velo.clubbers.ee

viewtopic.php?p=32589#32589 <- Seal oli ka juttu neist tsoonidest. See on nüüd Frieli piibli järgi (juhuks kui küsimus kerkib)

Segane või mitte, aga ära kustutada ei tasu. Mida rohkem sellist infot saada on, seda parem. Asi on ju väga mitmetahuline, kui peensustesse laskuda.
Ise kasutan pulsokat ja kuna sõidan rohkem niisama oma lõbuks, siis väga täpseks pole asja ajanud. Tsoonid olen paika pannud max pulsi järgi ja harjutades proovin nendest kinni pidada. Paar "kontrollsõitu" aastas on näidanud, et tulemused paranevad aastate lõikes, aga see võib olla tingitud ka muudest asjadest: sõidukogemus, teine ratas, tuul puhus tagant jne.

priidik kirjutas:Kustutasin ära aga sõnastasin ümber.

No see on nüüd palju segasem kui eelmine sõnum...

priidik kirjutas:... Ehk siin peaks sellele koormusele vastama mingi kindel südame löögisageduse väärtus, aga mitte selle vahemik, näiteks 178. Vahemiku kasutamine on aga praktiline lähenemine. Tehes Frieli kirjeldatud 30 min testi kevadel saaksin tulemuseks 178, hea vormiga suvel nt. 182. Siit jääb ekslik mulje et AnL on tõusnud. Tegelikult ei ole - laktaat hakkab järsult kuhjuma ikkagi 178 peal ka suvel (füsioloogilises mõttes on AnL endiselt 178!!)

Sa räägid nagu AnL oleks fikseeritud suurus. Kas teda mitte vahemikuna ei käsitleta seetõttu, et ta kõigub ja tema täpne määramine on komplitseeritud. Ka korraliku "diagnostikaga" võib ta paari punkti jagu kõikuda (unereziim, toitumine, emotsioonid jne).

priidik kirjutas:AnL määramine pole üldse komplitseeritud kui on olemas vahendid - koormuse ajal võetakse näpu otsast või kõrvalestast verd ja kui tekib järsk laktaadi tõus enam kui 1 mmol/dl võrra on asi käes.

Kui seda teha ühe kuu jooksul ülepäeviti, siis on näha, et ta paari punkti jagu siiski kõigub. Seda nii pulsi, kui ka võimsuse järgi. Ja kui detailidesse laskuda, siis see sõltub veel kaasatud lihasgruppidest jne, jne.

võtan jälle teema üles. sain koormustestiga anaeroobse läve teada, milleks oli siis 186. selle järgi vahemikud arvutades tuleksid need sellised:

I (aktiivne taastumine) ...-151
II (vastupidavus 152-164
III (karm vastupidavus) 165-173
IV (läve treening) 174-186
V (anaeroobne) 187-...

põhiline treenimine käib teises tsoonis. seega peaks olema 152-164. kas need arvud liiga suured ei ole? ja taastumine kuni 151? olen trenni siiani ikka tunduvalt väiksema pulsiga teinud...keskmine kuni 146. taastumine kuni 138.

green_day kirjutas:võtan jälle teema üles. sain koormustestiga anaeroobse läve teada, milleks oli siis 186. selle järgi vahemikud arvutades tuleksid need sellised:

I (aktiivne taastumine) ...-151
II (vastupidavus 152-164
III (karm vastupidavus) 165-173
IV (läve treening) 174-186
V (anaeroobne) 187-...

põhiline treenimine käib teises tsoonis. seega peaks olema 152-164. kas need arvud liiga suured ei ole? ja taastumine kuni 151? olen trenni siiani ikka tunduvalt väiksema pulsiga teinud...keskmine kuni 146. taastumine kuni 138.

kas mitte see 186 sul hoopis max pulss äkki siis oleks su anaeroobne kuskil 165-169+, kui aga 186 on sul anaeroobne lävi siis huvitav mis su max pulss on 218 või ???

kui lävi 186 siis max umbes 206 - normaalne.
aga sellisel juhul oleksid % järgmised:
60%/max pulsist 126
70% 144, kui 146 end mugavalt tunned, siis see ongi õige pika trenni pulss
80% 164
90% ehk ligikaudne lävi 186

profit4 kirjutas:

kas mitte see 186 sul hoopis max pulss äkki siis oleks su anaeroobne kuskil 165-169+, kui aga 186 on sul anaeroobne lävi siis huvitav mis su max pulss on 218 või ???

