velo.clubbers.ee

UrmasL kirjutas:...Kui rinda ja bitsepsit ka juurde saab siis oleks eriti hästi.

Et siis saaks järgmine hooaeg nagu särgita sõita

Aga asjasliku nii palju, et see jõusaali areeniosa on just tihti ülerahvastatud. Muus osas on ka minu meelest vajalikud jalg-kõht-selg masinad olemas

ja ärgem unustagem meeste aeroobikat

http://www.epl.ee/artikkel_249075.html

Mati kirjutas:

UrmasL kirjutas:...Kui rinda ja bitsepsit ka juurde saab siis oleks eriti hästi.

Et siis saaks järgmine hooaeg nagu särgita sõita

Aga asjasliku nii palju, et see jõusaali areeniosa on just tihti ülerahvastatud. Muus osas on ka minu meelest vajalikud jalg-kõht-selg masinad olemas

Kuna saan trenni alustada alles ~20.00 paiku siis loodan, et ruumi jagub. Eks järgmine nädal proovin ära.

Raulpoiss kirjutas:ja ärgem unustagem meeste aeroobikat

http://www.epl.ee/artikkel_249075.html

Kindlasti ei unusta. Oma kogemusest tean, et on asi, mida tasub proovida. Soovitan soojalt.
Konkreetsed argumendid minu jaoks asja juures on hea trenn kõhule ja seljale (mida jõusaalis ikka sellise intensiivsusega ei viitsiks teha) ning põhjalik venitamine lõpus (mis muidu jääb ka tavaliselt kesiseks). Kuna soovitatakse enne ja peale jõutrenni teha 15-30 aeroobset (ntx. velotrena?öör), siis on ka aeroobika aeroobne osa täiesti õigel kohal. Pealegi huvitavam, kui monotoonne väntamine. Pluss muidugi seltskond.
Kahjuks hakkavad nad seda vist pakkuma ainult 1x nädalas...

[quote="Mati"]Aga asjasliku nii palju, et see jõusaali areeniosa on just tihti ülerahvastatud. quote]

just ja varustatud vaid paari pingi ja kangiga. Mingid tammertid istuvad seal terve elu ja löögile on raske pääseda. Rääkimata sellest, et saaks kogu jõutrenni areeni jõusaalis ära teha.

priidik kirjutas:

tarmo kirjutas: seal on nii, et kangiga kükke jms harjutusi tehakse areenil oleval alal. lisaks on sel alal jalapress, kõhu- ja seljapingid, väiksem kang bitsepsi ja seljalihaste jaoks. see tähendab, et kui sa saad oma trenni tehtud vabade raskustega, ilma masinateta, siis maksad ainult areeni eest. ise olen seda varianti kasutanud, kõik vajaliku saab ära teha.

Vot see on õige jutt. Eelmine hooaeg ladusin kangiga kõvasti kükke ja ikka panin natuke kettaid ka, noh nii 120-130 kg 6-8-sed seeriaid. Sel talvel tegin põhiliselt masinatega ja suure korduste arvuga 20-30 seerias. Kusjuures sel aastal oli jalg kogu hooaja jooksul oluliselt nõrgem kui siis kui tegin vabade raskustega ja suure koormusega. Erinevus jõus oli tunda, niikui oli halvem päev olid jalad nagu makaronid. Eelmine aasta jäi asi pigem võhma kui jõu taha. Need pikad seeriad minuarust küll midagi juurde ei anna, vbla sügisel teen paar nädalat aga edaspidi üle 10 korra seerias ei kavatse teha ja rohkem vaba raskusi kasutada.

NB! See on sügavalt isiklik kogemus ja personaalsed järeldused. Kodus mitte järgi proovida!!!

Arvan, et siin on vahe, kas sõidad mnt-d või mtb-d. Usun, et mtb puhul annavad pikad seeriad juurde. Tegelikult peaks tegema mõlemat. Loetud kirjanduse põhjal tuleb alguses teha 10-15 seeriaid lihase kasvatamiseks, siis lühemaid (6-10) jõu arendamiseks ning siis kõige raskem osa - pikad seeriad (15 - kustumiseni) jõuvastupidavuse jaoks. Seda tsüklit (7 nädalat) korrata ettevalmistusperioodi jooksul. Aga see on teooria, mida ise pole muidugi jõudnud proovida.

