velo.clubbers.ee

Ruuno kirjutas:Ükspäev oli veidi rohkem aega voodis lesida ja ajaviiteks sai polari fitnesstesti tehtud. Kuna aktiivsutaseme määramine on manualis suht segaselt määratletud sai huvipärast kõik järgi proovitud. Siit võib vist juba üldistada, kuidas võrrelda erinevate tasemete tulemusi

Ma olen selle kohta küsinud nii Eestist kui ka Soomest ja öeldakse ainult "määra ennem testi oma tase ...". Ja eriti pahane olen ma selle testi peale veel seetõttu, et olen aasta aega hoogsalt treeninud ja ei midagi.

Aprillis lähen koormustesti tegema ja siis võrdlen Polar FitnessTesti aastast muutust ja koormustesil saadud Vo2-max aastast muutust. Sinnamaani võin ainult spekuleerida, kas sellest Polar FT-st üldse kasu on.

Mõtlesin, et kui paar viimat kuud tugevamalt sporti tehtud, siis võiks uue testi teha. Eeslmine test pool aastat tagasi ja tehtud Medium tasemel. Panin peale igaks juhuks Low taseme (sest võrdlesin end teiste clubberlaste treeningute mahtudega ) ja ennäe imet - Indeks hoobilt terve kolmandiku väiksem. Proovin varsti uuest Medium tasandil ja vaatan, mis tulemuse saab.

Kas keegi oskaks öelda, kuidas oleks ÕIGE oma tasandit määrata?

Madal Te ei tegele regulaarselt plaanitud tervisespordiga ega raske füüsilise tööga.
Näiteks jalutate oma lõbuks või mõnikord pingutate niivõrd, et hakkate
hingeldama või higistama.

Keskmine Tegelete regulaarselt tervisespordiga. Näiteks jooksete 5-10 km nädalas või
tegelete 0,5-2 tundi nädalas võrreldava kehalise treeninguga või teie töö
nõuab mõõdukat kehalist aktiivsust.

Kõrge Te tegelete regulaarselt, vähemalt 3 korda nädalas, raske kehalise
treeninguga. Näiteks jooksete 10-20 kilomeetrit nädalas või veedate 2-3
tundi võrreldava kehalise koormusega treenides.

Tipp Te tegelete regulaarselt kehalise treeninguga vähemalt 5 korda nädalas.
Näiteks treenite selleks, et parandada kehalist võimekust võistluseesmärkidel.

Need jaotused on veidi ebamäärased küll.

Oliver kirjutas:

Ruuno kirjutas:Ükspäev oli veidi rohkem aega voodis lesida ja ajaviiteks sai polari fitnesstesti tehtud.

Ma olen selle kohta küsinud nii Eestist kui ka Soomest ja öeldakse ainult "määra ennem testi oma tase ...". Ja eriti pahane olen ma selle testi peale veel seetõttu, et olen aasta aega hoogsalt treeninud ja ei midagi.

Aprillis lähen koormustesti tegema ja siis võrdlen Polar FitnessTesti aastast muutust ja koormustesil saadud Vo2-max aastast muutust. Sinnamaani võin ainult spekuleerida, kas sellest Polar FT-st üldse kasu on.

Ma ei ole irooniline vaid küsin puhtast teadmatusest, et kas seda fitnesstesti tehaksegi voodis lamades või?

Minu arust, et aru saada oma vormi paranemisest ei pea mingit keerulist meetodit kasutama. Kasutan ise nt. mitmeid näitajaid, mis tõsi küll on kõik pulsiga seotud. Esiteks hakkab mingi mahu pealt treeningutel keskmine pulss vaikselt alla tulema ja kiirus tõusma - see on ju väga ilmne märk. Teiseks kasutan 'testlaskumisi' - on mõned laskumised siin Tartu ümbruse maanteedel kust veeren alla ilma et väntaks (just on tõus olnud ja pulss oli üleval) ja vaatan kui alla läheb - mida parem vorm seda madalamale. Kolmandaks jälgin õhtust pulssi. Kui pulss on tavalisest kõrgem siis tean olen trennis nats üle kruvinud. Kui juba hommikune pulss on kõrgem siis on juba midagi totaalselt maha magatud ja ületreenitus hingab kuklasse. Hommikul on mõtet mõõta orto arvu aga ise küll ei viitsi sellega jamada. Ehk siis põhiliselt jälgin seda kui kiire/hea on taastumine.

