Eelmisel aastal proovisin ka kiirust juurde saada ja paistab, et toimis: senine parim koht SEC sarjas oli üle 300, eelmisel aastal õnnestus sõita 150 sisse. Natuke sai käidud jõutrennis, aga ka rattatreening muutus mitmekülgsemaks, tegin näiteks selliseid harjutusi:
1) pikemal tõusul või vastutuule lõigul väga mada kadentsiga ja suure jõuga väntamine ja siis lõigu lõpus käik uuesti hästi kergeks ja järgneb kõrge kadentsiga rahulik (taastav) kerimine.
2) 10-15 sek max koormusega lõigud.
3) kõrgema koormusega lõigud. Kui muidu on trenni pulss seal 130-135 vahel, siis vahepeal tegin 5-10 min lõike, kus hoidsin pulssi 160 kandis.
4) kõikides trennides proovisin jälgida, et jalg teeks võimalikult ühtlaselt tööd, st vända igas asendis on jalal koormus ja mingit puhkamist ei toimu.
5) loomulikult juba siin räägitud kõrge kadents - tunnen, et see on päris palju abiks olnud + saan kasutada ees väiksemat hammakat, millega palkidest muretult üle saab sõita
![Smile :)](./images/smilies/icon_smile.gif)
6) kui tahad maastikul kiireks saada, siis tuleb ka maastikul trenni teha. Väga palju näeb seda, kuidas inimesed tehnilistes kohtades aega ja kohti kaotavad, mis ilmselgelt tuleb sellest, et trenni tehakse heal juhul siledatel metsateedel, kehvemal juhul vaid asfaldil, päris metsa aga jõutakse ainult võistlustel.
Kui neid lõike tundub muidu igav teha, siis on abiks näiteks Strava kasutamine, kus saad end teiste vastu proovile panna ja mingeid põnevamaid lõike aja peale sõita. Pärast trenni näed edetabelis, mis su aeg oli teatud lõigul võrreldes teistega ja võrreldes enda varasemaga. Uuri
www.strava.com.
See ei ole otseselt treeningvõte, aga võistlusel annab märkimisväärse efekti kui sõidad ökonoomselt: pidurdad võimalikult vähe, kogud enne tõusu hoogu, oskad valida parima trajektoori, lähed vedama vaid siis kui kasu > kahju, valid alati õiged käigud, et ei peaks ragistama ja jalastuma tõusul jne.