Teen ka siis oma teise läbitud Ironmani kokkuvõtte ära,tean et teatud inimesed,sõbrad,tuttavad on sellest huvitatud ja ehk süstin ka mõnele sisse "enda rohkem uskumise pisiku",et kõik on võimalik kui ainult tahta ! Parim lause oleks selle võistluse iseloomustamiseks Uhhuuduur raamatust-"Kõik on võimalik kuni pole tõestatud vastupidist" ! See ka ühtasi mu lemmik lause:).
Alustaks kõigepealt sellest kuidas ma üldse jõudsin mõtteni läbida täispikk triatlon(3,8+180+42,195 km).Enamus teavad,et ma olen üldiselt ratturi taustaga spordimees.Ratast alustasin 2003 suvel ja vahelduva eduga on seda tehtud.Kooli aeg sai tegeletud mõnda aega judoga,suusatamises olin ka mingi "nina" kooli peale,trennis küll siis ei käinud aga kehalise tunnis sai seda tehtud isuga.Sai ka teatud võistlustel käidud. Vähe teadlikumalt hakkasin trenni tegema aastal 2000 kui alustasin jooksu trennidega.Mäletan et alguses oli mul põhiline jooksuring 4,5km kruusateel+4,5km samat teed tagasi. Üsna pea said jooksuotsad keskmiselt 2h-2.30 pikkusteks mis tundus minu jaoks normaalne ja mulle sobis nii. Praegu ma enam nii pikki jooksuotsi ei teeks,kui siis väga harva,eks vanadus on ka kontidesse pugenud:d Aastal 2001 tegin esimese suusamaratoni(Mõedaku) ja viimase vist 2007(Tartu) Peale seda pole enam suuski puutunud,mõned üksikud korrad ehk. Üldiselt võib selle põhjuse kokku võtta nii,et vist sai ajutiselt isu täis sellest,pm terve elu oli suusatatud. Teine põhjus oli see,et kuna sai rattasõiduga suht hilja alustatud siis kujunes välja selline asi algus aastatel et sõitsin ikka enamus trennid raske rauaga,pedaalimis kiirusele liigvähe tähelepanu pööramata. Umbes 3-4 aastat olen nüüd eelkõige talvel õues või pukil üritanud seda puudujääki korvata ja tunnen iga aastaga et sellest hakkab kasu tõusma! Kahjuks olen ma enda süü tõttu selle kerimise arvelt kaotanud nüüd jõus,tunnen selgelt et pole enam seda jõudu ja kannatamisvõimet mis oli veel umbes 4 a tagasi. Õnneks pole asi katastroofiline ja seda saab paremaks muuta. Eks üks põhjustest ole ka see et ma olen talve perioodil jõusaalis suurte raskuste kasutamisest loobunud,2011 jäi üldse jõusaal pm vahele. Kõik see on teadlikult nii planeeritud. Nimelt mulle on hakanud meeldima jõusaali asemel(üldiselt pole kunagi meeldinud raskusi sikutada) talvel paksu lume sees käimine spets pikkusega keppidega. Mida paksem lumi seda mõnusam ja arendavam ja mida kõrgemale ja loogilisema amplituudiga jalgu tõstad seda paremini imiteerib see tegevus rattasõitu. Keskmiselt korraga 2-4h30min ja kasuks tuleb hingamise jälgimine.Ükskord kui ma 4h trenni lõpu poole paksus lumes jalga krambi sain kakspealihasele kommenteeris legendaarne treener Kalev Raudsepp selle peale umbes nii,et iga teine oleks selle tegevuse peale ära surnud !
Krambi põhjus oli arvatavasti vedeliku või teatud mineraalide puudus.Vahest kippus nelja tunni peale liitrist veest väheks jääma...Mõned "üli" üksikud jooksu trennid on ka saadud 2 viimasel talvel tehtud+ ujumas käidud 30min-1h-vahest natuke rohkem,1-3x nädalas. Ja loomulikult ratas,seda ma armastan ja aastaringi ! Maastiku rattaga sõidust olen 2 viimasel hooajal loobunud ja seda teadlikult,sest olen aru saanud et kui midagi teha siis teha 1 asja korralikult ! Mtb sõit ja võistlemine maastikul oleks lihtsalt seganud ironmani ettevalmistust ja seda igas mõttes...Praegusest Samsung sarjast rääkides niipalju,et on seal aastaid osaletud ja minu jaoks on ta end hetkel ammendanud. Muud ei ole kui sõida pidevalt "sita ralleid" ja sõna otseses mõttes põleta pappi ! Aga muidu iseenest on maastiku sõit fun,meeldib metsas sõita,laskumised,adrenaliin jne . Eriti kiidaks oma lemmik mtb võistlust Haanja 100 ja 100 miili(osaluskordi on vist 3+1) Üldiselt ongi nii,et kui augusti kuus on kippunud motivatsioon otsa lõppema siis Haanja 100 on see üritus mille nimel suudad 2 kuud rõõmuga veel õues mürada Eesti "ilusas suves".
