velo.clubbers.ee

Mida teha kui lähen üksinda maanteele ja on vastutuul, grupiga sõites probleeme poleks.
On see võimalus et lihtsalt paned kergema käigu ja vaatad et pulss oleks normaalne aga samas siis ei trenni nii palju.Kõige lihtsam oleks sama raske käiguga edasi pingutada, aga siis on pulss jälle 160-180

Ega muud kui sitkust ja jõudu Proovi muuta sõiduasendit rohkem voolujoonelisemaks, lase käed täisnurka, st keha rohkem ette lenksupüeale nö. See asend aitab oluliselt

Kui on pulsokas hangitud, siis oleks mõistlik nagu pulsi järgi trenni teha. Mitte vägisi kangutada vastu tuult... Sõites samasuguse pulsiga allatuult ja vastutuult on ju saadav koormus sama?

treenid südant ja organismi. kui pulss on mingis ettemääratud tsoonis siis olgu kiirus kasvõi 10 km/h, see lihtsalt on nii ja pead leppima mõttega, et ei treenita mitte spido vaid pulsi järgi.

Ega mul samamoodi, et kui ikka vastutuul ja kiirus väga alla läheb, tuleb justnagu mingi masendus peale. Tahaks kiiremini.....kuid siiski, parem mitte kangutada.

erikr kirjutas:treenid südant ja organismi. kui pulss on mingis ettemääratud tsoonis siis olgu kiirus kasvõi 10 km/h, see lihtsalt on nii ja pead leppima mõttega, et ei treenita mitte spido vaid pulsi järgi.

südame treenimine on treeningu üks pool, teine on lihaste treenimine.

kui vastu tuult läheb pulss 180 peale ei ole sellest midagi halba ju? keerad ringi ja tagant tuulega sõidad 130 pulsiga ja puhkad. kui trennis ainult 130 pulsiga sõidad, siis ei oska sa ka võistlustel kõrgema pulsiga sõita, niikui pulss üle 150 on nn."haamer"

Kuna küsija tausta ei tea, siis on mõistlikum anda "tervislikuma" trenni soovitus. Põhi laduda madalama pulsiga. Kui see all, siis võib kõvemaid sutsakaid tegema hakata. Kevadel pidevalt kõrge pulsiga sõites võib saada kah sellise nätaka, et suvel ei suuda sõita.
Trennisoovitusi on raske jagada, inimesed on ju väga erinevate füsioloogiliste omadustega ja ilma näitusid ja inimese treenitust teadmata välja pakkuda mingeid teatud numbreid (a?la madal pulss 130, kõrge 180, sõida 4 tundi jne) võib teisele osutada karuteene.
Ehk siis soovitaks Lowriderile treeningmetoodikas tuhnimist ja selle põhjalt eneseuuringuid. Siia foorumisse on kogunenud igatsugu linke ja vihjeid, tuleb lihtsalt kannatlikult surfata ja lugeda, asjad läbi seedida ja siis "teaduslikult" treenima hakata.

Ruve kirjutas: kui trennis ainult 130 pulsiga sõidad, siis ei oska sa ka võistlustel kõrgema pulsiga sõita, niikui pulss üle 150 on nn."haamer"

100% nõus. Mõned mõtted veel, mida olen mõelnud teise vastupidavusspordialaga (suusatamine) soses ja mis ei pretendeeri absoluutsele tõele:)

Treeningumahu ja tulemuste seosest:
1) Eeldustest sõltub palju rohkem kui mahust, paraku (mingil tasemel treening on siiski nõutav ka väga heade eelduste puhul).

2) Kui pole lapsena vastupidavusalasid teinud, siis treeni palju tahad, väga heaks vanemas eas (25+) ei saa (väga hea - esimese mõnekümne hulgas).

Pulsisagedusest: ja treeningu kestvusest
1) Kahtlen, kas selleks, et sõita 2-2,5 h pikkusi maratone on tingimata vaja teha 4 tunniseid trenne. Sama kestvusega treeningust peaks piisama.

