Mati kirjutas:Lisaks Tiimole ja Ivarile veel Pait HRK-st ka lõpetas 180km. Hullud mehed. Peab ikka vääääääga tugev olema nii füüsiliselt kui vaimselt, et nii kaua rajal olla
.
Kui nüüd ausalt kõik ära rääkida, siis see vaimne tasand osutus tõesti tähtsamaks kui füüsiline - viimase ringi keskpaigas tekkis tunne, et võiks sõita igavesti.....
Aga paneks järgmiste aastate üritajatele midagi kirja, Tiimo ja Pait vaevalt midagi kirjutavad.
Viimased tõsised trennid said tehtud aprillis (Jõelähtme ja Saku100), vahepeal oli hulga korraldamist, palju võistlusi - Mulgi Elion, TJM, TRR, Kõrve Elion, kolmapäevak - aga mida polnd, oli trenn. Sain 180-le eelneva päeva õhtuks selle aasta ratta kilometraazhiks 1504km!
Selle põhja pealt oleks vist laupäevane sõit tegemata jäänd, kui mul poleks õnnestunud meie supertalve jooksul ca 1000km suusatada, paarkümmend kilti ujuda ja ca 200 km joosta, ilmselt need kolm komponenti lõid põhja, mille pealt suutsin laupäeval lõpetada.
Sai tehtud ka üks
eridieet , see on siis nii, et iga 5 väikse kohta 1 suur ja põhja alt ei löönudki!!! Siinkohal tervisi Rihole!
Magama sain kell 23, aga und ei tulnud. Mati kohmitses midagi kella üheni ja Kalvi hakkas juba kella 3 ajal pakkima.
Kott kraami täis ja starti. Esimese asfalditõusu võtsin rahulikult ja jäin kohe viimaseks (pulss 168), siis panin juurde, et mitte üksi asfaldil tuult lõigata. Mingil hetkel sain ka Kalvi kätte, see sõitis Fanny sabas miskipärast. Sõitsime siis minu jaoks üsna kiire algusega koos oma pundiga kuni Kinahmi Kolme Õeni, mil otsustasin, et nii jätkata ei saa - granny sisse ja tiksuma. Punt koos Fannyga vajus kohe eest ära. Kinahmi tipus oli aega kulunud 1:02. Elva singlil vedasime Kalviga üksteise alla, aga oli näha, et tal on raske. 30km märk Elva singli lõpupoole saabus ajaga 1:45. Kõndisime Kihnu 2 üles ja ülejäänud tõusud peale asfaldilt mineva nuki ja esimese Kahe Õe kruusaka sõitsin sadulas (k.a. El Grande). Esimese ringi aeg oli 4:12, Kalvi laekus ca 3 min pärast ja ütles, et mine ise, tast pole asja, üritab kuidagi ajalimiiti pääseda.
1 ringi keskmine pulss 155, joodud ca 1 ltr jspordijooki, söödud üks Corny. Ei taht rohkem.
Joogikotid täis, kett õlitatud ja pääsesin minema kell 9.17, 13 minti enne teise laine hagijaid. Miks te kuradid kummimatid vakku sõitsite, esimesel ringil oli nii hea kulgeda.
Esimesed hagijad said mind kätte kohe peale krampi esimesel Kolmel Õel. Ütlesin oma krambile, et tore et tulid, aga ära enam tule - ja ei tulnudki
Teine ring oli Kinahmi tipus 12 mintsa aeglasem, aga aega veel oli - kolmandale ringile pääsemiseks oli vaja 2 ring sõita veidi alla 5h. Kinahmi pikendusel hakkasid hagijad juba segama, kuna ma olin neist füüsiliselt tugevam, kuid sõitsin enda jaoks aeglaselt, siis teatud tehnilistel kohtadel nad jäid ette. Teisel ringil kaotasin Kinahmi tipust kuni 30km märgini oma esimese ringi ajale aind 3 min
ja hakkas tunduma, et kontrollajaga on muretu. Siis aga kusagil Kinahmi 2 ja Tuulihaara vahel läks raskeks - singel ei taht kuidagi lõppeda, puud läksid pidevalt üle tee jne. Sain aru, et peab sööma, olin ringi alguses söönd ühe banaani ja võtnud punktides ainult lusika soola, lisaks veel 2-3 geeli. Tuulihaara TP-s käisin rahulikult sinises majas ja siis sõin - proteiinipulka, kurki, banaani, Cornyt, soola (soolatops oli omal kaasas). Spordijook hakkas kuidagi
out tunduma ja vesi oli IN. Olin just Kihnu2 all valanud apelsinisodi kotist välja ja sinna asemele külma allikavett - küll oll häää! Tõmbasin tempo alla, sest kolmas ring hakkas pääs kummitama. See oligi vist vaimselt raskeim hetk rajal, sest teise ringi lõpuosa (42-55km) kuidagi ei mäleta või polnd see pigem siis kuidagi eriline - järsku olin El Grandel ja teravad nukid kõndisin. Mäest alla sain oma max-kiiruse kätte, 58,8km/h - pole paha!
Teise ringi aeg 4:37, pulss 156, joodud ca 1ltr spordijooki, ca 2ltr vett, eelpoolnimetet toit.
Ringi lõpus kulutasin tervelt 10 minutit toitumisele ja sättimisele (kreem teadagi kuhu, teised kindad, õli, paagid täis, geele ja batoone juurde. Pistsin kinni ka käntsaka makaronivormi, mis oli eelmisel õhtul valmis tehtud.
Kodune toit on parem kui keemia.
Kell oli 13:58, kui läksin viimasele ringile. Rahulikult, mõnuga, teadmisega, et mind oodatakse vähemalt kella 20.30-ni. Teadmisega, et finišis ootab mind A. Le Coq
Sõitsin vahepeal koos mitme soomlasega, kes kaebasid, et on raske, kuid nähes punast numbrit kohe vabandasid - ei ole ilus poodu majas nöörist rääkida
Istusin Kinahmi otsas kohe kaua ja vaatasin kaugele -
mahtavaa näköala. Siis hakkasin TP-des juustuvargaks, korjasin pioneeride võileibade pealt juustud ära, tädi pani tagasi. Korjasin uuesti, siis tädi pakkus kohe pakiga juustu, võtsin pool pakki ja läskin Elva singlile. Korjasin oma sappa ja vedasin Elva singli lõpuni ühe väsinud soomlase, kes lubas elu kiireima sõidu
eest õhtul õlle välja teha...
Kinahmi2 all taas allikakülastus ja siis vist kõndisin kõik üle 3%-ed tõusud kuni lõpuni. Need kaks kruusast õde ka ja El Grande kohe alt ja üles välja. Tõusujalg oli otsas, aga maanteejalg oli veel alles. 15km enne lõppu õnnestus kurviga mudaaugus nippel teha. Pool meest oli sitane, 10km hiljem lubas karu õnneks järve pesema.Tõstukimasti nägemine kolmandal ringil oli ere elamus - teadsin, et õlu on vähem kui 7 min kaugusel.......
Viimane ring 5:37, pulss 139, söök ca 400g juustu ja ca 4 ltr vett (5 või 6 metsakat ringil), mõned geelid ka.
Kokku siis 14:25, 190,7km, pulss 149, asc 3720, cal 13130
Eile ronisin ratta selga, et mõõta Kubija Triatloni distantsi - sile maa oli ok, aga väike tõusuke tekitas reites hirmsa valu. Huvitav, kuna see üle läeb?
Et kas järgmine aasta taas - ei tea veel, jalavalu peab enne üle minema.....
.
