Postitatud: 03. 07. 2006. 22:25
Mul siis esimene alles seljataga,aga seeeest 120.Jõudsime neljapäeva õhtul kohale,seitse õlut rinnus,aga ikka läksin esimeste uljaspeadega 25 km rada nuusutama.Esimesed meetrid panid vähe kõhklema,kivised tõusud,kivised singlid,kivised laskumised 
Keegi on neid kive siia küll kamaluga visanud.Ja kui raja ääres oli veel kiri "Downhill",siis oli oodata midagi huvitavat.Sõitsin nii alla nagu oskasin,rinnus tagumas seitsmealekokijulgus 
jõudes kruusale ei saanud naeratust näost 
Vaatasin järgi jõudnud Kepsale otsa,seal sama emotsioon.ElGrande oma pikkusega pani pingutama ja laskumisel sain ikka taas kinnitust tõsiasjale,et allalaskjat minust ei saa,Albert kärutas nagu rongiga mööda.
Aga õhtul igavene jama,kuna magama peab heitma?Kuna pimedaks läheb?Õnneks olid magamistoa aknad rohkem nagu pilud ja öövalgus ei häirinud.
Reedel sai Kinahmikesed ära proovitud,sai sõita küll,kuigi K II terav lõpp ei alistunud ikkagi.Paar päeva korralikult väsitatud,võis hakata põhisündmust ootama,no õluga sai ikka tagasi hoitud.
Võistluspäevahommikul aeti Haanja kirik kell 6.00 jalule.Virutasime kaerahelbepudru sisse ja valgusime vaikselt keskusesse.
Stardikoridoris käis jah selline vaikne sebimine,kellelgi polnud kiiret kuhugi,keegi ei trüginud.Kui lindid maast üles tõsteti arvasin,et toimub mingi väike intervall,või midagi sellist ja otsustasin veel paari eestlasega esimesse gruppi minna.Keegi tuli ja seletas meile midagi soome keeles,noogutasime viisakalt ja ära ta läks.
Peale starti toimus ikka mingi sebimine ja koha otsimine,muide selline undamine asfaldil,mis kummide alt kostus on kindlasti vaid Tahkole omane ja ca 4 km otsustasin veidi veel ettepoole trügida,et vältida mõtetuid jalgsimatku.Enne K I sain isegi 2 km tuules sõita.
Kui noka taevasse keerasin ja Kihnut vallutama kukkusin,hämmastas kuidas sommid teed andsid ja üks röökis terve tõusu ja peletas kõndijaid eest,et mees sõidab üles,tee puhtaks.Üleval,kui ta oma FS-ga järgi jõudis kiitis tükk aega visadust,tundsin et olen tal jalus ja lasin tema imestuseks ta mööda.Valesti ei teinud,vennike sõitis laskumisega paari minutilise
vahe sisse 
Aga olin ikkagi enda üle uhke,sest sõitsin ühes tükis alla.
Rohkem ma Kihnudel ei sõitnud,enam polnud publikut ka
Üleüldse nägin edaspidi võistlejaid vähe.ElGrandest alla kihutas paar selli mööda,aga need olid 60 mehed.
Siis aga kohtusin vist ühe õnnetuma mehega üldse tol päeval.Lõpetasime ringi koos,tema läks sööma laua juurde,minul ootas kotike kiriku juures.Kuni ma tankisin ja ketti õlitasin sai ta jälle mööda,kuid mõni kilt eemal parandas kummi.Sõitsin edasi ja K I all olime jälle koos.Lasin mööda ja üleval oli tal kumm jälle katki Kuna ise sõitsin tublessiga ja vaht koos muu jamaga oli kotis olemas,andsin oma varukummi ära.Sõitsin ise edasi,ise pidevalt nuputades mitmes olen.Ei osanud küsida kah 
Õnneks kohtasin kahte neidu ca 80 km ja sain teada,et olen 8.Aga sõit käis ikka iseendaga,sest kedagi ikka polnud näha,ainult krambid ümberringi.Nägin vaid 4 võistlejat,kes eeldatavasti ringiga sisse said.
