velo.clubbers.ee

grishasport kirjutas:Kui tahate rattaspordis tulemusi saada, siis soitke rohkem ratast ja aastaringselt.
Kulma ilmaga rahulikult vandake 10-15 min. ja siis 5-10 min. jookske.
Jarsku naete uuel hooajal enda nime protokollis esimesel lehekuljel.
Suusatamise vastu ei ole midagi aga teen ettevalmistust rohkem
ratta soitudeks.

Nõustun siin öelduga, rattasport on kestvussport ja seda tuleb stabiilselt kogu aeg harjutada, kasutage kasvõi siseruumides velotrenazööre, fakt on see et sõita ja veel kord sõita, lisaks annab kindlasti jõusaal ja seda just ressurssi koha pealt, jooks on üldse igatipidi kasulik.

See on ammu teada asi, et kui tahad hästi rattaga sõitta, pead sa rattaga sõitma. Väike nö crosstraining hooaja alguses on ok. Jõusaaliga koos kas jooksmist või midagi muud. Aga ratas ikka kõige tähtsam.

Käisin luurel Tartu vastavatud Eedeni ostumajas, seal on kah Arctic spordiklubi. Kõik on täpselt sama nagu Tallinnas, ainult ujulat vist ei ole.

Aga seoses Tartu inimeste vaesusega on aastamaks 2x odavam - ehk siis 6000 krooni ;). Ning pilet kehtib ka Tallinna klubis. :)

Maksta saab iga 2 nädala tagant 250 krooni.
On võimalik kysida pakkumist ka ainult teatud kuude kohta, siis küll tuleb kuumaks kallim.

Kahjuks jõuavad masinad alles jaanuariks. Märtsis aga saab juba rattaga rõõmsalt ringi lasta - niiet see aasta jääb ära. Mingi septembrist - aprillini muidu käiks küll.

Kirsa kirjutas:Käisin luurel Tartu vastavatud Eedeni ostumajas, seal on kah Arctic spordiklubi. Kõik on täpselt sama nagu Tallinnas, ainult ujulat vist ei ole.
Aga seoses Tartu inimeste vaesusega on aastamaks 2x odavam - ehk siis 6000 krooni . Ning pilet kehtib ka Tallinna klubis.

Äketsi saab siis nii, et hakkaks Tartu klubi liikmeks aga trenni teeks hoopis Tallinnas

priv kirjutas:Priidik kirjutas:
Liigne hapnik mis sa pidevalt sisse hingad hakkab lõpuks ajudele - ...

Miskipärast ei tule momendil meelde ühtki vaimuhiiglast (teadlast, ühiskonnategelast või kasvõi ärimeest/ettevõtjat), kes noorpõlves oleks olnud tipptegija mõnel vastupidavuslikul spordialal. Kas ongi nii, et neid eriti palju ei ole ega ei peagi olema?

Natuke nõme on nii vana teemat ettepoole tuua aga siiski -
Enigma koodi murdja ja binaararvuti leiutaja Alan Turing oli näiteks tubli maratonijooksja

kuna talv on juba ukse ees ja esimenegi lumi maas oleks vist õige aeg hakata talvistele treeningutele mõtlema .Pea terve suusavarustus välja vaetatud ja möllu aga nüüd uus mure-suusamäärded ja parafiinid. Vanad vene omad mis kunagi saii suure hurraga ostetud ja mis muidex vääga hästi toimisid on nüüdseks otsa saanud ja määrdevarud vajavad täiendamist.Seega siis küsimus et ega siinsest rahvast keegi ei tegele põhjalikumalt suusamääretega või teab äkitse keegi mõnd head kohta kust saaks odavamalt vmt.Ja üldse millist määret keegi soovitab-Briko?Swix?Rode?Start?

veloman32 kirjutas:...Seega siis küsimus et ega siinsest rahvast keegi ei tegele põhjalikumalt suusamääretega või teab äkitse keegi mõnd head kohta kust saaks odavamalt vmt.Ja üldse millist määret keegi soovitab-Briko?Swix?Rode?Start?

