velo.clubbers.ee

Olen üsna algaja rattur (läbisõit u 2000km) ja mul kisuvad sääred krampi Filter temposõitude lõpusirgetel. Need krambid mis siis tekivad on väga tugevad aga kui tempot hästi kergelt alla lasta siis läheb paremaks.

Huvitav kas need krambid võivad tulla valest sõiduasendist või pedalleerimistehnikast?

Sellise kilometraasi pealt peaks lihased juba shokist üle saanud olema ja kõik peaks liikuma ainult paremuse suunas.Lase oma pedaalimis tehnika üle vaadata mõne proffi juures-ikkagi kiireim viis vastuseid leida-võid ka http://www.youtube.com/watch?v=oxNznrlRXGU selle läbi vaadata ja ise proffiks saada;)

Tänan vastuse eest

Peale Tabasalu etappi saan öelda, et olen märganud seaduspära: sääred tõmbuvad krampi peale tõuse. Nt olen mäkke ära sõitnud ja siis kui u 100m olen kergelt kerides taastunud ning hakkan uuesti raske rauaga vajutama.

Seda ainult eraldistardi võistlustel, trennis nt suudan tugevalt mäkke (nt Lubja tõus) sõita aga kuna peale seda ei käi koha/aja peale kangutamist siis samalaadset olukorda (ja krampe) ei teki.

Proovin teha küljepealt video enda pedalleerimisest ja vaatan üle klotside asendi (googeldades leidsin, et suur koormus läheb säärele kui klotsid on liiga ees).

kas kasutad eraldistardi lenksu võistlustel, aga trennis sellega ei sõida eriti? kas timmid sadula asendit eraldistardi jaoks?

Trenniks on tavaline maanteeratas.
Eraldistardiks on eraldistardi ratas ehk siis jah, kasutusel on eraldistardi lenks. Selle rattaga ma tõesti trenni eriti ei tee, hästi kerge trenni ja asendiga kohanemise mõttes olen teinud lühikesi sõite.
Kas seal võib vist ka probleemi allikas olla? (ehk, et peaksin selle rattaga rohkem trenni tegema)

Sadulat ise ei ole näppinud. Peale Jüri etappi (ja enne eilset Tabasalu) käisin tt-rattaga Hawaii RadLaboris kus sai sätitud ratas minu keha mõõtude järgi.

Olles täiesti teise eriala, ehk MTB harrastaja, siis võin enda seisukohast lausa sõna võtta, et see on on ju ilmselge juurpõhjus. Võistluse tingimusi tuleb kindlasti eelnevates trennides imiteerida. See köib kõige kohta - ratas, asend, toitumine, joomine, treeningu mahud, intensiivus jms.

kst kirjutas:Trenniks on tavaline maanteeratas.
Eraldistardiks on eraldistardi ratas ehk siis jah, kasutusel on eraldistardi lenks. Selle rattaga ma tõesti trenni eriti ei tee, hästi kerge trenni ja asendiga kohanemise mõttes olen teinud lühikesi sõite.
Kas seal võib vist ka probleemi allikas olla? (ehk, et peaksin selle rattaga rohkem trenni tegema)

Sadulat ise ei ole näppinud. Peale Jüri etappi (ja enne eilset Tabasalu) käisin tt-rattaga Hawaii RadLaboris kus sai sätitud ratas minu keha mõõtude järgi.

siis arvasin õigesti

eraldistardi rattal on sadul ca 2-3cm eespool keskjooksu suhtes, mille tulemusena langevad pedaalides säärelihasele hoopis erinevad koormused ja venitused kui grupisõidu rattaga sõites

alltoodud pildist võib järeldada, et eraldistardis toimub näiteks säärelihase oluliselt tuntavam venitamine

Nii, sihilikult viivitasin vastamisega nii palju, et Pirita temposõidu etapp oleks sõidetud.

Vastavalt teie soovitustele harjutasin ennast rohkem TT asendiga, st tegin selle rattaga trenne.
Arvan, et üsna kindlalt võib väita, et Pirita etapiks oli keha sellega juba rohkem harjunud. Pingutus oli jälle väga tugev, seda näitavad nii pulsid kui ka püstitatud keskmise kiiruse isiklik rekord.
Nüüd enam ei tõusude järgselt ega finishisirgel kangutades krampe säärelihastesse ei tekkinud

Aitäh!