kirjutas:Seekord ainult kahte geelipakki nägin rajal vedelemas keskmikute sektoris kulgedes. Hea et nii vähe.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Rada maha võttes oli näha jah, et suur reha, mis geelipakke eemaldas, oli peale Kütiorgu töö lõpetanud!silver kirjutas:Mina sain kokku 3x30L kotitäit sodi rajalt. Ja see kõik enne Kütiorgu. Peale seda oli juba pime ja ei näinud enam maast sodi korjata. Tänan kõiki läbustjaid (kloune?) kes aitasid mul aega sisustada.hsb kirjutas:Seekord ainult kahte geelipakki nägin rajal vedelemas keskmikute sektoris kulgedes. Hea et nii vähe.
Aga eriti nõme oli korjata maast üles ca 10 geelipakki, mis olid raja peal ainult 30-40 meetrit peale Haanjas olnud esimest TP-d ja seal olnud prügikasti! RSK!
Kusjuures olin ise seal, kui esiviiskümmend sealt läbi läks ja neist ikka mitmed ei pidanud ajakaotuseks prügikasti juurest läbi sõita ja oma pakk sinna visata, Aigar Raja ja Taikki jäid nendest meelde!
Viimati muutis dr Holden, 26. 09. 2018. 19:58, kokku muudetud 2 korda .
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Seda on küll jõhkralt palju. Kas sõites lihtsalt ei märganud või tuligi enamus prügi 7+ tundi sõitjatelt? Pudeleid vedeles maas palju laskumiste juures aga geelipakke vast sai paarikümmet märgatud. Kusjuures vähemalt veerand olid täispakid.
Geeli söömisest ma ka väga aru ei saa rahulikult sõitjatel. Kas saaks pool tundi või tunni kiiremini? Peaks ka äkki proovima.
Geeli söömisest ma ka väga aru ei saa rahulikult sõitjatel. Kas saaks pool tundi või tunni kiiremini? Peaks ka äkki proovima.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Pudeleid sain järelkoristuselt ca 30 kandis, enamuses täis, ehk siis raamilt vastu tahtmist pudenenud, peamiselt raputavate laskumiste järel! Sellest saan ma aru, aga nö majaomaniku läve ette visatud tühjast magneesiumiampullist küll aru ei saa!AhtiH kirjutas:Seda on küll jõhkralt palju. Kas sõites lihtsalt ei märganud või tuligi enamus prügi 7+ tundi sõitjatelt? Pudeleid vedeles maas palju laskumiste juures aga geelipakke vast sai paarikümmet märgatud. Kusjuures vähemalt veerand olid täispakid.
Geeli söömisest ma ka väga aru ei saa rahulikult sõitjatel. Kas saaks pool tundi või tunni kiiremini? Peaks ka äkki proovima.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Me Tuisu Tõnniga ATV eelluuresalgana olime ka sunnitud tõdema mõnelgi korral, et ikka väga prahistatud see rada. SiS tundub siiani rahva lemmik olevat. Sadu geelipakke oli rajal. Ampulle oli ka kümnete kaupa.
Tegelikult me ei tea kui palju veel metsa-võssa laiali loobitakse.
Tõprad, igatahes.
Tegelikult me ei tea kui palju veel metsa-võssa laiali loobitakse.
Tõprad, igatahes.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
7,5h tundi sõitnuna võin öelda, et rada oli tagant poolt tulles juba selleks ajaks korralikult täis läbustatud. Geeli- ja batoonipakid,dr Holden kirjutas:Pudeleid sain järelkoristuselt ca 30 kandis, enamuses täis, ehk siis raamilt vastu tahtmist pudenenud, peamiselt raputavate laskumiste järel! Sellest saan ma aru, aga nö majaomaniku läve ette visatud tühjast magneesiumiampullist küll aru ei saa!AhtiH kirjutas:Seda on küll jõhkralt palju. Kas sõites lihtsalt ei märganud või tuligi enamus prügi 7+ tundi sõitjatelt? Pudeleid vedeles maas palju laskumiste juures aga geelipakke vast sai paarikümmet märgatud. Kusjuures vähemalt veerand olid täispakid.