lased k?ll vaimu pudelist välja, see märksa peenem ja laiem teema kui kummi- ja -rõhuvalik suvaliseks rattamaratoniks

erikr kirjutas:lased k?ll vaimu pudelist välja, see märksa peenem ja laiem teema kui kummi- ja -rõhuvalik suvaliseks rattamaratoniks

jah,täitsa õige.jutt jäi ju täitsa poolikuks ja vbla et isegi segaseks.Täpsustuseks siis niipalju et tegelen murdmaasuusatamisega ja enamjaolt oleks vaja libisemismäärdeid.Kuna pulbrid ja muud sellised kaasaegsed määrded on minu jaoks täiesti tühi maa siis rohkem oleks huvitatud parafinmääretest.Kõige etemead oleks vist floorisisaldusega määrded.niipalju olen uutest määretest teada saand.

NB!Kuna olen suusdatamises praktika osas tugevam kui teoorias siis profimäärdeid poel vaja pakkuda

veloman32 kirjutas:NB!Kuna olen suusdatamises praktika osas tugevam kui teoorias siis profimäärdeid poel vaja pakkuda

küünlaga saab lippama küll

veloman32 kirjutas:Kõige etemead oleks vist floorisisaldusega määrded.niipalju olen uutest määretest teada saand.

Mitte ilmtingimata, sõltub kui märg lumi on Üldiselt on Erikul õigus, selle teema võib vägagi peeneks ajada ning lisaks on igal meistril omad salanipid. Õiget retsepti pole olemas. Ma soovitaks alustuseks ühe firmaga piirduda ja neid määrdeid tundma õppida. Sinu nimetatute hulka lisaks veel Toko. Kui webis tuhnida, siis Swixi kodulehel on päris hea määrdeõpetus. SWIX ja paremalt vali wax wiz.

Kükkimisest.

tarmo kirjutas:täiskükke vist ei tee keegi, võib olla kangitõstjad ainult..

Eile vaidlesime ühe clubbersi inimesega ttü jõusaalis. Tema teeb täiskükke, mina jõnksutan poole peale u. Nüüd lugesin selle mahuka teema ja teised seotud teemad läbi ja keegi ütles, et reis tuleb lasta põrandaga paralleelseks, et siis on õige.
On siis nii või?
Mida annab tõstevöö?
Mida annab klotsi kandade alla panemine?
Jalpressiga siis sama, et alla välja pole mõtet lasta?

Andrus K kirjutas:Kükkimisest.

tarmo kirjutas:täiskükke vist ei tee keegi, võib olla kangitõstjad ainult..

...Nüüd lugesin selle mahuka teema ja teised seotud teemad läbi ja keegi ütles, et reis tuleb lasta põrandaga paralleelseks, et siis on õige.
On siis nii või?

Ka minul on see inf, et nii tehakse ja mitte ainult ratturid, vaid ka nt kergejõustiklased. Pole peensusteni kursis, kuid tõenäoliselt on vahe sellest, et sul ju pole tõesti vaja põhialaga tegeldes täiskükist liigutusi teha. Seda teevad tõesti aunult tõstjad. Et sellist harjutust hõlbustada, kasutatakse nt mingit alust (kasti vms), millele kükki tehes siis kanniga vastu lähed. Siis tead, et õige kõrgus.

Andrus K kirjutas:Mida annab tõstevöö?

Tõstevöö toestab selga! Kui raskused suured, siis soojalt (isegi tungivalt)soovitan! Vigastuse oht reaalne.

Andrus K kirjutas:Mida annab klotsi kandade alla panemine?

MIna olen seda seostanud sääremarjade koormusega. Siin võin eksida.

Andrus K kirjutas:Jalpressiga siis sama, et alla välja pole mõtet lasta?

Jep!

Tegelt on nii, et kui saalis olemas mõni instruktor, siis natist kinni ja küsimuste laviin teele. Nii saate vast kõige adekvaatsema vastuse koos põhjendustega.