186 ikka anaeroobne, max olen ise saanud kuskil 195 kanti. pole seda viimast taga ajanud kah.

Arbo kirjutas:kui lävi 186 siis max umbes 206 - normaalne.
aga sellisel juhul oleksid % järgmised:
60%/max pulsist 126
70% 144, kui 146 end mugavalt tunned, siis see ongi õige pika trenni pulss
80% 164
90% ehk ligikaudne lävi 186

see 144 on ju taastumise pulss? põhiline peaks ju suuremal pulsil käima?

E2 ehk pikkadeks vastupidavustreeninguteks on 70% max pulsist, laktaat peaks seejuures olema mitte üle 2.

Arbo kirjutas:E2 ehk pikkadeks vastupidavustreeninguteks on 70% max pulsist, laktaat peaks seejuures olema mitte üle 2.

Ok, sa mõtled siis neid u 4h vastupidavustreeninguid, mis toimuvad põhimõtteliselt taastumistsoonis.

Ja mis tsoonid sa muudeks treeninguteks paneksid?

Ma pole nende E'ga harjunud. Otsisin ning avastasin sellise lehe http://www.geocities.com/steve.collier/ ... undan.html
kus asi lahti seletatud.

Taastumiseks on E1 treeningud, ja need on kestvusega ca 1h mõtet teha - eesmärgiks ongi ju taastuda ja aktiivne massa? lihastele.

Vastupidavust arendab E2 treening. 4h treening peaks olema E2 treening või siis segarezhiimis. Ostke varsti ilmuv Mägiveise Piibel, lugege mõttega läbi ja olge õnnelikud baikerid.

Arbo kirjutas:Taastumiseks on E1 treeningud, ja need on kestvusega ca 1h mõtet teha - eesmärgiks ongi ju taastuda ja aktiivne massa? lihastele.

Vastupidavust arendab E2 treening. 4h treening peaks olema E2 treening või siis segarezhiimis. Ostke varsti ilmuv Mägiveise Piibel, lugege mõttega läbi ja olge õnnelikud baikerid.

Suurimad tänud sulle. Sain targemaks küll.

Ning piibel on juba tellitud....ootan juba huviga.

Mina pole veel ühtegi koormustesti teinud kuid oma pulssi võistlustel ja treeningutel juba mitu aastat jälginud. Ma pakun et minu numbrid on veel kõrgemad kui eelneval sõnavõtjal.

Viimasel pühapäeval sai laksatud türisalu pangale mäefinishit. Hakkasin üsna varakult pressima ja max pulsiks mõõtsin 206bpm !!! Olen ennegi elus üle 200 bpm numbreid kätte saanud. Veidi üle tunni kestnud triatloni läbisin üle-eelmisel suvel keskmise pulsiga 190. Max oli vist 196. Baigi maratonide numbrid on reeglina 183-185 (keskm) ja 193-195 (max).

Praegused pühapäevased treeningud annavad keskmise pulsi ~160 bpm. Mõni ei saa sel sagedusel enam hingeldamise vahele rääkidagi. Ma võin veel 170bpm juures juttu vesta....