Märt kirjutas:Arvan, et siin on vahe, kas sõidad mnt-d või mtb-d. Usun, et mtb puhul annavad pikad seeriad juurde. Tegelikult peaks tegema mõlemat. Loetud kirjanduse põhjal tuleb alguses teha 10-15 seeriaid lihase kasvatamiseks, siis lühemaid (6-10) jõu arendamiseks ning siis kõige raskem osa - pikad seeriad (15 - kustumiseni) jõuvastupidavuse jaoks. Seda tsüklit (7 nädalat) korrata ettevalmistusperioodi jooksul. Aga see on teooria, mida ise pole muidugi jõudnud proovida.

Minu mõte selline. Talvine periood kestab november kuni veebruar. See teeb neli kuud. Novembris detsembris laoks üldfüüsilist põhja. Aeroobne jooks ja ujumine. Jõusaalis võimalikult paljudele lihasgruppidele kerge-või keskmise koormusega keskmisest rohkemate kordustega. Detsembri teises pooles võtaks mahtu veidi alla ja hakkaks tõstma intensiivsust. Raskeim treeningperiood peaks langema veebruari kahele esimesele nädalale. Jooksul ja ujumisel teeks sisse lõike. Jõusaalis teeks eelkõige vähem kordusi aga suurema raskusega. Jalgadele (kükk, press) teeks vaheldumisi ka pikemaid seeriad kergema koormusega kuid TEMPOGA. Veebruari lõpus laseks koormuse veidi alla. Puhkaks ja laseks taastuda. Sellega oleks sisehooaeg läbi ja peaks alustama kerimisega. Mai alguseks võiks olla vähemalt 2000km tehtud. Selle aja jooksul väldiks suuremat intensiivsust. Mais võiks juba alustada intensiivsemate treeningutega. Siis on juba ka võistlustega algust tehtud jne.

Vot sellised mõtted. Teoorias peaks ju toimima, või mis

Andrus K kirjutas:

Mati kirjutas:Aga asjasliku nii palju, et see jõusaali areeniosa on just tihti ülerahvastatud. quote]

just ja varustatud vaid paari pingi ja kangiga. Mingid tammertid istuvad seal terve elu ja löögile on raske pääseda. Rääkimata sellest, et saaks kogu jõutrenni areeni jõusaalis ära teha.

Käin ise ka Tallinna Spordihallis ja möönan, et ülerahvastatuse probleem seal on. Aga kuna valin käimise ajaks lõunaaja, siis sel ajal saab seal hakkama. Vabalt... Õhtuti pole sinna üldse üritanud minnagi, teooria kohaselt käivad just siis inimesed kõige enam trennis....

Aga see, mis Mati kirjutas, et ÕHK ON PUHAS jõusaalis - see on suuremalt jaolt tõsi ja minu jaoks suur ülisuur pluss....

On õhku, on valgust ja hea saun - no problema...
P.S. Ärge hindade kohta minult küsige, ma lihtsalt ei tea neid

priidik kirjutas:Vot sellest mina aru ei saa miks sa veebruaris tahad intensiivsust tõsta lõikudega ja samas tahad mahtu rattaga teha mai kuuni välja ilma ühegi lõiguta.

Minu mõte on selles, et talvine "vormi" kõrgperiood ja kõige raskemad treeningud jäävad veebruarisse. Siis lasen pinge alla ja taastun/puhkan täielikult talvisest "raskest perioodist". Seejärel hakkan jälle vaikselt vormi kerima, et suvel "tugev" olla.

Veerpalul oli suvise üldfüüsilise treeningu kõrgpunkt kusagil juuli lõpus. Siis tegi ta suve kõige raskemadd treeningud. Seejärel võeti hoog maha, puhati ja taastuti ning hakkas spetsettevalmistus (rullid, imikas jne) talveks, seejärel esimesd lumelaagrid jms.

Või on kuskil minu arutlustes mingi põhimõtteline viga?

priidik kirjutas:Eelmine hooaeg ladusin kangiga kõvasti kükke ja ikka panin natuke kettaid ka, noh nii 120-130 kg 6-8-sed seeriaid. Sel talvel tegin põhiliselt masinatega ja suure korduste arvuga 20-30 seerias. Kusjuures sel aastal oli jalg kogu hooaja jooksul oluliselt nõrgem kui siis kui tegin vabade raskustega ja suure koormusega. Erinevus jõus oli tunda, niikui oli halvem päev olid jalad nagu makaronid. Eelmine aasta jäi asi pigem võhma kui jõu taha. Need pikad seeriad minuarust küll midagi juurde ei anna, vbla sügisel teen paar nädalat aga edaspidi üle 10 korra seerias ei kavatse teha ja rohkem vaba raskusi kasutada.