Mainiks siis põhilise ka ära. Temposõit on minu põhiline "leib ja armastus". Sellega on lihtne-kas sa armastad seda või mitte ! Siin ka "asjatundmatutele" vihje miks mu rattasõidu aeg on praegu Eesti Ironmani rekord. Mina näiteks ei julgeks kunagi kommenteerida inimese kohta mingi konkreetse ala aega või kohta kui ma ei tunne seda inimest piisavalt
Mõte ironmani teha tuli 2010 aasta suvel ja ma olin juba siis igati valmis ja suuteline tegema see võistlus alla 10 tunni ! Isegi oli mõte sel aastal võistelda aga olin suvel Soomes tööl ja enne võistlust umbes 2 kuud sai treenitud vähe ja sedagi ainult ratast,seega otsustasin loobuda,mõttes juba 2011 a kindlalt alla 10 tunni teha! Olin isegi nii kindel selles et tuleb alla 10h,et sai sõlmitud päris korralikke kihlvedusi. Uskusin endasse koguaeg 100% sest teadsin mis ajaga ma suudan teha kõik 3 ala eraldi ja ma arvestasin sinna veel ajalise varu juurde.Teadsin ka seda et tulemus alla 10h peaks andma varasemat statistikat silmas pidades koha 2-3 hulgas,sest alla selle aja on teinud iga aasta ainult 1 mees.
Räägiks siis lühidalt kõigepealt eelmise aasta(2011) võistlusest. Ajaks tuli 9.48.13 Koht 3,vanuseklassis 2.
Ujumine oli suur pettumus. Aeg- 1h27min Aveveekogu ujumise eelnevad treeningud piirdusid 2 korda Viitna saareni ja tagasi ujumises+100m kalipso proovimisega Mustjärvel. Nimelt sain tellitud kalipso kätte võistlusnädala kolmapäeval. Ujumine ongi mul kõige nõrgem ala ja arvatavasti just selle põhjusega et pole regulaarselt ujutud,lisaks ei pidanud "ratturitel" ujumiseks vajalikud liigesed piisavalt normaalselt liikuma ja minu puhul vastab see ka tõele. Vahest tunnen end basseinis normaalselt,tehnika tundub ka headel päevadel enam vähem aga vähemalt pooltel kordadel kipub tehnika lagunema.Pole kasutanud ka ujumis treeneri personaalset juhendamist,olen olnud suht isepäine ja arvanud et eelkõige peaks arenemise võti peituma regulaarses ujumises.Kahjuks pole ma seda teinud,miks,see on juba teine ja pikem jutt. Algselt mõtlesin,et kui suudan selle võistluse raames teha aja 1h15min olen rahul ja ilusti varuga oma plaanitud ajalises graafikus aga nii kahjuks ei juhtunud. Avaveeujumine on ikka tunduvalt erinev bassus ujumisest ja algaja ujuja kipub just eksima suunatajuga ja kaldub teatud suunas ära,tehes isegi kogenud ujujatega lisa meetreid vees.
Võistluse aeg ma tundsin end tegelikult hästi ujumises,raskeid hetki polnud,kuigi aeg oli alla ootuste. Üheks suureks häirivaks teguriks oli kalipso seljas,mis oli teist korda seljas ja osutus väga häirivaks . Bassus ujumisega võrreldes oleks olnud vahe nagu öö ja päev,sest jalgade töö oli sellega praktiliselt olematu,võibolla sai pandud see lohakalt selga,ei tea täpselt. Igaljuhul paras kammajaa oli.