Sel kevadel plaanin kindlalt ka koormustesti ükskord ära teha. Eks näis mis arvatakse mu "kõrgetest" pööretest

UrmasL kirjutas: Sel kevadel plaanin kindlalt ka koormustesti ükskord ära teha. Eks näis mis arvatakse mu "kõrgetest" pööretest

Pöörded pööreteks, määre peab hea olema

Ega selle läve teada saamiseks peagi seda koormustesti tegema. Ise määrasin kevadel oma aeroobse läve, nüüd sai kontrolliks koormustest tehtud ning tuli välja, et enam-vähem olin õieti määranud kah. Kasu siiski käigust oli, sest sain üht-teist muudki teada.... taastumise esimesel minutil tekkisid kerged rütmihäired - paar lööki jäi vahele. Esmaspäeval saab täpsemalt teada, mis see tähendab ja mida muuta tuleb. Ilmselt suuremaid pulsse lihtsalt vältida.

Arbo kirjutas:

UrmasL kirjutas: Sel kevadel plaanin kindlalt ka koormustesti ükskord ära teha. Eks näis mis arvatakse mu "kõrgetest" pööretest

Pöörded pööreteks, määre peab hea olema

Just
Pöörded saan hästi üles aga võimsuset jääb puudu. Nagu 1 liitrise mootoriga auto, mis undab nagu helikopter, kuid kui mägi ees või tuul vastu, siis on pot-pot-pot.....

UrmasL kirjutas:
Sel kevadel plaanin kindlalt ka koormustesti ükskord ära teha. Eks näis mis arvatakse mu "kõrgetest" pööretest

Mul vaatamata kõrgele vanadusele numbrid samasugused. Käisin ka koormustestil (ilma laktaadi mõõtmisteta), veloergomeetri tallamisel 185 juures hakkas arst nihelema ja 196 juures lõi kellad kinni ja kamandas EKG-le. Et nagu liiga kõrge pulss või nii. See minu max 205 jutt jättis ta külmaks. Pärast käskis treenida vahemikus 120...140. Mis krdi nipiga, kui 110 tuksub kellale, kui ma sadulasse istun ja 140 on sadulas, kui ma nina nokin. Jäängi nokkima või?

Niiet minu soovitus: Võta laktaadimääramisega (kallim) lõbu ja lepi arstiga omavastutuse mängureeglid kokku. Ise kavatsen samadel tingimustel maikuus aja kinni panna.

Endal selline mure, et joostes puls kohe 165(isegi sörkides) aga rattal kusagil 140-160 vahele

arbs kirjutas:Endal selline mure, et joostes puls kohe 165(isegi sörkides) aga rattal kusagil 140-160 vahele

Omal oli algul sama jama, aitas regulaarne harjutamine ja ökonoomsem, pikem samm. Nüüd olen võimeline tahtmise korral jooksma ka 140 peal keskmisega, kuigi alla selle küll ei saa.

Maksimaalne pulss, ei tähenda eriti midagi, mida vanem inimene, seda madalam pulss, arvestatakse umbes üks löök aastas jääb madalamaks max pulss, aga seegi ei ole näitaja. Minul isiklikult on kõrge pulss 205 max headel päevadel. Aga mahu trenni teen hoopis pulssidega 130-140, mis on minu aeroobne tsoon I. Mahu trenne olekski soovitav teha aeroobses tsoonis. Enne ma ei teegi teistes tsoonides eriti, kui mul on sõidetud üle 4000 kilomeetri. Trennis lõike ma eriti ei tee, aga kui teen siis pulssidega 175-195, kestusega 7 minti. Eraldistartides on mu keskmine pulss 195. Grupisõidu keskmised tulevad vastavalt ajale 145-175. Need on minu pulsid, keegi küsis ennem, et kuda kellegil on, nende järgi ei ole mõtet oma treeningplaane teha, sest pulsid on väga individuaalsed