Mingi link, tõenäoselt sama hea kui mõni teine. Pikk jutt just kükid vs rattur.
Asi mis kohe silma jäi, oli, et vähemalt 8h treeningut nädalas jõusaali, see ju tähendab mingi 6-7x nädalas, selge overkill. Siin soovitab lausa sügavkükke, mida ma ise pole harrastanud, ja poolikuid kükke soovitab kükkide lõpetamiseks. Üldiselt nats googeldades leidsin, et mitteraskejõustiklastele soovitatakse tavakükkimise kõrvale/mitte otseselt asemele, teha ka kiireid kükke rohkema korduse ja väiksemate raskustega, või lausa kangiga üleshüppeid.

mina isiklikult teen kuni poole keharaskusega täiskükke ja rohkemaga siis poolkükke (põlved kuni 90 kraadi). üks peamisi põhjuseid miks suuremate raskustega pookükke teha on põlvede hoidmine. talvisel ajal saavad põlved niigi suurt koormust jooksuga ja kui nüüd veel teha raske kangiga täiskükke siis on põlvejamad peaaegu kindlustatud.

poolkükkide puhul kasutan tihti uute raskustega pinki küki lõpu fikseerimiseks. kui raskustega ära harjunud ja pingitus ei ole maksimaalne siis saan ilma hakkama.

siin juba läheb segaseks, et mis asjad on poolkükid, täiskükid ja sügavkükid.

et mõnes kohas nimetatakse poolkükiks seda, kui reis on paralleelne maaga, ja alla selle on täiskükid, teised nimetavad poolkükiks seda, kui kükid, kuni põlv on täisnurga all, täiskükis seda, kui reis maaga paralleelne ja alla selle on sügavkükk.

poole keharaskusega täiskükid (paralleelseks maaga), siis peab neid ju päris palju ja kiiresti tegema, et väsitama hakkaks, sest minu puhul teeb see 38 kilo tavapärase 80-90 asemel. Aga jooksmas ei käi, seega on see ka minu ainuke treening jalgadele ja põlvedele hetkel. Samas hoian ka oma põlvedel silma peal, sest olen nendega jamanud varem, ja kui miskit tunda annaks, siis tõmbaks kormust kohe tagasi, seega ei usu, et see mul põlvedele halvasti mõjub.

veel üks link, mis lahkab põlve tööd peensusteni, ise päris sisusse ei viitsind süveneda. Absoluutsele tõele ei pretendeeri kindlasti ka see artikkel.

vic kirjutas:...üks peamisi põhjuseid miks suuremate raskustega pookükke teha on põlvede hoidmine. talvisel ajal saavad põlved niigi suurt koormust jooksuga ja kui nüüd veel teha raske kangiga täiskükke siis on põlvejamad peaaegu kindlustatud...

just seetõttu ei julge ausalt öeldes mina enam kangiga kükkida. võib olla saan sellest foobiast veel üle, kuna kartus tuli siis kui põlvedega ka jamad olid. hetkel on õnneks põlved korras.

Mati kirjutas:[quote=" kui nüüd veel teha raske kangiga täiskükke siis on põlvejamad peaaegu kindlustatud...

just seetõttu ei julge ausalt öeldes mina enam kangiga kükkida. võib olla saan sellest foobiast veel üle, kuna kartus tuli siis kui põlvedega ka jamad olid. hetkel on õnneks põlved korras.[/quote]

siin põlv lõigatud ja nö murelaps
saalis teen jalgadele 50% raskusega ja rohkem kordusi.

1 hea harjutus, on ühejala peal kükid fikseeritud TÜHJA kangi-kelguga turjal.
vaba jalg taga pingil
tunduvalt mõistlikum kui raske punnitamine kahel jalal- tõstja moodi
samas kõik eelnev väga õige ja individuaalne

http://www.impulseadventure.com/weights/form.html

abiks ka see

http://www.cptips.com/toc.htm#table

No mis me siin oletame ja lingitame.
Ok, enamik mu eelmises postis küsitud asju said vastuse, kui lugesin piiblist vastavad peatükid hoolikalt uuesti läbi, kuid osad jäid ikka vastuseta.
Vanu tarkasid rattahunte on ju foorumis küll.
Lootsin, et keegi oskab konkreetselt öelda, et: " klots on selleks, et ..." jne.