Ratas-läksin tegema aega 4h.30min,kindlasti mitte halvemat ! Ja suure tõenäosusega oleks ka teinud kui poleks teinud endale juurde lisakilomeetreid. Kolmel korral suutsin valesti sõita ja hinnanguliselt tuli umbes 2-3km lisa. Kõige suurem hävimine oli kui esimesel ringil põrutasin peale joogipunkti Haapsalu peale,mingi õnnelik juhus oli vist et keegi korraldaja sõitis autoga järgi ja andis teada eksimisest.Sealt tuli lisa umbes 2km,siis kiilus korraks peas kinni see alla 10 tunni plaan aga ei andnud alla. Võtsin riski ja tõstsin kohe paar km/h tempot ja kütsin nii umbes terve ringi,siis aga hakkasin tundma et niimodi kaugele lõppkokkuvõttes ei jõua ja tõmbasin tempo algseks tagasi.Lõpukilomeetritel oli vist nii kiire tahtmine poksi keerata,et keerasin ühe teeotsa võrra varem vasakule ehk Selveri juurde,seal sain aru et valesti ja ots tagasi ja umbes 500m edasi Keila tervisekeskuse peale.Ise mõtlen tagantjärgi et kartsin vist suunaviida puudumist ja seega peas tiirles ka mõte koguaeg kuhugi keerata. Lisaks sõitsin ma terve maa ilma kiiruseta ja teepikkuseta,sest laenasin tuttavalt Polari kella aga selle kiiruse/teepikkuse resiim oli mingil põhjusel Offi peale jäänud. Alguses üritasin sõiduajal seda muuta aga see osutus liiga aeganõudvaks kiirusel 40+ ja ei olnud soovi tempot oluliselt alla lasta ja otsustasin ringi aja järgi tempot valima hakata.Lõpetasin 180,6km ratast ajaga 4h.41min,alade arvestuses teine koht ja kaotust võitjale umbes 3 min,seekord oma vea tõttu ala võitu ei saanud. Kuigi esimene ring polnud seal teel kedagi kes suunda näitab ja puudusid ka suunaviidad,kuigi ikka oma viga,sest sõitsin eelnevalt korra raja läbi,no juhtub
Läksin sõitma ringi 30 minutiga ehk 40km/h keskmist et saada aeg umbes 4.30 aga tegelikkuses olid kõik ringid 30,5-31 min vahemikus. Ühesõnaga kohati oli tunne nagu oleks mata tunnis,õnneks ringid enamvähem klappisid ja jooksule sai mindud norm tundega,kuigi üleminek minusugusel algajal oli piinarikas,umbes 1km liigud nagu tigu siis saad alles mootori käima ja samm hakkab natuke jooksu moodi olema
Jooks- Aeg 3.34 (koos umbes 2 min wc külastusega).
Enne võistlust olin jooksnud viimasel 2 kuul ja üldse kokku hooajal ainult 160km,mis on selgelt vähe sellist võistlust silmas pidades kui lähed võtma kohta kolme sees. Aga uskusin endasse et jooksen selle 42km umbes 3.30h ära(see aeg oligi plaanis).Kõige pikem jooksu trenn jäi 15km ja kui aegade mälestussse minna siis meenub et jooksu km rekord oli kuskil 25-30km vahel aga need kilomeetrid on juba ammu jalgadest kadunud. Lisaks tegin umbes 5-8 nö kiirkõnni trenni,eesmärgiga treenida oma nõrku kohti-pöiad ja puusad ja ka sääred,mõned harjutused ka sees. Minujaoks oleks olnud selle "treeningu" asemel jooksu tegemine võrdunud enda piinamisega sest algaja jooksja peaks ikka alustama oma treeninguid kõnd/jooks kombineerituna,ennem oma jooksu lihased ette valmistama ja alles siis hakkama tegema "õigeid" treeninguid ! Mõned korrad sattusin ka jõusaali. Ma ei hakanud vigastusega riskima ja ega polnudki mõtet pidevalt joosta,sest ega 2 kuuga imesid enam ei tee. Selle asemel ma sisendasin endale et ma suudan nagunii,sisuliselt oli tegemist medidatsiooni mingi variandiga millele seletust kindlat polegi. Teadsin et raske hakkab mingi aeg nagunii ja et maraton hakkab pihta alles alates 30km...ja nii oligi,viimased 4 ringi ehk 12km läks ikka asi juba peamiselt "motivatsiooni" peale ja teadmisele et tempos nüüd enne lõppu alla anda pole mingit mõtet. Õnneks polnud mingeid krampe ja muid raskeid häirivaid tegureid peale väsimuse mis kuhjus iga ringiga. Pole just meeldiv tunne kui enda arvates jooksed viimast 3km ringi ja sul on mingil põhjusel segamini läinud et tuleb joosta veel üks ja ringe on kokku 14. See tunne koos väsimuse ja tüdimusega pikast võistlusest on kirjeldamatu. Aga kui lõpuks jõudis kätte päästev finisi joon oli tunne MEGASUPER,kirjeldamatu...