Geeli söömisest ma ka väga aru ei saa rahulikult sõitjatel. Kas saaks pool tundi või tunni kiiremini? Peaks ka äkki proovima.
ampullid jne, kogu pakutav menüü. Masendavad tegelased. A noh, tross on tross ja ta teeb seda niiehknaa olenemata kohast ja ajast.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Täitsa huvitav. Sõitsin 7:20 ja rajal oli asju üksjagu kuid mitte sellises koguses kui eelpool mainitud. 10 minutiga need sinna kindlasti ei tekkinud seega ilmselt oli see kraam ikka seal olemas aga lihtsalt ei jäänud silma.
Mu meelest ainuke asi mis võiks aidata on avalik häbipost + DNF protokollis. Aega läheks aga visamadki prügistajad kas loobuksid prügistamast või siis sõitmast.
Ainuke võimalus seda kõike teha oleks aga vaid videopildi või foto abil. See aga nõuaks selja tagant tuvastamise võimalust. Praegu ju võid prügistajat näha ja ka märkuse teha kuid fikseerida kellega tegu on väga raske ja veel raskem pärast tõestada. Numbri võib ju seljale panna aga sõidu ajal jakk peale või riiete vahetus jne nullivad selle ära. Muidugi H100 on ikkagi ka sõit kus päris palju saab sõita piisava vahega või täitsa üksi ja salaja reostada. Kuigi ma usun et enamusel (reostajal siis) käib see nii automaatselt et pealtnägijate olemasolu või puudumine ei mängi rolli.
Mu meelest ainuke asi mis võiks aidata on avalik häbipost + DNF protokollis. Aega läheks aga visamadki prügistajad kas loobuksid prügistamast või siis sõitmast.
Ainuke võimalus seda kõike teha oleks aga vaid videopildi või foto abil. See aga nõuaks selja tagant tuvastamise võimalust. Praegu ju võid prügistajat näha ja ka märkuse teha kuid fikseerida kellega tegu on väga raske ja veel raskem pärast tõestada. Numbri võib ju seljale panna aga sõidu ajal jakk peale või riiete vahetus jne nullivad selle ära. Muidugi H100 on ikkagi ka sõit kus päris palju saab sõita piisava vahega või täitsa üksi ja salaja reostada. Kuigi ma usun et enamusel (reostajal siis) käib see nii automaatselt et pealtnägijate olemasolu või puudumine ei mängi rolli.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Tulemussportlast tunned prügist, isegi kui ta on sõitmas 300+ koha peale. Temal pole aega pakendit püksisääre vahele panna, et see TP-s prügikasti visata!AhtiH kirjutas:Kuigi ma usun et enamusel (reostajal siis) käib see nii automaatselt et pealtnägijate olemasolu või puudumine ei mängi rolli.
Ehk ükskord algab aega, kus iga Haanja100 osaleja ei viska rajale paska maha! Ma olen alles 50, loodan seda ilusat aega enne oma surma näha!
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Umbes siitmaalt viewtopic.php?p=343183#p343183
algab 2016 prügiteema.
Jah, ega midagi pole eriti muutunud.
Veits nühkisin silmi ja püüdsin 2 aasta tagust meelde tuletada. Pilt oli vägagi sarnane.
algab 2016 prügiteema.
Jah, ega midagi pole eriti muutunud.
Veits nühkisin silmi ja püüdsin 2 aasta tagust meelde tuletada. Pilt oli vägagi sarnane.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kui pakend panna püksisääre vahele/taskusse ja visata ära alles finishis siis hoiab TP-s aega kokkudr Holden kirjutas:Tulemussportlast tunned prügist, isegi kui ta on sõitmas 300+ koha peale. Temal pole aega pakendit püksisääre vahele panna, et see TP-s prügikasti visata!AhtiH kirjutas:Kuigi ma usun et enamusel (reostajal siis) käib see nii automaatselt et pealtnägijate olemasolu või puudumine ei mängi rolli.