lepsik kirjutas:Maksimaalne pulss, ei tähenda eriti midagi, mida vanem inimene, seda madalam pulss, arvestatakse umbes üks löök aastas jääb madalamaks max pulss, aga seegi ei ole näitaja. Minul isiklikult on kõrge pulss 205 max headel päevadel. Aga mahu trenni teen hoopis pulssidega 130-140, mis on minu aeroobne tsoon I. Mahu trenne olekski soovitav teha aeroobses tsoonis. Enne ma ei teegi teistes tsoonides eriti, kui mul on sõidetud üle 4000 kilomeetri. Trennis lõike ma eriti ei tee, aga kui teen siis pulssidega 175-195, kestusega 7 minti. Eraldistartides on mu keskmine pulss 195. Grupisõidu keskmised tulevad vastavalt ajale 145-175. Need on minu pulsid, keegi küsis ennem, et kuda kellegil on, nende järgi ei ole mõtet oma treeningplaane teha, sest pulsid on väga individuaalsed

kõik nagu teada informatsioon. va sinusse puutuv.

aga 1 tsooniga mahutrenn 4000 km ja alles siis muid? oioioi, siis ma jääkski sõtkuma. ma piirdun küll tunduvalt vähemaga.

Ei no jah, sa võidki jääda sõtkuma, mul oli see 4000 veebruariga läbi. Keila cupiks hakkab yle seitsme tonni saama. Ei ole võimalik kõvasti sõita kui mahtu ei ole all!!!!

arbs kirjutas:Endal selline mure, et joostes puls kohe 165(isegi sörkides) aga rattal kusagil 140-160 vahele

oh jumal, mul on joostes 170-185 lk/min. Rattaga on jälle treenides 145-155 lööki minutis.


Palju huvitavam on mulle teada, mis on teie pulss mõni minut enne stardipauku. Mul on olenevalt võistlusest 120-140, mõnikord ka rohkem.

Tõnis M kirjutas:

arbs kirjutas:Endal selline mure, et joostes puls kohe 165(isegi sörkides) aga rattal kusagil 140-160 vahele

oh jumal, mul on joostes 170-185 lk/min. Rattaga on jälle treenides 145-155 lööki minutis.

ega mulgi targem seis pole. pole muidugi kaua jooksmas käinud. eile sai vahelduseks üks 5kilone ring tehtud ning keskmine pulss rauhh 166.

Aga ongi normaalne, et joostes pulss kõrgem on. Joostes töötavad pea kõik lihasgrupid, mitte ainult jalad.

Lugesin seda foorumit esmakordselt. Kõik puha tarka juttu täis, segadusse ajas. Kuna ise väga algaja siis esitan ühe rumala küsimuse. Kõik jälgivad oma pulssi aga mulle räägiti koormustestil vererõhust ja selle liigsest kõrgusest. Soovitati, et ära pulssi üle 135 aja siis on vererõhk 210/90 ja see on paha. Oskab äkki keegi kommenteerida kas pidevalt 135 juures sõites ka tulemusi on või peaks malet mängima hakkama?

Penn kirjutas:Oskab äkki keegi kommenteerida kas pidevalt 135 juures sõites ka tulemusi on või peaks malet mängima hakkama?

Esiteks oleneb, mis on sinu jaoks tulemus.. Kas tahad vastupidavust arendada või heaks krossisõitjaks saada või lihtsalt ennast natuke liigutada? See, et sul kõrge vererõhuga probleeme on (kusjuures sa ei ole kindlasti kaugeltki ainuke sellise probleemiga) ei tähenda, et efektiivne trenn mingeid tulemusi ei annaks.

Teiseks - nagu sa loodetavasti selle foorumi targa jutu lugemisel tähele panid, on niimoodi ühe pulsi numbri järgi natuke keeruline (loe: ülivõimatu) midagi öelda.. Mõne jaoks on 135 kerge lõdvestus, teise jaoks hoopis kõva pingutus.

Kolmandaks - ega see rattasõit ju maletamist sega.. võd rahuga malet ka mängida

Laupäeval enne Mulgit tegin rahulikult 30 km ja esimest korda elus püüdsin mingit pulssi (alla 140 l/min) hoida. Panin tähele, et ca 135 juures ma ei saanud hingamisega hakkama. Alla 135 tundsin OK, üle 140 oli OK (ei hingeldanud). Vahepealne tsoon lõi hingamise sassi - tundsin et hapnikku on vähe ja lõõtsutamisest ei ole suurt abi. Niipea kui tempot tõstsin või alla lasin, oli olukord jälle OK.