Kontroll treeninguks osutusid maanteel kilomeetri postid samas plaanitud tempos millega läksin 42km jooksma. Kõik oli norm,et ennustada endale aega 3.h30-3.h40 (üle selle oleks pettumus olnud !) Teiseks kontroll ajaks võisin võtta enda sama aasta Viitna triatloni jooksu aja,milleks oli sealsel 3,1km pikkusel rajal umbes 12min 50 sek. Kahe sekundiga kaotasin seal harrastajate distantsi võidu lõpuspurdis eks sokolaadi tiimi sprinterile:D Prillid lasid räigelt läbi,13 sek kaotasin talle jooksu tossude jalgasaamisega ja vennal vedas et sai mulle rattasõidus tuulde,päeva kiireim ratta aeg oli
Kirjeldaks siis seda 2011 ironmani jooksu algusest lõpuni. Ei hakanud endale õhulosse looma ja läksin jooksma igat ringi arvestusega 15min ring,mitte rohkem,sest tegemist ikkagi maratoniga mida eelnevalt läbinud polnud ja kogemus puudus. Aga millegipärast juhtus nii,et esimesed 6 ringi olid ajad 14min kandis,siis tuli 6 ringi lõpus WC kasutada,sest põhi tahtis kohe alt lennata. Põhjuseks võisid olla eelnevatel päevadel tehtud "tankimine" ja võistluse ajal tarbitud geelid+3 batooni(1 neist suur proteiini batoon),lisaks võis põhjuseks olla võistluse ajal tarbitud päris korralik doos magneesiumi mida läks 3 pakki(Diasporal kraanulid)-väga hästi suus sulavad,väike mugav pakend kaasas kandmiseks,spets toodetega võrreldes odav ,ühesõnaga igati mõnus toode. Rattasõidu ajal tarbisin ühe(300mg) ja jooksul 2 pakki koos spordijoogiga. Lisaks tarbisin kahel eelneval päeval natuke Nutrendi "mineraali kapsleid" ja võistluse ajal rattasõidust alates igas tunnis 1kaps ja jooksu aeg iga 2-3 ringi tagant 1. Ei saa kurta...minu olematu jooksukilometraasi juures krampe ei tekkinud.
Peale 7nda ringi lõppu peldikust tulles langes järgmise jooksu ringi aeg 15 min peale. Seitsmes ring koos peldikuga 17min,konkreetne tegevus võttis aega umbes 1min 30 sek+riiete ära/selga panemine. Puhas nauding oli seal puhata veidi
Tunnen kaasa kaasvõistlejale kes ukse taga tahtis sisse saada,ei tea mis ta tegi,sittus metsa ehk
Alates 9 ringist(27km) hakkas raskem ja ringi aeg läks 16 min peale,õnneks lõpuni välja sarnaste aegadega,tempo langust enam ei tulnud.
Kui rattalt tulin vahetusalasse oli alla 10 tunni tegemiseks aega täpselt 3h 50min ja juba siis olin endas kindel et täna tuleb alla 10 ära ja täidan oma eesmärgi. Kindel olin selles et ei hakka järsku tempos hävima kui ei teki mingil põhjusel krampe,kõhujamasid või midagi muud jama. Panin ju omale selle halvima jooksu aja mõttes paika mis võib tulla-3h.40min Lõpp koht ei olnud seekord oluline,hakkasin oma koha vastu huvi tundma alles 4-5 ringi enne lõppu ja siis ka ei saanud selgeid vastuseid. Rattaga suutsin end sõita läbi suure jama kiuste kuskilt tagant kuuendaks ja sealt positsioonilt joosta end kolmandaks. Kui alasid eraldi arvestada siis oli mul teine jooksu aeg,ei osanud seda küll oodata.