Ehk ükskord algab aega, kus iga Haanja100 osaleja ei viska rajale paska maha! Ma olen alles 50, loodan seda ilusat aega enne oma surma näha!
Aga see aeg kus "iga Haanja100 osaleja ei viska rajale paska maha!" on ikka praegu ju ka. Aeg kus "ükski Haanja100 osaleja ei viska rajale paska maha!" võiks küll tulla. Kahjuks iseenesest seda ei juhtu. Ja samas päris puhtaks ei jää rada kunagi. Alati jääb mingi väike kogus, mis pudeneb tahtmatult kuid see kogus peaks olema imeväike.
Viimati muutis AhtiH, 26. 09. 2018. 21:11, kokku muudetud 2 korda .
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Juhendisse suurelt ja punaselt 300 eurine või soolasem penalti soditamise eest Iial ei või teada kelle pardakaamera sind võtab - vahest on distsiplineerivaks mõnele.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Sounds like a plan!hsb kirjutas:Juhendisse suurelt ja punaselt 300 eurine või soolasem penalti soditamise eest Iial ei või teada kelle pardakaamera sind võtab - vahest on distsiplineerivaks mõnele.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kes ja kuidas välja nõuab? Ma arvan ikkagi, et avalik häbipost ja DNF oleks tõhusam. Juhendisse võib sellegi panna.hsb kirjutas:Juhendisse suurelt ja punaselt 300 eurine või soolasem penalti soditamise eest Iial ei või teada kelle pardakaamera sind võtab - vahest on distsiplineerivaks mõnele.
Magusamate prügistamise kohtade peale võiks ju ka mõne kaameraga luuraja panna. Vabatahtlikke?
Kui keegi ikka päriselt litaka ära saab siis mõni teine hakkab ka mõtlema ja mõne aastaga võiks paraneda. Samas võiks see olla sarjade lõikes ühine kokkulepe.
H100 ju osalejate piiriga ja pigem suure nõudlusega seega ei tohiks nüüd seda ka olla, et pool sõitjatest ära kukub selle tõttu.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Prügitsajale süüdimõistva tõendi olemasolul 5-aastane ban!!! Olen valmis seda oma eelarvega üle elama!AhtiH kirjutas:Kes ja kuidas välja nõuab? Ma arvan ikkagi, et avalik häbipost ja DNF oleks tõhusam. Juhendisse võib sellegi panna.hsb kirjutas:Juhendisse suurelt ja punaselt 300 eurine või soolasem penalti soditamise eest Iial ei või teada kelle pardakaamera sind võtab - vahest on distsiplineerivaks mõnele.
Magusamate prügistamise kohtade peale võiks ju ka mõne kaameraga luuraja panna. Vabatahtlikke?
Kui keegi ikka päriselt litaka ära saab siis mõni teine hakkab ka mõtlema ja mõne aastaga võiks paraneda. Samas võiks see olla sarjade lõikes ühine kokkulepe.
H100 ju osalejate piiriga ja pigem suure nõudlusega seega ei tohiks nüüd seda ka olla, et pool sõitjatest ära kukub selle tõttu.
Re: 15. Haanja100 MTB - 22. september 2018
Kuulge instapõlvkond! Tehke startup isikutuvastuse geenikiirtesti aparaadi loomiseks. Või valge juhtmega aifõuni külge käiv sama funktsionaalsusega gädžet. Iga startija annab enne stardimaterjalide kättesaamist süljeproovi. Pärast lastakse rajalt leitud geelipakid masinast läbi. Masin viskab andmed otse gandalfi tiimi poolt toodetud protokolli. Süüdlastele DSQ ja 2-x aastane H100 osaluse bänn. Teisel korral eluaegne.
Eh?
Eh?