Tavaliselt pulsi järgi ma trenni ei tee, pulsokat vaatan trennis silmanurgast. Olen suht kõrge pulsiga - keskmise sagedusega 160 l/min ei ole mul mingi probleem 2 tundi mnt-d sõita. Max pulsi olen saanud võistlustel 205 peale, aastaid on mul 38.

Kas kellelgi on midagi sarnast ette tulnud või oskab kommenteerida mis kummaline tsoon see selline on?

Kas keegi jälgib ka hommikuti pulssi? Kui "jah" siis palju võiks trenni tehes pulss aasta jooksul langeda?

Mul selline jama, et hommikul ärgates kipub pulss olema isegi paar lööki kõrgem, kui päeval arvuti taga tööd tehes. Lisaks on väga veider asi see, et aasta tagasi kui ma olin pidanud ülipikka treeningpausi, oli mu puhkeoleku pulss vaid kaks lööki kõrgem kui praegu, kuigi füüsiline vorm on kordades paranenud. Praktikas peaks küll puhkeoleku pulss hakkama oluliselt langema, kuid omal nahal ma sellist muutust küll tähele ei pane.

riho kirjutas:Laupäeval enne Mulgit tegin rahulikult 30 km ja esimest korda elus püüdsin mingit pulssi (alla 140 l/min) hoida. Panin tähele, et ca 135 juures ma ei saanud hingamisega hakkama. Alla 135 tundsin OK, üle 140 oli OK (ei hingeldanud). Vahepealne tsoon lõi hingamise sassi - tundsin et hapnikku on vähe ja lõõtsutamisest ei ole suurt abi. Niipea kui tempot tõstsin või alla lasin, oli olukord jälle OK.

Tavaliselt pulsi järgi ma trenni ei tee, pulsokat vaatan trennis silmanurgast. Olen suht kõrge pulsiga - keskmise sagedusega 160 l/min ei ole mul mingi probleem 2 tundi mnt-d sõita. Max pulsi olen saanud võistlustel 205 peale, aastaid on mul 38.

Kas kellelgi on midagi sarnast ette tulnud või oskab kommenteerida mis kummaline tsoon see selline on?

nende numbrite järgi võib olla tegemist sinu aeroobse lävega ning ehk oled selles rezhiimis vähe treeninud

tarts kirjutas:Kas keegi jälgib ka hommikuti pulssi? Kui "jah" siis palju võiks trenni tehes pulss aasta jooksul langeda?

Minu eelmise hooaja täheldused:

Hooaja algus:
Hommikune pulss sõltus kõvasti sellest, mida eelmine päev tegin.. Võistlustele järgneval hommikul oli pulss tavaliselt 64-68. Kui olin paar päeva mitte trenni teinud ja seega ka korralikult välja puhanud, oli pulss 52-54 kandis..

Hooaja teine pool:
võistlustele (kõvale pingutusele) järgneval hommikul oli kuskil 57-60 kandis ja välja puhanuna 47-50.

Väga palju loeb see, kuidas pulssi mõõta. Ise tegin nii, et katsusin ennast võimalikult vähe liigutada enne pulsi mõõtmist.. Teise külje keeramine ajab südame juba täitsa lolliks.. kui vaja liigutada, siis oota mõned minutid pärast liigutamist, et süda tuurid maha võtaks . Voodist püsti tõusmine ajab ka pulsi täiesti lakke. Igal juhul mõttekas pulssi mõõta KÕIGE ESIMESE ASJANA, mida hommikul teed. Mul oli alguses probleeme ka sellega, et kui pulssi mõõtsin (lugesin südamelööke minuti jooksul), siis sattusin pabinasse, et äkki tuleb jube kõrge tulemus ja see pabistamine ajas pulsi kõrgeks. (Pabin sellepärast, et kui väga kõrge pulss hommikul, siis suht tõenäoline, et pole veel korralikult välja puhanud ja ei maksa kõva trenni see päev veel teha.)