NB! See on sügavalt isiklik kogemus ja personaalsed järeldused. Kodus mitte järgi proovida!!!

kui võimalus masinaid kasutada,siis mõistlik oleks ikka masinatega treenida,koormab vähem selga...aga jah,see 20-30 kordust seerias ei anna jõudu,mul samad kogemused...8-12 kordust seerias on paras,viimase seeria võib venitada pikemaks kui jõudu kipub üle jääma aga siis järgmine kord võiks veidi raskust juurde panna

Ruve kirjutas:aga jah,see 20-30 kordust seerias ei anna jõudu,mul samad kogemused...8-12 kordust seerias on paras,viimase seeria võib venitada pikemaks kui jõudu kipub üle jääma aga siis järgmine kord võiks veidi raskust juurde panna

ma teen 10-15 kordust. olen teinud ka kuni 20, aga kole nüri on see raua kangutamine. minu jaoks on kogu jõusaal niigi igav , hakka veel 20-30 korda ühte sama asja tegema. kuigi samas jõuvastupidavuse kohalt pole see jälle üldse halb, aga siis peaks ennast vähe kiiremini liigutama.
kuulsin, et "vanadel headel" aegadel tegid ratturid sellist testi, et poole oma kehakaalust raksuse kangiga tehti 1 min jooksul kükke. võitja sai tavaliselt nats alla 60 küki tehtud, nii 56 tk näiteks. aga see test tehti alati siis kui jõusaali tsükli lõpus.

tarmo kirjutas:kuulsin, et "vanadel headel" aegadel tegid ratturid sellist testi, et poole oma kehakaalust raksuse kangiga tehti 1 min jooksul kükke. võitja sai tavaliselt nats alla 60 küki tehtud, nii 56 tk näiteks. aga see test tehti alati siis kui jõusaali tsükli lõpus.

Kükk sekundis
See on ilma kangitagi paras mahv.....Tehti vist poolkükke ma loodan...

UrmasL kirjutas: Kükk sekundis
See on ilma kangitagi paras mahv.....Tehti vist poolkükke ma loodan...

ilma kangita tehti ca 8 kükki rohkem ainult.

Ise olen sattunud sõbra kaudu ühte jõusaali, mis asub Sõbra tänava kandis (vist). Hea vaikne väike seltskond, hind koos duššiga 30, ilma 20. Masinad ajast ja arust, aga samas saab kõik asjad tehtud. Tegelikult palju mõnusam kui seal Tallinna Spordihallis või TTÜ-s. Sõudeergomeeter võiks ainult veel olla.

valgustage mind pimedat.... kunagi ammu noorpõlves sai vähe tõsisemalt rattaspordiga tegeletud ja hämaralt on meeles, et nn poolkükkidel oli suurem osakaal kui täiskükkidel. mida siinsed kangispetsid teevad??? kuna endal on selg viimastel aastatel jupsima hakanud, siis eelistan ka poolkükke, täiskükki tehes on alati võimalus, et kang vajub ära vms ja vigastuse oht vist suurem??? aga ega ma ka täpselt tea.....

Raulpoiss kirjutas:valgustage mind pimedat.... kunagi ammu noorpõlves sai vähe tõsisemalt rattaspordiga tegeletud ja hämaralt on meeles, et nn poolkükkidel oli suurem osakaal kui täiskükkidel. mida siinsed kangispetsid teevad??? kuna endal on selg viimastel aastatel jupsima hakanud, siis eelistan ka poolkükke, täiskükki tehes on alati võimalus, et kang vajub ära vms ja vigastuse oht vist suurem??? aga ega ma ka täpselt tea.....

täiskükke vist ei tee keegi, võib olla kangitõstjad ainult..

tarmo kirjutas:täiskükke vist ei tee keegi, võib olla kangitõstjad ainult..

