kuidas jalg käima saada

[Ruve]

kahjux sa exid.enasmuse ajast istun siiski MTB seljas MNT'd sõidan väga vähe.See aasta aint 1200 selllega sõitnud.

No seda enam tekib juba mul ka küsimus selle keskmise kiiruse kohta. Et kas 31 km/h MTBga nats liiast ei ole?

ma sõidan kerget trenni tehes kogu aeg ca 30-31 km/h mtb-ga,see on minu arust selline rahulik sõit asfaldil,pulss 130-140 kandis...korra nädalas teen maximaalse piiril 40 km ja praegult tuleb siis 34 km/h,pulss samas 170-180 vahel...miskipärast see 3 km/h on väga suur erinevus...samas eks olegi suur erinevus,kui selle 3 km/h maratonil juurde saaks,võiks juba võita

[KristjanS]

kahjux sa exid.enasmuse ajast istun siiski MTB seljas MNT'd sõidan väga vähe.See aasta aint 1200 selllega sõitnud.

No seda enam tekib juba mul ka küsimus selle keskmise kiiruse kohta. Et kas 31 km/h MTBga nats liiast ei ole?

ma sõidan kerget trenni tehes kogu aeg ca 30-31 km/h mtb-ga,see on minu arust selline rahulik sõit asfaldil,pulss 130-140 kandis...korra nädalas teen maximaalse piiril 40 km ja praegult tuleb siis 34 km/h,pulss samas 170-180 vahel...miskipärast see 3 km/h on väga suur erinevus...samas eks olegi suur erinevus,kui selle 3 km/h maratonil juurde saaks,võiks juba võita

Ma leian ka et 30-31 MTB'ga ei ole midagi hirmsat.Kui on vastutuul siis läheb jah raskex aga kui tavaline ilm siis nagu ple problat.

[5TH ELEMENT]

mul on keskmine 25 ja asfalt mõnusal tuulisel rohka trassil. ja nii iga päev kui aega saab 50 vähemalt. Eile peaaegu 80, põlved olid in heat

seda nüüd küll, et see roheka trass ikka "MÕNUSALT" tuuline on;PPP no ma ei saa aru, sõidad sinna-täiega vastutuul, tuled tagasi-veel hullem. mingit sõidumõnu ei saa ju vastutuult vändates, samas paremat trassi ka nagu ei tea, kus poleks väga kõrvaline ja mis samuti mere äärde viiks, kuskile mustakale läbi linna ei kisu, ei tunne ka toda kanti.

[priidik]

[Corrosion]

tänane sõit rohka trassil oli ikka eriti mage tuul oli igatpidi vastu aga sõidetud kuidagi sai see 55 km, kahjuks ei old kedagi kelle tuules püsida.
tavaliselt on nii kui mina välja ilmun, siis ratturid hakkavad kohe speedi lisama, see on neil mingi alateadlik reaktsioon vist?

[Ruve]

ma sõidan kerget trenni tehes kogu aeg ca 30-31 km/h mtb-ga,see on minu arust selline rahulik sõit asfaldil,pulss 130-140 kandis...korra nädalas teen maximaalse piiril 40 km ja praegult tuleb siis 34 km/h,pulss samas 170-180 vahel...miskipärast see 3 km/h on väga suur erinevus...samas eks olegi suur erinevus,kui selle 3 km/h maratonil juurde saaks,võiks juba võita

Ma sõidan 28-29 km/h maantekaga, pulss seejuures 120-130 l/min. Teine jutt on intervalltrenn kiirete lõikudega aga isegi siis jääb keskmine 28 km/h juurde. Lõike sõidan nt. allatuult 50-60 km/h. Täna oli EMV 30 km eraldistardist kus keskmine oli midagi 43.4 km/h kanti, keskmine pulss vähemalt 182 l/min. No Kirsipuu keskmine oli 47.2 km/h aga mul pole õrna aimugi tema treeningkiirustest. Kui kindlalt teaks et kiiremini treeningul sõites sõidaks eraldit ka kiiremini siis kaaluksin asja. Hetkel küll selles kindel ei ole.

arvan,et eraldistardile tuleks küll kasuks kui vahest ka raskema raua ja suurema kiirusega trenni teha...aga kui vaadata ässasi lõunariikides,siis on sealgi näha,et mõni sõidab eraldistarti raskema käiguga,teine jälle kerib rohkem..aeg tuleb kõigil ühte kanti...eks igaüks peab ise leidma millise kiiruse või käiguga tal kõige paremad tulemused tulevad...