Kui ei taha või ei saa hommikul mõõta, siis võib muul ajal ka mõõta. Heida pikali, ole umbes 15 minutit hästi rahulikult võimalikult vaikses ja mõnusas kohas ja nii saad ka enam-vähem selle puhkeoleku pulsi kätte. Eriti mugav veel pulsivööga - saad graafiku pealt pärast vaadata, mis kõige madalam oli ja kui palju pulss kõikus.

Arbo kirjutas:nende numbrite järgi võib olla tegemist sinu aeroobse lävega ning ehk oled selles rezhiimis vähe treeninud

Arvan, et ma ei ole üldse nii madala pulsiga treeninud - Pulsoka ostsin alles paar kuud tagasi ja hetkel on treeningute keskmised pulsid jäänud 148 ja 159 vahele, võistluste keskmised on 169 ja 178 vahel. Talvistel sõitudel ma pulssi ei mõõtnud. Mängisin talvel ka korvpalli. Seal on pulss suht laes ja jõusaalis tegin ka tunnetuslikult trenni kõrge pulsiga - seeriate vahed olid lühikesed ja korduste arv oli suur.

Eks järgmiseks aastaks valmistan ennast teaduslikumalt ette. Talv läbi igapäevaseid palvused Fireli piibli järgi Velojumala poole jne.

Tänud vastamast.

Lauri T kirjutas:võistlustele (kõvale pingutusele) järgneval hommikul oli kuskil 57-60 kandis ja välja puhanuna 47-50.

Tänud info eest, ma juba pabistasin, et seda kõige madalamat pulssi jälgides, on pulsi järgi ka pärast lahjat treeningut ületreenituse sündroom (vastavalt kirjandusele üle 5 löögi kõrgem madalaimast lugemist) Ja madalaima lugemi saan kätte pärast ühte puhkepäeva. Seejärel hakkab puhkeloleku pulss jälle tõusma. Tundub, et probleem on hoopis aeglases taastumisprotsessis ja võibolla ka aastates.

tüütan jälle oma küsimustega.

tegin täna nn 30 minuti katse, sain 172, mis tundub ka normaalsem kui varasem tulemus, millest lähtudes treenisin. mulgis rm'l oli keskmine pulss 177, tartu rr'l 181. kuidas need tulemused nii palju erinevad? peaks nad ju suht samasse auku olema. võistlusärevus ja adrenaliin ei saa ju seda nii palju muuta?

Green_Day kirjutas:tüütan jälle oma küsimustega.

tegin täna nn 30 minuti katse, sain 172, mis tundub ka normaalsem kui varasem tulemus, millest lähtudes treenisin. mulgis rm'l oli keskmine pulss 177, tartu rr'l 181. kuidas need tulemused nii palju erinevad? peaks nad ju suht samasse auku olema. võistlusärevus ja adrenaliin ei saa ju seda nii palju muuta?

no mis seal imestada.mul on kah xc võistlustel pulss oluliselt kõrgem kui mnt omadel.seda isegi trennis

Võistlustel sõidad hoopis kiiremini, kui trennis, mingi vaimne värk, et ei pea nii palju pingutama kui võistlustel. Vähemalt mul on nii.
Viimasel ajal on pulss kuidagi väga madalaks jäänud, ei lähe üldse üle 200 pöörde. Rattaga sõites, ehk mingi 180 saan kätte (täpselt ei tea, pole mõõtnud, kuna Polar puudub) aga jooksuga on 180 löögi peal juba veri kurgus. Lõigu trenni ajal joostes on max pulss 192 tulnud ja spordi arsti juures kah natukene üle 190-ne. Milles asi? Organism väsind ja nõrk, et ei jõua pulssi kõrgele ajada või midagi muud?