Lp kükkarid rääkige kuidas teil põlved selle vastu peavad. Minul on tänu suht nõrkadele põlvedele raskustega kükkide tegemine problemaatiline. Masinal on asi natuke lihtsam, kuna toetuspind on kobedam. Kükkides on igasugu taarumised ja väänamised kergemad tulema.

mina ise eelistan ka masinat...kükkides hakkab selg valutama..variant on muidugi vöö, aga...
palju te talvel ratast sõidate...kes mnt-l, kes pukil?

charlie kirjutas:mina ise eelistan ka masinat...kükkides hakkab selg valutama..variant on muidugi vöö, aga...
palju te talvel ratast sõidate...kes mnt-l, kes pukil?

mina sõidan talvel ainult oma lõbuks kuskil metsa vahel, sellist lmuekrossi
pukki pole kunagi sõitnud, sel talvel hakkan sõitma. esialgu 2 - 3 korda nädalas 30 min.

Mati kirjutas:

tarmo kirjutas:täiskükke vist ei tee keegi, võib olla kangitõstjad ainult..

Lp kükkarid rääkige kuidas teil põlved selle vastu peavad. Minul on tänu suht nõrkadele põlvedele raskustega kükkide tegemine problemaatiline. Masinal on asi natuke lihtsam, kuna toetuspind on kobedam. Kükkides on igasugu taarumised ja väänamised kergemad tulema.

mul sama jama et raskusega kükke teha ei saa

kuid siiski.........mis nurga all algab poolkükk?

Rom kirjutas: kuid siiski.........mis nurga all algab poolkükk?

mina teen nii, et lõpetan küki kui reie tagaosa on paralleelne maaga, vahest muidugi vajub allapoole ka. aga jõusaalis saad midagi tagumiku alla sättida, siis lõpeb kükk alati samas asendis.

priidik kirjutas: Jah, päris põhjakat teevad vist ainult tõstajad, ülejäänud lasevad nii alla et reis saab paralleelseks maaga. Sa Tarmo mõtled selle reie tagaosa all seda sama?

Kui selg nii nõrk on et kükki ei luba teha kuidas siis ratast sõita saab? MTB-s on seljale päris suur koormus ju. Ma teengi kükke just selle pärast et lisaks reiele saab koormatud ka puusa ümbruse väiksed lihased, tuharalihased ja seljalihased. Masinate häda on see et koormavad lihaseid suhteliselt isoleeritult.

just sama, et reis on parall. maaga.
ise ka väga masinaid ei armasta, jällegi on oma osa selles, et masinad teevad treeningu veelgi monotoonsemaks. lisaks olen tuttavate käest kuulnud kuidas kunagui näiteks treenis N.Liidu suusakoondis. Ka nemad ei kasutanud kunagi masinaid vaid ikka vabasid raskusi. ja näiteks jõuvastupidavust tehti ainult oma keharaskust kasutades, s.t harjutused olid aja peale ja ilma lisaraskusteta.

Mina olen kükke teinud sellise masinaga, kus kang asub siinide peal. Kandade alla panen 3-4cm paksusega ketta, kukla peale kokkuvolditud rätiku ja loomulikult kasutan vööd! Enne kükkimisele asumist peavad muidugi lihased kõik ilusti soojad ja läbi venitatud olema.

ja kui on nii sitt ilm et isegi jõusaali ei taha minna, tuleb võtta elukaaslane kukile ja läheb lahti. mingid 30-sed seeriad tulevad kui iseenesest. Proovitud

Andrus K kirjutas:ja kui on nii sitt ilm et isegi jõusaali ei taha minna, tuleb võtta elukaaslane kukile ja läheb lahti. mingid 30-sed seeriad tulevad kui iseenesest. Proovitud

Sinu juttu saab üsna mitmeti tõlgendada Mina eelistan neid asju praegu ikka vanamoodsalt ajada..... Las igasugu ekstreemsused jäävad nooremate inimeste proovida

Et mitte päris teemast välja minna, siis kas seda nõmme ujulat on keegi proovinud? Aadressi järgi asub Vabaka ääres aga silme ette küll ei tule sellist kohta....