Toitumisest jooksu ajal-iga ringi ajal sain vennalt spordijoogi pudeli kus vähe rüüpisin,iga 2 ringi ehk umbes poole tunni tagant 1 Powerbar geel,lõpu poole coffeini variandiga,varem küll ei julgenud võtta,sest kohvi ma üldse ei joo ja ükskord Haanja 100- l lõppes enne võistlust tarbitud koffeiini tablettide(300mg) manustamine sellega et energiat oli täpselt tunniks,peale seda tuli haamer,jõud kadus jm jutud. Enne seda olin ilusti 10 hulgas. Sain olulise õppetunni eluks ! Lisaks andis jooksuringil 1 hea inimene mulle mingi energia ampulli(Nutrend vist) mis polnud mul plaanitud aga käiku ta läks 3 ringi enne lõppu ja aitas ikka suht hästi. Lisaks tarbisin Nutrendi mineraali kapsleid jooksu ajal umbes 5-6 tükki distantsi jooksul võrdselt jaotatuna.
2012 aasta Ironman(19.aug)-
Kui nüüd lühidalt kokku võtta see võistlus siis ütleks nii- Liigne joomine keeras võistluse tuksi+niiske ehk vihmane päev mis pole mõeldud minu nina jaoks !"
Head emotsioonid jäävad meelde ainult rattasõidust,kus ma suutsin endaga võidelda ja seda igas mõttes,teine ja ka viimane hea tunne oli üle joone tulla aga see emotsioon kestis ka ainult hetke,polnud põhjust kauemaks särama jääda. Läksin ju stardijoonele mõttega lõpetada esi kolme sees ja ajaga 9.35-9.50. Kõikidest konkurentidest olin teadlik ja esikuuik umbes sellises järjestuse ka lõpetades mis ma arvasin. Millegipärast arvasin ma et teise ja kolmanda koha mehed jooksevad kiiremini kui mina eelmine aasta ja teevad lõpp aja sinna 9.30 kanti aga nii ei juhtunud. Üks statistika näitab et kui oleksin jooksnud vähemalt sama aja mis eelmine aasta siis oleks saanud koha kindlalt 3 hulgas ! Rattasõidu lõpetades olin ma täpselt samasuguses ajalises graafikus nagu eelmine eelmine aasta samal võistlusel ehk aega oli 3h50min alla 10h tegemiseks. Selleks ajaks olin ma end sõitnud viiendale kohale.Mäletan,et Alost sõitsin mööda umbes 20km enne lõppu ja jooksu aeg me üksteist "piilusime" silmanurgast" kui vastu üksteisele jooksime. Umbes 5 ringi olin ees temast,kuigi teadsin juba et seda pidu täna kauaks pole. Seoses ilmaga toimus kehas selline efekt,et ei higistanud seda vedeliku kogust välja mis sai kõik eelnevatel päevadel ja võistluse aeg sisse joodud ! Ja ma ei joonud üldse vähe,sama palju kui eelmisel ironmanil palava ilmaga ! Suur viga ! Esimese korra ma lasin välja juba esimesel ujumise ringil läbi kalipso,teise korra esimest korda elus rattasadulas püsti sõites(jummala pohh oli,sest taevast kallas ikka mõnuga) ja kuskil kolmandast jooksu ringist sai ikka lõpuni välja regulaarselt metsa servas lastud...Viimased 5 ringi kui juba ainult kõndisin(umbes 25-30 min ringi peale) kergendasin end igal ringil. Ikka liiga palju oli joodud eelnevatel päevadel eelkõige Vytautast ja rattasõidu aeg iga 40km peale(1h) 750ml spordijooki,kokku 4 pudelit ja peale ujumist ka umbes 250ml,iga jooksu ringi aeg umbes 200-300ml spordijooki. Tagantjärgi mõtlen et oleks pidanud ehk coca peale üle minema sellise ilmaga,alles siis suvatsesin toidulauale vaadata kui käima hakkasin ja seda seal jagus vist. Magneesiumi ma lisaks juurde ei võtnud see aasta,mõtlesin et riskin see aasta ja vaatan kuidas ilma võistlus välja tuleb. Powerbar batoonides oli seda niigi aga ei tea kas piisas sellest. Lisaks otsustasin see aasta vähe enda peal viimasel hetkel katseid teha. Nimelt eelneva aastaga võrreldes otsustasin ratta peal söödava süs/proteiini batooni asendada selle vedelal kujul(400ml vett+mu lemmik taastusjook Lean Gain+juurde Fasti maisipulber(aeglane süsivesik). Kui eelmine kord ma sõin selle Nutrendi batooni(80g) ära umbes 130km peal siis seekord otsustasin teha niimodi et esimese prot/aminohappe annuse võtan 80km joogipunktis ja teise võtsin Fasti Recovery Feed näol(2/1 süsikate kasuks). Otsustasin seda võtta seepärast et selles sees vajalikud mineraalid ja samas saan ka oma toidu annuse kiirmeetodil kätte.