Mind huvitabki tegelt see kas keegi ülde väga usinalt hommikust pulssi mõõdab? Mul on tunne, et kiputakse rohkem mõõtma õhtus pulssi või ei mõõdeta üldse.

Polari FT on imelik värk, olen seda püüdnud kindla ajavahemiku tagant teha, huvitav on see et mida rohkem treenid seda väiksemaks mul see index läheb , üldiselt minu jaoks ebaobjektiivne, Kui koormustesti tehti mõõdeti mul VOmax 53 aga FT indeks ili 41
Olen eespool priidik`ga nõus ja leian ka et hommikune pulsimõõtmise metoodika annab kõige paremini infot treenituse intensiivsuse osas.

Tuleb olla lõdvestunud ja rahulik- voodis pikali olles on see vist kõige lihtsam.
Rattaga pole mul veel head vormi olnudki aga jooksus on mul oma testringike, mida paar päeva enne võistlust teatud tempoga läbides on kohe keskmisest pulsist näha mida oodata.
Kui juba kallil kellal selline "vile" küljes on, siis tahaks ju ikka teada, mis sellest kasu on

profit4 kirjutas: üldiselt minu jaoks ebaobjektiivne, Kui koormustesti tehti mõõdeti mul VOmax 53 aga FT indeks ili 41

Peaksid vist seda aktiivsustaset tõstma

priidik kirjutas:Minu arust, et aru saada oma vormi paranemisest ei pea mingit keerulist meetodit kasutama. Kasutan ise nt. mitmeid näitajaid, mis tõsi küll on kõik pulsiga seotud.

Sama siinpool. Kasutan Conconi testi joostes ja rattaga analoogseid metoodikaid. Vastupidavus koosneb kolmest komponendist: AT, ökonoomsus, ja VO2-max. Oma testidega saan kätte anaerobse läve ja mingi segu ökonoomsusest ja hapnikutarbimisest, kuid viimase kahe tegelikest väärtustest ei tea midagi. Kui teaks, siis saaks treengigu metoodikas vastavaid otsuseid teha. Loomulikult piisab minusugusele sellestki, kuid vahel tekib küsimus ala "kas ma olen ikka kõik võimalused ära kasutanud"!?

priidik kirjutas:Mind huvitabki tegelt see kas keegi ülde väga usinalt hommikust pulssi mõõdab? Mul on tunne, et kiputakse rohkem mõõtma õhtus pulssi või ei mõõdeta üldse.

Mõõdan hommikust pulssi siis, kui algab raske periood (st. 3x aastas umbes nädala jooksul mõõdan igal hommikul).

priidik kirjutas: Esiteks hakkab mingi mahu pealt treeningutel keskmine pulss vaikselt alla tulema ja kiirus tõusma - see on ju väga ilmne märk.

Jutt läheb küll algsest teemast välja, kuid ise kasutan oma vormi hindamiseks sama meetodit. Training Diary'l on selline vigur kui exercise economy (u. nii) mis näitab kui pika maa sa läbisid ühe südamelöögi jooksul, samas arvutab välja ka kõikide trennide keskmise. Kui treeningute tulemused on keskmisest pidevalt madalamal siis olen treenides ilmselt liiga hoogu sattunud (või vastupidi )
Seni see keskmine küll vaikselt - vaikselt tõuseb , aga noh alguse asi

tanet kirjutas: Jutt läheb küll algsest teemast välja, kuid ise kasutan oma vormi hindamiseks sama meetodit. Training Diary'l on selline vigur kui exercise economy (u. nii) mis näitab kui pika maa sa läbisid ühe südamelöögi jooksul

Vot see on päris huvitav asi. Et mida pikema vahemaa ühe löögiga läbid seda parem vorm. Võiks lõpuks nii olla nagu tsiklil, et mats ja postivahe

tanet kirjutas:Training Diary'l on selline vigur kui exercise economy (u. nii) mis näitab kui pika maa sa läbisid ühe südamelöögi jooksul, samas arvutab välja ka kõikide trennide keskmise.

Oskad öelda millise menüü alt sa sellise vidina leidsid?

alar kirjutas:Oskad öelda millise menüü alt sa sellise vidina leidsid?