UrmasL kirjutas:Mina olen kükke teinud sellise masinaga, kus kang asub siinide peal. Kandade alla panen 3-4cm paksusega ketta, kukla peale kokkuvolditud rätiku ja loomulikult kasutan vööd! Enne kükkimisele asumist peavad muidugi lihased kõik ilusti soojad ja läbi venitatud olema.

ma olen vahest olude sunnil käinus saku jõusaalis. seal on samasugune siinidel masin. aualt ütlen, minu jaoks pole ebameeldivamat seadet kui see esiteks on sellega tehes alati sul üks kindel asend, mis erineb natuke asendist vaba raskusega tehes(juhul kui sa olied muidugi harjunud tavalise kangiga). teiseks on siinidel kangil suur hõõrdejõud. näide võiks olla nii, et kui kangiga teed 100 kiloga vabalt, siis siinide peal läheb 90 kg juba raskeks.
kui sa muidugi oled harjunud kogu aeg siinidel tegema, siis minu jut ei oma mingit tähtsust
mõni jõuspetsialist võiks öelda kumb on kehaasendi suhtes parem variant, kas siinidel või ilma. kindlas asendis areneb lihas kindlasti kindlas piirkonnas rohkem. samas rattasõit ei toimu ju ainult raudselt ühes asendis, töötavad ka väiksemad lihased jne... on sel loogikat?

UrmasL kirjutas: Et mitte päris teemast välja minna, siis kas seda nõmme ujulat on keegi proovinud? Aadressi järgi asub Vabaka ääres aga silme ette küll ei tule sellist kohta....

vabaka ja vikerkaare nurgal, paremat kätt kui linna poolt tuled
pole ammu käinud, möödunud sügisel oli suht OK kuid tundub üha popimaks muutuvat parkla täituvuse järgi

Mis harjutused jalgadele, peale poolküki, rattasõidu kohalt veel tähtsad on?

Rom kirjutas:Mis harjutused jalgadele, peale poolküki, rattasõidu kohalt veel tähtsad on?

Varvastele tõusu (säärelihastele) võiks ka teha. Kodustes tingimustes näiteks mingi kõrgema uksepaku vms. peal. Et koormus suurem siis ühe jala peal. Kuskilt peaks igaks-juhuks kinni ka hoidma. Lisaks kangikükkidele on üsna efektiivsed ka kükid ühel jalal. Kui seljale-põlvele ei hakka, siis võib üsna alla välja lasta. Kui enne pole teinud, siis esialgu 3x15 kummalegi jalale on üsna karm koormus.

tarmo kirjutas:

UrmasL kirjutas:Mina olen kükke teinud sellise masinaga, kus kang asub siinide peal. Kandade alla panen 3-4cm paksusega ketta, kukla peale kokkuvolditud rätiku ja loomulikult kasutan vööd! Enne kükkimisele asumist peavad muidugi lihased kõik ilusti soojad ja läbi venitatud olema.

ma olen vahest olude sunnil käinus saku jõusaalis. seal on samasugune siinidel masin. aualt ütlen, minu jaoks pole ebameeldivamat seadet kui see esiteks on sellega tehes alati sul üks kindel asend, mis erineb natuke asendist vaba raskusega tehes(juhul kui sa olied muidugi harjunud tavalise kangiga). teiseks on siinidel kangil suur hõõrdejõud. näide võiks olla nii, et kui kangiga teed 100 kiloga vabalt, siis siinide peal läheb 90 kg juba raskeks.
kui sa muidugi oled harjunud kogu aeg siinidel tegema, siis minu jut ei oma mingit tähtsust
mõni jõuspetsialist võiks öelda kumb on kehaasendi suhtes parem variant, kas siinidel või ilma. kindlas asendis areneb lihas kindlasti kindlas piirkonnas rohkem. samas rattasõit ei toimu ju ainult raudselt ühes asendis, töötavad ka väiksemad lihased jne... on sel loogikat?

mul see siinidel masin kodus olemas,ise tegin enda mõõtude järgi..ma ei tea millised on jõusaalis,aga mul saab siinide kaldenurka reguleerida ja sellega ka hõõrdumist veidi vähendada...kasutan sellel masinal ca 35 kg raskust kangi ainult,teen 3*12-15 kükki...teiseks on mul jalapress-->ise tegin enda mõõtude järgi jalapressil on ca 60 kg ja teen 4-5*10-12...siis teen siinidel masinaga sääretõsteid sama raskusega millega kükkegi,3-4*10-15...lisaks reie kakspealihastele sellise pingiga mida anttilaski müüakse,et kõhuli ja siis painutad sääri reie suunas,2-3*10-12...kuna see kõik koormab minu arust veel liiga vähe tuharaid mille nõrkus annab tunda just mäkke ronides,siis ehitasin ühe masina veel millega alaselga ja tuharaid veidi pingutada...kogu trenni teen ringidena mitte järjest ühe masinaga--->umbes nii sai trenni tehtud mödunud talvel...
See talv pole mul üldse plaanis jõutrenni teha