Mida ikkagi konkreetselt annab tõstevöö?
Kus neid vöösid müüakse? Mida peaks ostmisel jälgima?
Mis asjad on põlvesidemed? (kükkimise juures oli neist juttu)
Mida ikkagi konkreetselt annab klotsi kandade alla panemine?

Andrus K kirjutas: Mida ikkagi konkreetselt annab tõstevöö?
Kus neid vöösid müüakse? Mida peaks ostmisel jälgima?

tõstevöö hoiab su selga paigal stabiilsena kui sul on turjal raskus, millega jalad kergelt värisema juba hakkavad
mina panen tõstevöö kui teen kükke alates 100 kg kangiga. väga vähe on vaja et selg raskuse all ära tõmmata kui vööd pole. käib väike krõks ja ongi korras
küsi jõusaalist kus neid müüakse. lasse ostis viimati powermani poest. ostmisel tuleb vaadata kas ikka ümber läheb ja kinni saad, sest jõujuurikad on jämedad. minul ja lassel on vöö viimases augus kinni, s.t. naiste vöö oleks sobilik

kui vaadata interneti tarku linke, siis vist kõik põhineb oletustel.

Tõstevöö aitab sul stabiliseerida keha, seega aitab tõsta rohkem raskust, seega puhtalt jalgade treeninguks võid kasutada. Aga kuna kükid on just väga head üldfüüsiliseks treeninguks (the king of all exercises), siis seal on vöö üleliigne , kuna väheneb keha pingutus kangi stabiliseerimiseks ja töötavad peamiselt jalad. Aga jalgu võid ju ka jalapressil teha, siis pole vaja üldse stabiilsuse pärast muretseda.

Klotsid aitavad siis, kui sa pole piisavalt plastne, st painduv/liikuv, et kükke tehes tõusevad kannad ülesse. Kui siis paned klotsi kandade alla, siis suurendad sel juhul oma tasakaalu. Kui ilma ennast ebamugavalt ei tunne, siis pole kotsi vaja.

Põlvesidemeks võib olla tavaline elastikside mis on ümber põlve "kaheksasse" seotud. Põlvesidemed samuti stabiliseerivad põlvi ja aitavad rohkem raskust tõsta. Kui põlved terved ja suurendad raskust vähehaaval pole sidemeid vaja. Vaikselt raskustasset tõstes suudavad põlved kaasa areneda, aga põlvesidemetega see jama, et jalad arenevad ette ära ja siis põlved jäävadki nõrgaks kohaks.

tänan, mehed. Seda oligi vaja teada.

Sügav kükki ei soovitata üldse teha, eriti siis suurte raskustega. See pidi põlved suht kähku peesse keerama.
Üks asi veel, mida soovitatakse, on kang seljas astumised, kas siis u põlve kõrgusele astme peale, või siis välja astumisi nii, et tagumise jala põlv käib korraks vastu maad. .

vabandust, et ma siin liialt lobisen, aga olen nats asja uurinud :) ja teiste vigadest on targem õppida

"ei soovitata teha" - et, a'la saunas naised rääkisid. Arvamusi on tegelt igasuguseid, on üks "koolkond" kes raiub, et poolikud kükid lõhuvad põlvi hoopis rohkem ja on sinna ka poolteadusliku tõestuse juurde mõelnud, otsest vastuseisu sügavkükkidele tervete põlvede korral pole veel silma hakkand, aga usun, et kuskil internetis on kindlasti ka see põhejndatud

ja mida tähendab "suur raskus", kas jõusaalis üldse on sellist mõistet? Mina teen 90-ga mis mõne tapab aga teine teeb sooja ka raskema kangiga..

etteasted on ka jah väga head asjad, aga need pole mitte etteasted, kuni põlv maad puudutab, vaid astud mingi meetrikese polteist ette ja siis paned tagumise põlve maha (kuskil toll õhuvahet) nii, et mõlemad põlved lõpuks täisnurga all praktiliselt. Jälgida tuleb, et esimene põlv üle varvaste ei lähe, siis pidi põlvele ai-ai olema.

kõigile kes jõusaalis käivad lihaseid treenimas soovitaksin Jõu, ilu ja tervise anatoomia