Reports

<offtopic> olen ka hommikuse pulsi(lamades/püsti) mõõtja. laagrites ja suurema koormuse ajal jälgin ka õhtust. ning vastupidavuse arenedes läheb lamades pulss alla ja samas erksuse tõustes(tippvorm jms) läheb püsti mõõdetav pulss üles. kui viimasele nähtusele kellelgi mõnd head seletust, siis ma olen üks uur kõrv </offtopic>

tanet kirjutas:

alar kirjutas:Oskad öelda millise menüü alt sa sellise vidina leidsid?

Reports

Mul on selle menüü all ainult:
1 Training time
2 Time in HR zones
3 Distance and HR average
4 Number on exercises
5 Total exeriton and pace

Vabandan lolli küsimuse eest juba ette, aga kuidas näha Polaril (S410) keskmist pulssi? Või ei suuda seda see mudel?

Proovi siis kui kell käib (ehk siis trenni ajal) hoida all "alla" nuppu Üldiselt manuali lugemine on neetult tore tegevus - tõesti leiad iga kord mingi uue asja

alar kirjutas:Mul on selle menüü all ainult:
1 Training time
2 Time in HR zones
3 Distance and HR average
4 Number on exercises
5 Total exeriton and pace

Lihtsalt oletan, et Training Diary on teine soft. Alar, sina kasutad tõenäoliselt PPP-d. Kui vaatad PPP-l ringiaegu, siis näed vahemaad ja südamelöökide arvu: seal saad ise need kokku arvutada. Aga kui rohkem tahtmist siis saad kõikvõimalikke suhteid ja seoseid lasta ka automaatselt arvutada/kuvada.

Oliver kirjutas:

alar kirjutas:Mul on selle menüü all ainult:
1 Training time
2 Time in HR zones
3 Distance and HR average
4 Number on exercises
5 Total exeriton and pace

Lihtsalt oletan, et Training Diary on teine soft. Alar, sina kasutad tõenäoliselt PPP-d. Kui vaatad PPP-l ringiaegu, siis näed vahemaad ja südamelöökide arvu: seal saad ise need kokku arvutada. Aga kui rohkem tahtmist siis saad kõikvõimalikke suhteid ja seoseid lasta ka automaatselt arvutada/kuvada.

Kui päris aus olla, siis taipasin selle ise kah pärast selle eelmise postituse saatmist ära, kuid ei tahtnud siia ütlema hakata, muidu tundun veits imelik , kuid kui nüüd see juba nagunii avastati, siis tõepoolest mul Polar Percision Performance

Kas keegi on aru saanud PPS-sis, on võimalik teha reporti kus oleks kaks tulpa ühes reportis? Laseb ainult ühe tulpinfo ja ülejäänud 9 näitajat joontena.
Ma olen otsinud paar korda aga pole tuvastanud... info võrdlemiseks oleks abiks.

Nonii, 2 küsimust.
1) Kuidas toimib polari altimeeter lennukis? (Ise pakun välja, et ei tööta õigesti, kuna lennukis vist enam-vähem sama rõhk, mis maapinnal, ka õhus olles)
2) Kas PPP tarkvara on mingi variandiga võimalus ka PDA-sse panna?

1. Ei tööta, kui on moodne lennuk, mis lendab kõrgel ja on hermeetiline ja kus õhurõhku kunstlikult normaliseeritakse. Kui "metsavahiga" lendama lähed, siis peaks ju funktsima. Või on see kah hermeetiline?
2. PDA-sse PPP-d ei saa. Aga kirjuta Polari kooderitele, äkki teevad ära ja loodetavasti PalmOS-ile sobiva...

Olen ka nüüd Polari klubis. :)
Oman nädalat kaks-kolm Polar 710i-d.

Loeks siis asja miinused üles või hoopis oskamatused:
Sõidu ajal ei näe max pulssi.
Sõidu ajal ei näe max ja min kõrgust.
Sõidu ajal ei näe max ja min temperatuuri.
Ei näe descenti ja tõusumeetreid/kraade minutis.
Puudub distantsi mahakerimisfunktsioon.
Tarkvaras ei see "selectida" ringi/lap'i - peab hiirega umbes tirima.

Mõned asjad siin ehk natuke norimised aga sai nädalake HAC4-a testitud ja tollel olid need olemas :). Samas tarkvara oli küll kiviajast - ringe ei näidanud mitte mingisuguseid. See saigi põhiargumendiks Polari kasuks otsustamisel.

Kirsa kirjutas:Olen ka nüüd Polari klubis.
Oman nädalat kaks-kolm Polar 710i-d.