[priidik]

[Road]

Ja kõik ei pruugi üldse eraldit hästi sõitma hakata. Olen näiteks oma 8a. üksi harjutanud ja paugutamist ei kannata. Aga vastutuul ja näiteks 50 eraldit, parim... . Allatuule on kõige vastikum, kuigi loomulikult on seda ka vaja.

[priidik]

[Road]

Kunagi sai Kuremaa-Laiuse ringil mõned aastad 100 km. eraldit sõita. See oli lemmik. Vanasti oli muidu 25 eraldit, 50 paaris ja 75 või 100 meeskonda. Vastutuule on mõnus tööd teha. Saab sisikonna mõnusalt tööle, ja gruppi sõita on vastu või küljekaga igatahes lihtsam kui allatuule. Allatuule oli võrdseid palju. Ju ma olen vist individualist.

[Ruve]

Temposõidus on pöörete arv kindlasti individuaalne. Olen proovinud nii ja naa. Kangutada oskab iga üks ja minu arust on see raskem viis ja põhjustab suuremaid piinasid sõidu ajal. Kerides on võistlustel lihtsam (eeldusel et kiirus on sama) aga jubedalt on vaja trennis vaeva näha et jalg tööle hakkaks. Aga eks igaüks proovib ikka pidevalt sisse suruda suurimat rauda mis ta suudab ringi ajada, ideaalis isegi natuke suuremat kui suudab (ületades AnL).

kui eelmine aasta olin rohkem "kerija" tüüpi,siis see aasta rohkem kangutan...ja just nii,et üritan panna sisse veel raskema käigu kui ringi ajada suudan...tundub,et raskel maastikul on sellest kangutamisest küll kasu,maratonidel pole kasu nagu märgatav...maanteerattal on mul vändad 2,5 mm lühemad ja sellega on ikka väga raske kangutada samas pikematel sõitjatel on ju vändad mõlemal rattal ühe pikkused ja seega pole ratastel nii suurt vahet kui mul..

[Lauri T]

Kerides on võistlustel lihtsam (eeldusel et kiirus on sama) aga jubedalt on vaja trennis vaeva näha et jalg tööle hakkaks.

kuidas sa jalad tööle saad? lihtsalt harjutad kõrge kadentsiga pedaalimist või on selleks veel mingid muud nipid?

[priidik]

[priidik]

[Lauri T]

kuidas ma selle vale passatka välistan? peab kuskilt mingi targa onu leidma, kes ütleb/näitab, kuidas õige?

[Mati]

Talvel hakkab juba asi pihta. Pukil väntad 100 kuni 120 p/min. Tehakse pukil ka ühe jalaga väntamisi. Kui kevadel maanteele lähed siis ka harjutad kõrge kadentsiga + kasutatakse ilma tirrita tagaratast (nagu trekil) mis soodustab jala ülestõmmet. Viimane on väga tähtis et jalga kerima saada. Kui reie esi ja tagalihaste töö ei klapi siis hakkad kõrgetel pööretel paratamatult sadulas hüppama (seejuures tuleb välistada vale passatka mis ka hüppama paneb), kusjuures sellest ei pruugigi maanteel aru saada. Üsna tundlik on selles suhtes pukk - toob kohe vead välja.

Mis tüüpi pukki kasutad - tagarattakinntusega või rullikutel. Rullikutel on seda ühe jala värki vist nati keeruline teha, tasakaalu mõttes siis.

[Ruve]

Kui reie esi ja tagalihaste töö ei klapi siis hakkad kõrgetel pööretel paratamatult sadulas hüppama (seejuures tuleb välistada vale passatka mis ka hüppama paneb), kusjuures sellest ei pruugigi maanteel aru saada. Üsna tundlik on selles suhtes pukk - toob kohe vead välja.

oot,kuidas hüppama

[Lauri T]

oot,kuidas hüppama

hüppama hakkad siis, kui tõstad kadentsi niiii-nii-nii kõrgele, et jalad ei oska korralikke ringe sellise sagedusega teha.. seega ei püsi tagumik enam korralikult sadulas ja tahab jalgadega samas taktis hüppama/põrkama hakata.