Põhiline põhjus miks ma otsustasin asendada prot batooni vedeliku kasuks oli see,et lootsin et ei pea "liigse tahke toidu" pärast minema käimlat külastama ja aega raiskama selle tegevuse peale mis oli eelmine aasta. Tuli välja et ei pidanudki aga selle eest pidi korralikult kusemas käima
Nimelt valgurikas toit põhjustab urineerimise suurenemist...ja vihmase ilmaga ka see juhtub kui higistamine on mitmekordselt aeglustunud...
Teiseks suureks võistluse ebaõnnestumise põhjuseks oli 6.juulil rattatrennis kukkumine,mille tagajärg oli käeluu mõra küünarnuki(kodarluu vist) juures,täpselt 15 päeva hoidsin kipsi peal siis võtsin enda loal selle maha,sest tundsin et ilma kipsita paraneb käsi lõppkokkuvõttes kiiremini,ei jää liigesest veel pikemaks ajaks valusaks kui ta sund asendis pidevalt on. Ega arstid poleks vist lubanud seda nii vara maha võtta,seda oli ka näha,et nad panevad su ainult jooksutama. Ei näinud mõtet sellel ! Poleks ise varakult kipsi maha võtnud siis selle aastane ironman oleks minu osavõtu poolt ära jäänud. Ei kahetse üldse,et seda tegin. Peale kipsi maha võtmist taastusin veel 2 nädalat ja alles siis andsin käele kerget koormust. Selleks ajaks oli käes augusti algus juba. Nendeks koormusteks olid enne võistlust 3 basseini ujumist(umbes 1h.30min kokku) ja 3 järves ujumist kalipsoga(kokku umbes 2km). Pigem kalipso proov,sisseelamine...Minu jaoks harjumatu asi siiani,ei tunne end normaalselt selles,soe on küll...Lisaks mõned jõusaali treeningud.
Ujumine oli ikka täis õudukas see aasta minu jaoks,lootsin küll et saan eelmise aasta aja üle tehtud aga nii ei läinud seekord. Esimene ujumise ring tundus veel normaalne aga teine oli ikka täielik häving. Esimese ringi lõppu sain tuldud veel mingi seltskonnaga ja isegi korraks sain ära tunda tuules ujumise efekti,tõesti toimib see ! Aga pole harjunud sellega,et nähtavus ees on piiratud ja näed ainult mingeid vee mulle
Tõmbasin tuulest natuke välja ja üsna pea jäin ka eesujujast maha. Lisaks oli mul teisel ringil suured raskused suuna hoidmisega. Vahepeal vaatasin tagasi,et näha kas ujujaid mu taga üldse on veel,ei näinud kedagi ja siis hakkas tunduma et ujun teatud lõiku juba kaks korda,nagu oleks tiirutanud kuskil ühe koha läheduses ! Ulme peaks ütlema selle peale,siiani ei tea palju ma lisa võisin ujuda !
Aitab nüüd ujumisest muliseda,pole sellest midagi erilist rääkida. Ahjaa,see jäi ka meelde et kohati oli vesi nii madal et käega tõmbasid taimi kohati üles. Fakt on aga see,et kui ujumise ära õpin ja näitan vähemalt esikümne aega siis lõppkokkuvõttes ma teen ka korraliku lahingu esikoha nimel !
Ratas- 180,6km
Läksin tegema aega vähemalt 4.30,isegi 4.25 kui tingimused selleks soodsad on ! Tunne oli ok,tavaline minu päev,ei midagi erilist tunnet ega ka halba. Sõiduvahend-armsaks saanud Bianchi,pm sirge triatloni lenks,laenatud kõrgemad jooksud,ülekanne 42/54-11-23.