priidik kirjutas:Idee on järgmine: lihaskontraktsioonil ei tõmbu kokku mitte kõik lihaskiud, vaid ainult mingi osa sellest. Suurte raskuste kasutamise idee on lihas-närvisüsteemi "õpetada" haarama ühte kokkutõmbesse rohkem lihaskiude. Suure korduste arvu ja kerge raskuse puhul seda ei teki. Paistab et minu ja nagu ma aru sain ka Ruve kogemused seda ideed toetavad.

just-just! kogu aeg väikese raskusega trenni tehes jäävad osad lihaskiud kasutamata ja kui sa ei kasuta neid trennis,siis võistlustel ei suuda ka neid kasutada...

Ruve kirjutas:

mul see siinidel masin kodus olemas,ise tegin enda mõõtude järgi..ma ei tea millised on jõusaalis,aga mul saab siinide kaldenurka reguleerida ja sellega ka hõõrdumist veidi vähendada...kasutan sellel masinal ca 35 kg raskust kangi ainult,teen 3*12-15 kükki...teiseks on mul jalapress-->ise tegin enda mõõtude järgi jalapressil on ca 60 kg ja teen 4-5*10-12...siis teen siinidel masinaga sääretõsteid sama raskusega millega kükkegi,3-4*10-15...lisaks reie kakspealihastele sellise pingiga mida anttilaski müüakse,et kõhuli ja siis painutad sääri reie suunas,2-3*10-12...kuna see kõik koormab minu arust veel liiga vähe tuharaid mille nõrkus annab tunda just mäkke ronides,siis ehitasin ühe masina veel millega alaselga ja tuharaid veidi pingutada...kogu trenni teen ringidena mitte järjest ühe masinaga--->umbes nii sai trenni tehtud mödunud talvel...
See talv pole mul üldse plaanis jõutrenni teha [/quote]

no sa oled ikka insener millal sa jalgratta omale ise teed mul ka plaanis tulevikus kang ja lihtsamad asjad kodus üles sättida. ise hakkan ka sel aastal ringmeetodil tegema, eelmine aasta proovisin ja meeldis rohkem. seda soovitas ka treener ning paaris raamatus soovitatakse samuti ratturitele ringmeetodit. kodus on seda lihtne teha, aga avalikus jõusaalis keerulisem, sest pead kellegi taga ootama jne...

Ruve kirjutas:teinud ...kogu trenni teen ringidena mitte järjest ühe masinaga--->umbes nii sai trenni tehtud mödunud talvel...

et siis välja näeks see nii näiteks või...........10 kätekõverdust ,paar minutit puhkust , 10 kõhulihastele, paar minti puhkust, 10 lõuatõmmet ja siis otsast peale

Rom kirjutas:

Ruve kirjutas:teinud ...kogu trenni teen ringidena mitte järjest ühe masinaga--->umbes nii sai trenni tehtud mödunud talvel...

et siis välja näeks see nii näiteks või...........10 kätekõverdust ,paar minutit puhkust , 10 kõhulihastele, paar minti puhkust, 10 lõuatõmmet ja siis otsast peale

puhatud peaks saama ka 1 minutiga,aga välja näeb nii jah..mina tegin ainult jalalihastele jõudu.

tarmo kirjutas:millal sa jalgratta omale ise teed mul ka plaanis tulevikus kang ja lihtsamad asjad kodus üles sättida. ise hakkan ka sel aastal ringmeetodil tegema, eelmine aasta proovisin ja meeldis rohkem. seda soovitas ka treener ning paaris raamatus soovitatakse samuti ratturitele ringmeetodit. kodus on seda lihtne teha, aga avalikus jõusaalis keerulisem, sest pead kellegi taga ootama jne...

karta on,et jõusaalis ringe raskem teha,aga siinkandis pole jõusaali ja ei saa üldse trenni teha kui ise masinaid ei tee ratta keevitaks küll,aga kahjuks ainult rauda keevitan...alu ja kinoga ei oska midagi peale hakata

Ruve kirjutas:ratta keevitaks küll,aga kahjuks ainult rauda keevitan...alu ja kinoga ei oska midagi peale hakata

sa võiks trenni jaoks ühe rauast ratta teha kui sellega kevadel lõike teed, siis võistlusrattaga suvel lendad pärast

tarmo kirjutas:

Ruve kirjutas:ratta keevitaks küll,aga kahjuks ainult rauda keevitan...alu ja kinoga ei oska midagi peale hakata

sa võiks trenni jaoks ühe rauast ratta teha kui sellega kevadel lõike teed, siis võistlusrattaga suvel lendad pärast

ja välja näed nagu Marek Kalmus või Ott Kivikas.