ElGrande all hakkasin juba arvama,et äkki jäängi samale kohale,sama arvasin veel ka laskumise alguses,aga siis kihutas jälle mööda TEMA(see kummilõhkuja),hirmus nöök küll.Poolel mäel aga hakkas konkurendi hoog raugema ja mis ma näen,kumm jälle tühi No oli mul mingi kaitseingel kõrval,ainult aru ma ei taipa,miks ta need ülejäänud 7 mööda lasi Lõpuks ikka hirmus rahul mõlemad.Esiüheksas ikkagi 3 Tarmot Kui talvel täituva lapsevankri kõrvalt ikka võimalusi jätkub,siis olen uuel aastal jälle rivis.Pabereid ei vaja,ikka 120
Keegi on neid kive siia küll kamaluga visanud.Ja kui raja ääres oli veel kiri "Downhill",siis oli oodata midagi huvitavat.Sõitsin nii alla nagu oskasin,rinnus tagumas seitsmealekokijulgus jõudes kruusale ei saanud naeratust näost Vaatasin järgi jõudnud Kepsale otsa,seal sama emotsioon.ElGrande oma pikkusega pani pingutama ja laskumisel sain ikka taas kinnitust tõsiasjale,et allalaskjat minust ei saa,Albert kärutas nagu rongiga mööda.Aga õhtul igavene jama,kuna magama peab heitma?Kuna pimedaks läheb?Õnneks olid magamistoa aknad rohkem nagu pilud ja öövalgus ei häirinud.
Reedel sai Kinahmikesed ära proovitud,sai sõita küll,kuigi K II terav lõpp ei alistunud ikkagi.Paar päeva korralikult väsitatud,võis hakata põhisündmust ootama,no õluga sai ikka tagasi hoitud.
Võistluspäevahommikul aeti Haanja kirik kell 6.00 jalule.Virutasime kaerahelbepudru sisse ja valgusime vaikselt keskusesse.
Stardikoridoris käis jah selline vaikne sebimine,kellelgi polnud kiiret kuhugi,keegi ei trüginud.Kui lindid maast üles tõsteti arvasin,et toimub mingi väike intervall,või midagi sellist ja otsustasin veel paari eestlasega esimesse gruppi minna.Keegi tuli ja seletas meile midagi soome keeles,noogutasime viisakalt ja ära ta läks.
Peale starti toimus ikka mingi sebimine ja koha otsimine,muide selline undamine asfaldil,mis kummide alt kostus on kindlasti vaid Tahkole omane ja ca 4 km otsustasin veidi veel ettepoole trügida,et vältida mõtetuid jalgsimatku.Enne K I sain isegi 2 km tuules sõita.
Kui noka taevasse keerasin ja Kihnut vallutama kukkusin,hämmastas kuidas sommid teed andsid ja üks röökis terve tõusu ja peletas kõndijaid eest,et mees sõidab üles,tee puhtaks.Üleval,kui ta oma FS-ga järgi jõudis kiitis tükk aega visadust,tundsin et olen tal jalus ja lasin tema imestuseks ta mööda.Valesti ei teinud,vennike sõitis laskumisega paari minutilise
vahe sisse Aga olin ikkagi enda üle uhke,sest sõitsin ühes tükis alla.Rohkem ma Kihnudel ei sõitnud,enam polnud publikut ka
Üleüldse nägin edaspidi võistlejaid vähe.ElGrandest alla kihutas paar selli mööda,aga need olid 60 mehed.Siis aga kohtusin vist ühe õnnetuma mehega üldse tol päeval.Lõpetasime ringi koos,tema läks sööma laua juurde,minul ootas kotike kiriku juures.Kuni ma tankisin ja ketti õlitasin sai ta jälle mööda,kuid mõni kilt eemal parandas kummi.Sõitsin edasi ja K I all olime jälle koos.Lasin mööda ja üleval oli tal kumm jälle katki
Kuna ise sõitsin tublessiga ja vaht koos muu jamaga oli kotis olemas,andsin oma varukummi ära.Sõitsin ise edasi,ise pidevalt nuputades mitmes olen.Ei osanud küsida kah Õnneks kohtasin kahte neidu ca 80 km ja sain teada,et olen 8.Aga sõit käis ikka iseendaga,sest kedagi ikka polnud näha,ainult krambid ümberringi.Nägin vaid 4 võistlejat,kes eeldatavasti ringiga sisse said.ElGrande all hakkasin juba arvama,et äkki jäängi samale kohale,sama arvasin veel ka laskumise alguses,aga siis kihutas jälle mööda TEMA(see kummilõhkuja),hirmus nöök küll.Poolel mäel aga hakkas konkurendi hoog raugema ja mis ma näen,kumm jälle tühi
No oli mul mingi kaitseingel kõrval,ainult aru ma ei taipa,miks ta need ülejäänud 7 mööda lasi Lõpuks ikka hirmus rahul mõlemad.Esiüheksas ikkagi 3 Tarmot Kui talvel täituva lapsevankri kõrvalt ikka võimalusi jätkub,siis olen uuel aastal jälle rivis.Pabereid ei vaja,ikka 120