Ääsmäe/Haapsalu teel oli tuul vastu(pool ringi) kus sõitsin varuga ja allatuule lõigu("minu leib ja armastus") panin ikka suht mõnuga,kuigi mitte sellise tempoga mil oleks ainult eraldistarti sõitnud. Kiirus oli vastutuule lõigul 37-43km/h ja allatuulega 43-51km/h. Keskmiseks siis tuli 40 keskmist ära,mis oli ka miinimum eesmärk mul ! Kui ilm oleks lubanud võiks see aeg ka parem olla,umbes 100km sadu,tuult,lompide vahel laveerimist samas tagant tulevaid autosid jälgides/kuulates pole päris naljategu. Paljudel konkurentidel hakkas rattasõidul külm,mul seda muret polnud,kusjuures sõitsin ainult triatloni kombega millel varukaid pole. Sõitsin oma sõitu täpselt nii,et vaatan esimese ringi ära et mis aeg tuleb ja üritan sama teha igal ringil. Isegi teise ringi aeg on adekvaatsem ! Esimese umbes 10km võtsin ka teadlikumalt rahulikumalt. Kõik toimis ja ringi ajad(20km) olid alati 30 min peal. Kuskil peale pooli ringe hakkasid juba tulema tuttavad näod ja esikuus hakkas paistma,kõik oli kontrolli all veel. Viimane ring möödusin veel Alost ja siis juba umbes teadsin et peaks esikuues olema. Samas üritasin oma edu tema ees veel kasvatada,sest eelnevalt lugedes ja "salainffi" kuulates oli teada et eelmine aasta pani ta vist rattas üle,ei sobinud ilm ja jooksus hävis.See aasta kuulsin et ta tuleb vigu parandama ja on rohkem valmis. Mul oli jälle vastupidi,eelmise aasta ilm sobis ideaalselt,mida soojem seda parem mulle,sest mu allergiline nina ei tooda õhku peale vihma ja vähegi niiskema ilmaga. Ninavahesein liiga kitsas ja aastaringi allergia lehtpuudele. Kui on niiske ilm on 100% kindel et nina tilgub,kui mitte hullem ja kui soe,päikseline siis on enamvähem(kuigi mitte sama hingamine mis tavainimesel kel ninaga probleeme pole). Korra (2006.a) on vaheseinaga opil käidud aga seda on vähe. Plaan on see sügis/talv sama asjaga uuesti opile minna. Niinimetatud "poksija" nina oleks vaja siis võiks hakata ka tulevikus lammutama !
Jooks- 42,195m
Seoses käeluu ja kipsiga sai joostud ainult umbes 100km kokku ! Plaanis oli mitu korda rohkem. Enne aprilli talvel jooksin umbes 100km,siis vahepeal ei teinud jooksu,siis läksin pm nullist Tartu jooksukale lippamis vormi testima,et näha kus ma reaalselt olen ja palju ma vaeva pean nägema ironmani võistluse jooksu nimel et oma eelmise aasta jooksu aega parandada. Reaalsus oli karm,kerge ei olnud ja sain teada et jooksu jalad on hetkeseisuga omadega nullis. Plaan nägi mul ette selline,et poolitan hooaja ära-esimene pool rattasport ja teine triatlon,ehk teen järelejäänud umbes 2 kuuga 3 ala. Plaanitud jooksu km olid esialgu päris suured,eesmärk oli joosta aega 3.20 ümber. Minu jaoks lõppes rattahooaeg 10.juuni kui toimus Pandivere rattaralli-selle arvestuses Lääne-Viru MV mis õnnestus ära võita. Siis puhkasin plaanitult jaanipäevani ,kuigi see puhkus läks nädala jagu pikemaks
Samas teadsin et eelmine aasta valmistusin ka ainult umbes 2 kuud ja olin vana rahu ise,uskusin ja teadsin,et suudan oma jooksu vormi viia tasemele mis lubab kaasa rääkida esikolme kohtadele. Siis tuli aga vigastus ja jooksu teha ei saanud,selle asemel käisin kõndimas ja jõusaalis jalgu suurte korduste arvuga ja kerge raskusega treenimas+kõht,selg.
Juuli algusest sai siis kõnnitud kuni võistluseni umbes 250km ja augusti kuust alates mõned jooksu trennid tehtud(umbes 70km).Viimasel võistlusnädalal sai tehtud veel 20km kontroll treening mis lubas aega vähemalt eelmise aastaga võrreldes sama. Lihased olid ka ok,tänu oma massöörile kelleta ei saaks vajalikel hetkedel.