Eelmine aasta mingil maratonil nägin Kalmust stardirivis ja ajas muigele sest vaatepilt meenutas "nu pogodi" multikas hunti väikese ratta seljas

Käisin siis täna Tallinna Spordihallis ära. Tõepoolest asjalik paik. Sisehall koos jõusaaliga on 40 eek ja ilma jõusaalita 20 eek. Seekord maksin mõlema eest, kuid järgmine kord saan ilmselt ka ainult areenil olevate kangide-pukkidega hakkama. Rahvast on küll nats palju. Täna olin 1900-2030. Järgmine kord lähen ilmselt kaheksaks.

person kirjutas:Ise olen sattunud sõbra kaudu ühte jõusaali, mis asub Sõbra tänava kandis (vist). Hea vaikne väike seltskond, hind koos du??iga 30, ilma 20. Masinad ajast ja arust, aga samas saab kõik asjad tehtud. Tegelikult palju mõnusam kui seal Tallinna Spordihallis või TTÜ-s. Sõudeergomeeter võiks ainult veel olla.

olen nüüd paar korda selles asutuses käinud ja peab ütlema, et sinna ma ka selleks talveks jään. Hüva jõusaal. Puudub vaid sõudeergomeeter ja seljapukk, aga muidu kõik ok. ja toimib. Vähe rahvast. Odav. Puhas. Korras. 10-korra kaart (mitte kuu kaart ) 250.-

kui te m6tlete seda saali mis asub seal kossusaaliga yhes majas s6bra t2naval siis see on jah v2ga hubane koht, ja personal ka ok, v2hemalt oli 3a tagasi kui ma seal umbes 3a k2isin, julgen soovitada kui pole mingeid erisoove seadmete (ergomeetrid jne) n2ol ja plaan lihtsalt j6udu teha.

Ülevaatlik ja piltidega treenimise õpetus. Just ratturitele suunatud:
http://www.utahmountainbiking.com/training/training.htm

ja veel üks koht http://www.cobr.co.uk/e-cobr_informatio ... rammes.htm

Kui tahate rattaspordis tulemusi saada, siis soitke rohkem ratast ja aastaringselt.
Kulma ilmaga rahulikult vandake 10-15 min. ja siis 5-10 min. jookske.
Jarsku naete uuel hooajal enda nime protokollis esimesel lehekuljel.
Suusatamise vastu ei ole midagi aga teen ettevalmistust rohkem
ratta soitudeks.

grishasport kirjutas:Kui tahate rattaspordis tulemusi saada, siis soitke rohkem ratast ja aastaringselt.
Kulma ilmaga rahulikult vandake 10-15 min. ja siis 5-10 min. jookske.
Jarsku naete uuel hooajal enda nime protokollis esimesel lehekuljel.
Suusatamise vastu ei ole midagi aga teen ettevalmistust rohkem
ratta soitudeks.

Aga kui külm on sinu jaoks see külm ilm?
Ise näiteks ei taha juba praeguse ilmaga eriti ratast sõita ja nüüd talvel põhiliselt jooksen ja kui lumi tuleb, siis läheb suusatamiseks kah.

grishasport kirjutas:Kui tahate rattaspordis tulemusi saada, siis soitke rohkem ratast ja aastaringselt.
Kulma ilmaga rahulikult vandake 10-15 min. ja siis 5-10 min. jookske.
Jarsku naete uuel hooajal enda nime protokollis esimesel lehekuljel.
Suusatamise vastu ei ole midagi aga teen ettevalmistust rohkem
ratta soitudeks.

et siis mida
Mul läheb talvise rattariietuse selga ajamiseks juba 15 min.
Et siis soovitad tulemuste saavutamiseks nii rattaga kui joostes 10.-15 min. juppe paugutada või mis
Äkki täpsustad.
Aga protokolli esimesel lehel tahaks olla küll kunagi