Lauri kirjutas: Milles asi? Organism väsind ja nõrk, et ei jõua pulssi kõrgele ajada või midagi muud?

vanaks hakkad jääma

erikr kirjutas:vanaks hakkad jääma

Seda kah kindlasti, pea kuu ajapärast saan poest õllet osta juba . Aga näiteks 3 aastat tagasi suutsin pulsi veel sinna 210-215 kanti ajada. Peab leppima sellise väitega, et küllap on mootor kasvanud ja ei kannata enam niipalju pöördeid

Lauri kirjutas:Võistlustel sõidad hoopis kiiremini, kui trennis, mingi vaimne värk, et ei pea nii palju pingutama kui võistlustel. Vähemalt mul on nii.
Viimasel ajal on pulss kuidagi väga madalaks jäänud, ei lähe üldse üle 200 pöörde. Rattaga sõites, ehk mingi 180 saan kätte (täpselt ei tea, pole mõõtnud, kuna Polar puudub) aga jooksuga on 180 löögi peal juba veri kurgus. Lõigu trenni ajal joostes on max pulss 192 tulnud ja spordi arsti juures kah natukene üle 190-ne. Milles asi? Organism väsind ja nõrk, et ei jõua pulssi kõrgele ajada või midagi muud?

kui 2 aastat tagasi frieli raamatu järgi anaeroobseid lõike tegin, siis oli vaja trennis saada pulss üle 176. AL oli siis 174-176
ja tee või tina, aga üle 172-173 üksi ei suutnud sõita. kiirus meeletu, hing paelaga kaelad, aga pulss ei tõuse ja nii mitu korda, ei saa üksi pulssi üles. siis ükskord tegime koos klubikaaslasega samu lõike. paarisaja meetriga oli pulss seal kus vaja ja püsis täpselt nii nagu ette nähtud. sõitsime kõrvuti ja keha ilmselt tunnetas mingit võistlusmomenti...igal juhul oli väga hea niimoodi treenida. sel hetkel olid meie näitajad suht sarnased ka veel.

minul jälle pole probleemi AnL saamisega ka üksi. sai just eile kiirendusi tehtud 53x16-ga, paras sibilimine oli

tarmo kirjutas:kui 2 aastat tagasi frieli raamatu järgi anaeroobseid lõike tegin, siis oli vaja trennis saada pulss üle 176. AL oli siis 174-176
ja tee või tina, aga üle 172-173 üksi ei suutnud sõita. kiirus meeletu, hing paelaga kaelad, aga pulss ei tõuse ja nii mitu korda, ei saa üksi pulssi üles. siis ükskord tegime koos klubikaaslasega samu lõike. paarisaja meetriga oli pulss seal kus vaja ja püsis täpselt nii nagu ette nähtud. sõitsime kõrvuti ja keha ilmselt tunnetas mingit võistlusmomenti...igal juhul oli väga hea niimoodi treenida. sel hetkel olid meie näitajad suht sarnased ka veel.

Parim treening on võistlus - seepärast on jube kahju, et pole enam selliseid krosse, kus saaks ca 45 min surakaid teha, nagu ennemalt oli Maximuse harrastajate rajal. Peale sellist sõitu pole ka midagi hullu järgmine päev maraton peale sõita. Praegu peale Lähtel sportklassis 1:47st kangutamist eriti võistlemisest ei saanud Nissanil juttu teha. Head asjad on ka MTB neljapäevakud, kui vaid neile jõuaks.

Arbo kirjutas: Head asjad on ka MTB neljapäevakud, kui vaid neile jõuaks.

neid saab korraldada väga väikese vaevaga ka muudel päevadel. viimati harku neljapäevakul oli rahvast küll, väga hea treeningsõit oli.

Tõnis M kirjutas:

arbs kirjutas:Endal selline mure, et joostes puls kohe 165(isegi sörkides) aga rattal kusagil 140-160 vahele

Rattal sõites, kuna istuv asend, ongi pulss tavaliselt madalam, kui intensiivsus on sama