2) Minu meelest ei ole mõtet stabiilselt kerida vaid 130-140 SLS kandis, lootes, et see aitab palju kiiremini maratoni sõita. Ei pruugi aidata, sest võistluse sõidab ka harrastaja sellest palju kõrgemal pulsisagedusel. Kui ta seda piisavalt proovinud ei ole, siis on haamer väga tõenäoline. Osa treeningutest tuleb teha üsna kõrge pulsiga. Tean nt ühte head suusatajat (mõnekümne hulgas), kel pole aega palju treenida, kuid kui treenib, siis
kõrge sls-ga. Kilometraazhi sama palju kui mul, aga sõidab nagu hull.
Ilma mingi põhjata on muidugi tervislikum sellisel moel treenimist mitte proovida - üldiselt ei soovitata, kuigi arvan, et mõnedele võib see just sobida.

Tipp- ja amatoorspordi erinevusest
Pakun, et tippsportlase jaoks kehtivate treeningutõdedesid ei saa harrastajatele sageli üle kanda, nt. ei tundu tõenäoline mõne pühapäevasel ühissõidul osaleja kartus, et kui seal koos hulludega kiman, siis saan sellise haamri, et vorm kogu hooaja kannatab. Tippsportlase puhul on vist küll nii, et karmi haamrit üritatakse vältida. Aga ma ei usu, et harrastaja puhul on mõtet sellest rääkida - tal ei ole reeglina lihtsalt "sellist vormi", mida kaotada. Kui pingutabki veidi üle - nädala või paari pärast ei loe see midagi.

Sry, pikaks läks see targutamine vaielge vastu, ega ma arvagi, et mul igas asjas õigus on, aga huvitav oleks teada, kas keegi minu poolt kirjapanduga nõustub ka (osa muidugi common sense)

Suusataja kirjutas:
2) Kui pole lapsena vastupidavusalasid teinud, siis treeni palju tahad, väga heaks vanemas eas (25+) ei saa (väga hea - esimese mõnekümne hulgas).

sa räägid suusatamisest või rattaspordist? kui rattaspordist, siis pole sinuga absoluutselt nõus. meil on klubis 5 meest kellest ükski pole lapsena tegelenud vastupidavusspordiga. ja nad kõik on suutelised eesti rattamaratonidel sõitma stabiilselt kohtadel 25 - 50.
kui nüüd suusatamist vaadata, siis ei oska öelda, sest pole kunagi suusatrenni teinud. kuid 3 meest suusatavad meil talvel oma lõbuks ja 2 neist on ilma eritreeninguta sõitnud end estoloppetil 100 piirimaile. usun, et kui me tegeleks suusatamisega järgnevatel aastatel sama kaua ja sama innukalt kui rattaspordiga, siis kohad estoloppeti sõitudel paraneksid oluliselt.
ma oleks su väitega nõus kui sa oleks öeldnud, et "väga hea" on esikümme. väidan, et suusatamises ei jõua harrastaja sinna kunagi, rattaspordis on hea õnne puhul kõik võimalik

Suusa- ja rattatreeninguid pole mõtet võrrelda. Mida suurem on koormus tugi- ja liikumisaparaadile, seda vähem jaksatakse teha kauakestvat tööd. Jooksjale on 2h trenn juba pikk, suusatajale keskmine, ratturile minimaalne. Rattaga töötab süda küll ka kogu aeg, aga enamus lihaseid puhkab ka siis, kui tirri ei lase. See käib muidugi rohkem maantee kohta, maastikul on olukord teine.

Tegelikult sooviks saada head nõu, kuidas rattaga teha intensiivseid treeninguid. Iseseisvalt. Piibel kirjutab - vali treeningpaigaks 6% mägi, mida sõidad 5-8 min. Piibel ei anna vastust selle kohta, mida teha siis, kui juhtud elama madalmaadel.

tarmo kirjutas: sa räägid suusatamisest või rattaspordist? kui rattaspordist, siis pole sinuga absoluutselt nõus. meil on klubis 5 meest kellest ükski pole lapsena tegelenud vastupidavusspordiga. ja nad kõik on suutelised eesti rattamaratonidel sõitma stabiilselt kohtadel 25 - 50.