Ühesõnaga võisin võistlusele minna tundega,et peaksin suutma vähemalt eelmise aasta sarnast aega näidata ja hea tunde/päeva korral isegi sinna 9.30 ümber. Ujumist sai talvel ju tehtud ja ega mahud umbes samad mis eelmisel aastal. Kuigi vigastusega seoses ei julgenud ma seekord "kõva häälega" välja öelda millist aega ja kohta saama lähen ja õieti ka tegin !
Tegelikkus osutus aga selliseks,et otsustas sadama hakata ja ilma niiskeks muuta. Sellega ma seekord kahjuks arvestanud polnud. Jooksus oli tunda,et süda sees ei tee normaalselt tööd,õhku peale ei tule,pulss kõrge jne. Kusjuures mul on niigi jooksuga see kümneid lööke kõrgemal võrreldes näiteks rattaga. Eelmine aasta oli minu jaoks väga hea näitaja 168 lööki keskmist jooksu aeg,see aasta ma ei suvatsenud peale kolmandat ringi enam pulsikella vaadata,sest tundsin niigi et asi ei ole normaalne enam ja toimub pidev hingamise jälgimine ja kannatamine. Võtsin isegi pulsivöö ära peale pooli ringe. Esimene jooksu ring tuli umbes 15 min ja siis oli juba näha et midagi head siit tulla ei saa. Lisaks oli magu liigsest vedeliku joomisest nii täis et see häiris normaalset jooksmist. Võtsin pähe siis selle et kui Alo mööda jookseb ja 6ndaks langen siis annan alla(mida ma üldjuhul ei tee),sest ees ei terendanud enam ühtegi eesmärki mille nimel end piinata ! See südame töö jooksu ajal oleks ka võinud halvimal juhul lõppeda millegi väga halvaga... Lisaks olid ka tekkimas krambi tunnused,lisareservi ei näinud kuskilt tulemas,ka energiat andev ampull ei teinud olemist kergemaks. Aega alla 10h enam ei näinud ja 6 koha eest poleks ka mingit autasu saanud,samamoodi nagu ei saanud ka viies(kui ta just vanuseklassi auhinda ei saanud aga minuteada mitte).Mul polnud seekord isegi vanuseklassi koha eest mõtet tõmblema hakata. Põhimõtteliselt oleks ju suutnud koos Aloga joosta lõpuni aga tõesti see 5 koht ei motiveerinud ! Ütlesin vennale 6 ringi enne lõppu,et kõnnin lõpuni,ei näe eesmärki enam,sellega ta loomulikult nõus polnud ja otsustasin ühe ringi veel kannatada ja vaadata mis tunne teeb. Peale energia ampulli erilist ei muutunud ja otsustasin lõpuni käia ! Ehk siis umbes 4,5 ringi jalutasin lõpuni. Suva oli mis koha ja aja saan ! Oleks viitsinud nendest kõnniringidest kasvõi ühe jooksu moodi sammuga läbida oleks lõpetanud esikümnes aga no milleks,mille nimel !! ?
Statistikat- enne jooksu olin samas ajagraafikus mis eelmine aasta ehk 3h.50min aega alla 10h tegemiseks ja 5ringi ehk 15km läbimise peal olin veel 10.05 ajalises graafikus ja sellise aja tempo oleks suutnud ka lõpuni kannatada !!! Aga ei näinud mõtet ja seekord ei hakanud tervist tapma! Lisaks olin ma millegipärast arvanud et noorte,seenioride,sportklassi eestikad tulevad nädala pärast peale ironmani ja poole jooksu ajal mõtlesin juba sellele,et oleks aeg kiiremale taastumisele mõelda eestikate kulla nimel. Tegelikkus oli aga 2 nädala pärast.
Hetkel rohkem ei lobise,kui tahtmine tekib siis vb kriban midagi juurde.
Sõbrad konkurendid,kui tagasi tulen sinna rajale siis tugevamana kui kunagi varem,rohkem nagu polegi midagi lisada ! Hetkel ei tea veel millal ja kas üldse teen "ironmani" comebacki,tõenäosus on suur olemas,sest kripeldama jäi ju nii mõndagi !
Kõigile neile kes mõtlevad et kas teha ironman läbi või mitte,siis minu kindel soovitus on JAH ! Minu selle aasta 2 ala väga nõrk tulemus räägib iseenda eest.....
Raimo.
Mu meelest on pingutuse ajal raske süüa, sest siis ei saa õhku kätte ja on oht kurku ka tõmmata.
Tänud! Tore, et viitsisid filmida! 