Lähtusin suusatamisest, kuid arvan, et nende kahe ala eeldused paljus samad, mitte kõik muidugi. Võhikuna ei suuda ma hinnata, kummas tehnika olulisem on Suusas on see vägagi määrav...rattas, kui lihtsam rada siis vast mitte nii

5 mehe kohta toodud näide oleks justkui veenev, kuid:

a) pakun, et vaatamata varem kestvusalaga mittetegelemisele olid
need mehed ka varem sportlikult aktiivsed ja ka vastupidavusala jaoks keskmist ületavate eeldustega

b) siit tulenevalt pakun, et teie klubi ei moodustatud sel alusel, et väga erineva taustaga mehed said sanatooriumis kokku ja otsustasid sõitma hakata Või siis oli neid algul mitukümmend

Suusataja kirjutas:
a) pakun, et vaatamata varem kestvusalaga mittetegelemisele olid
need mehed ka varem sportlikult aktiivsed ja ka vastupidavusala jaoks keskmist ületavate eeldustega

b) siit tulenevalt pakun, et teie klubi ei moodustatud sel alusel, et väga erineva taustaga mehed said sanatooriumis kokku ja otsustasid sõitma hakata Või siis oli neid algul mitukümmend

seda nüüd küll, et sporti on ikka tehtud. küll mitte tipptasemel, aga põhiliselt noorusaegadel kooli kõrvalt. nendest viiest mehest üks tegeles võrkpalliga, teine sulgpalliga, kolmas oli vibulaskja, neljas motokrossi sõitja ja viies on mitut asja proovinud.
aga klubi moodustamise loo leiad siit

Arbo kirjutas:Tegelikult sooviks saada head nõu, kuidas rattaga teha intensiivseid treeninguid. Iseseisvalt. Piibel kirjutab - vali treeningpaigaks 6% mägi, mida sõidad 5-8 min. Piibel ei anna vastust selle kohta, mida teha siis, kui juhtud elama madalmaadel.

Ilmselt muud võimalust pole kui panna mingi raske traktorikumm nööriga taha lohisema... Tänapäeval jooksud kah täislaagritel, koonuseid kinni keerata ei saa ja pidur peal sõita muutub kah kulukaks...

Noh, madalama rõhu ja laiema kummiga saaks ka mingi efekti ehk ... Aga näiteks selle eest, kui 60 ratturit pühapäeval Roccas HE ette kogunevad, kõigil traktorikummid kaasas, et "nüüd läheme mäetrenni tegema" - selle nägemise eest oleks valmis head raha maksma

Kui kommenteerida seda, millega teema algataja alustas, siis minu arvates ei ole ratturitel väga kilomeetreid üldse mõtet lugeda. No ok, lõppkokkuvõttes on loomulikult mõtet lugeda, kuid tunde lugeda on ju lõppkokkuvõttes mõtekam. Seetõttu kui tuul on ikka täiega vastu, siis mina võtan alati väga rahulikult ja väntan ettenähtud kadentsiga ja ettenähtud pulsiga rahumeeli edasi.


Teine asi, milleks teema on arenenud on treeningplaan - Polar S720i-ga oli kaasas minuarust suurepärane kokkuvõte jalaratturi treeningukavast - seda saab ka eraldi kui küsida Polari esindusest - usun, et leiavad ikka copy. Rabobanki treeneri kirjutatud - konkreetne, lühike ja kaks näidisplaani ka veel lõpus kirjas - just harrastajatele mõeldes. Ühesõnaga - soovitan lugeda omaltpoolt.

kas keegi võiks äkki selle polar 720i treening teksti kuhugile üles panna

Green_Day kirjutas:Ega mul samamoodi, et kui ikka vastutuul ja kiirus väga alla läheb, tuleb justnagu mingi masendus peale. Tahaks kiiremini.....kuid siiski, parem mitte kangutada.

mul asi samamoodi...kui ikka tugev vastutuul ja kiirus väga all, tuleb kah siuke kehv tunne peale - et nagu ei jaksa kohe üldse jne.
Viimasel ajal saand rohkem mnt-d teha ja olen nyydseks asjast üle saanud.
Soovitaksin samuti ikka pulssi jälgida, sest südant ei tasu piinata - tulevikus teab mis hädad pärast.
ja saadav koormus jalgadele on ju tegelikult praktiliselt sama kui kõrgema käiguga allatuult - vastutuule puhul lihtsalt kergem käik aga raskem minek


Mul oleks ka huvi selle polar 720i treeningteksti vastu. Kui keegi üles ripitada ei viitsi, siis äkki annaks natuke infot kust seda küsida. Ega igas spordipoes seda vist ei ole

lauri2 kirjutas:Soovitaksin samuti ikka pulssi jälgida, sest südant ei tasu piinata - tulevikus teab mis hädad pärast.
ja saadav koormus jalgadele on ju tegelikult praktiliselt sama kui kõrgema käiguga allatuult - vastutuule puhul lihtsalt kergem käik aga raskem minek

Kui pulss üles läheb, ei tähenda see seda, et sa oma südant piinad. Kui autoga kiiremini sõidad, ei tähenda see ju seda, et kütusepump mingi metsiku piina osaliseks saab. Südame piinamiseks on muud nipid...

Pulss näitab väga täpselt seda, kui intensiivselt su keha tööd teeb. Kui sõidad teatud pulsiga, siis pole treeningu intensiivsuse seisukohast mingit vahet, kas liigud 10km/h või 40 km/h.

SL kirjutas:Teine asi, milleks teema on arenenud on treeningplaan - Polar S720i-ga oli kaasas minuarust suurepärane kokkuvõte jalaratturi treeningukavast - seda saab ka eraldi kui küsida Polari esindusest - usun, et leiavad ikka copy. Rabobanki treeneri kirjutatud - konkreetne, lühike ja kaks näidisplaani ka veel lõpus kirjas - just harrastajatele mõeldes. Ühesõnaga - soovitan lugeda omaltpoolt.

Nende näidisplaanide pimesi järgmine ei pruugi väga heade tulemusteni viia. Pigem tuleks otsida infot selle kohta, mille põhjal treeningplaane koostatakse ning siis ise endale sobiv plaan teha. Sellist infot leiad internetist ja raamatutest kuhjaga. Universaalset kõigile harrastajatele hästi sobivat treeningplaani pole olemas.

Lauri T kirjutas:Nende näidisplaanide pimesi järgmine ei pruugi väga heade tulemusteni viia. Pigem tuleks otsida infot selle kohta, mille põhjal treeningplaane koostatakse ning siis ise endale sobiv plaan teha. Sellist infot leiad internetist ja raamatutest kuhjaga. Universaalset kõigile harrastajatele hästi sobivat treeningplaani pole olemas.

Loomulikult ükskõik mida pimesi usaldada on vale. Kuid kui juhuslikult lugenud oled, siis panid ka tähele, et nimetatud raamatus oli näidis treeningplaanile pühendatud 4 lk-d ja 40 lk-d oli pühendatud põhjendustele, et miks nii ja miks naa. Ise julgen Rabobank/Polari kokkuvõtet rohkem usaldada kui no-name internetisoovitusi. Aga nõus, et universaalset ja samas täiuslikku pole siin maailmas miskit olemas.

SL kirjutas:Kuid kui juhuslikult lugenud oled, siis panid ka tähele, et nimetatud raamatus oli näidis treeningplaanile pühendatud 4 lk-d ja 40 lk-d oli pühendatud põhjendustele, et miks nii ja miks naa.

Juhuslikult olen lugenud ja panin tähele.
Ma ei pidanud üldse silmas Polari trennitegemise õpetussõnuja näidisplaane. Lihtsalt seda tahtsin rõhutada, et igasugustes õpetustes on palju väärtuslikum osa just see jutt, kus põhjendatakse miks nii ja naa hea teha on. Mitte konkreetsed näidisplaanid. Muidugi on kasulik ka erinevate näidisplaanidega tutvuda, aga ei maksa neid kohe puhta kullana võtta. Tean omast kogemusest. Varem üritasin enda trenne mingitesse näidisplaanidesse suruda. Nüüd olen targem - uurin erinevaid tarkusi, näidisplaane ja võtan need teadmiseks. Mitte ei muuda oma plaani iga kord kui uue näidisplaani leian.
Polari kohta ie oska ma ühtegi halba sõna öelda. Ise kasutan Polari varustust ja olen selle üle väga õnnelik.

Lauri T kirjutas:Nüüd olen targem - uurin erinevaid tarkusi, näidisplaane ja võtan need teadmiseks. Mitte ei muuda oma plaani iga kord kui uue näidisplaani leian.

Seega oled edasijõudnud treenija - oskad juba ise valida, mida võtta ja mida mitte. Olles teinud algselt selgeks põhitõed, on neid võimalik siia ja sinnapoole enda kasuks kallutada. Ise pidasin silmas rohkem seda, et mina isiklikult pole ülevaatlikumat ja selgemini selgitatud treening(alg)põhimõtteid kusagil näinud, kui selles kokkuvõttes.