Loeks siis asja miinused üles või hoopis oskamatused:
Sõidu ajal ei näe max pulssi.
Sõidu ajal ei näe max ja min kõrgust.
Sõidu ajal ei näe max ja min temperatuuri.
Ei näe descenti ja tõusumeetreid/kraade minutis.
Puudub distantsi mahakerimisfunktsioon.
Tarkvaras ei see "selectida" ringi/lap'i - peab hiirega umbes tirima.

Mõned asjad siin ehk natuke norimised aga sai nädalake HAC4-a testitud ja tollel olid need olemas . Samas tarkvara oli küll kiviajast - ringe ei näidanud mitte mingisuguseid. See saigi põhiargumendiks Polari kasuks otsustamisel.

Väga hea otsus omada polarit. Nende probleemide peale pole ise tulnud, sest siiani pole tekkinud vajadust seda infot sõidu ajal kätte saada (kuid mine sa tea, äkki tekib tulevikus) Softi poole pealt ringide osas paneb soft ju iga kord kui vajutad lap-i kinni sinna kohta graafikus kokkuvõtte eelmisest ringist. Või mõtlesid mingit muud infot ringi kohta.
PS ratta funktsioonide kohta ei oska midagi öelda, sest pole veel rattaga katsetanud.

alar kirjutas: Softi poole pealt ringide osas paneb soft ju iga kord kui vajutad lap-i kinni sinna kohta graafikus kokkuvõtte eelmisest ringist. Või mõtlesid mingit muud infot ringi kohta.
PS ratta funktsioonide kohta ei oska midagi öelda, sest pole veel rattaga katsetanud.

Seda ikka teeb. Ma mõtlen all seda sinist riba ehk "selectionit" ja siis all näitab infot - keskmisi jne. Seda saab hiirega kinnivõttes tirida, aga ma tahaks et kohe saaks valida et lap2 nyyd palun ja automaatselt siis zoomiks ära ka.

Kirsa kirjutas:

alar kirjutas: Softi poole pealt ringide osas paneb soft ju iga kord kui vajutad lap-i kinni sinna kohta graafikus kokkuvõtte eelmisest ringist. Või mõtlesid mingit muud infot ringi kohta.
PS ratta funktsioonide kohta ei oska midagi öelda, sest pole veel rattaga katsetanud.

Seda ikka teeb. Ma mõtlen all seda sinist riba ehk "selectionit" ja siis all näitab infot - keskmisi jne. Seda saab hiirega kinnivõttes tirida, aga ma tahaks et kohe saaks valida et lap2 nyyd palun ja automaatselt siis zoomiks ära ka.

Sellist asja pole jah leidnud (tundub, et polegi vist)
Aga asi, mis mind natuke segab on see, et kui graafik on ees, siis soft võiks ise aru saada kust kohast see joon läbi jookseb (milliste kõrguste, pulsi sageduste, kiiruste vms. osas) ja siis võiks ta selle ise u. 10 ühiku täpsusega paika panna, mitte, et iga kord, kui oled erineval kiirusel/pulsil/kõrgusel treeninud pead seda graafikut häälestama. Ja see auto funktsioon ei rahulda mind väga, sest see võtab ikkagi liiga laiad varud ja graafiku joon on keskel väga väikesel alal. Loodan et saite aru, mida mõtlen.

Kirsa kirjutas:Olen ka nüüd Polari klubis.
Oman nädalat kaks-kolm Polar 710i-d.

Loeks siis asja miinused üles või hoopis oskamatused:
Sõidu ajal ei näe max pulssi.
Sõidu ajal ei näe max ja min kõrgust.
Sõidu ajal ei näe max ja min temperatuuri.
Ei näe descenti ja tõusumeetreid/kraade minutis.
Puudub distantsi mahakerimisfunktsioon.
Tarkvaras ei see "selectida" ringi/lap'i - peab hiirega umbes tirima.

Sul ikka rattaga sõitmiseks monitoorimise kõrvalt aega jääb?

Selline küsimus, et kas s720i-l on võimalik läbi sõidetud tripi nullida? Või on seal üld läbisõi? Ja kui see nii on, siis kas kuskilt kella pealt on võimalik näha ka treeningul läbitavat distantsi? Ja kui see ka nii pole, kas siis arvutisse tõmmataval graafikul ikka õnnestub vaadata vaid ühel konkreetsel treeningul läbitud distantsi?

710i puhul tuleb selles nö. "vaherezhiimis" ülemisele reale kruvida "Trip" ja siis valgutusnuppu alla hoida. Tekst "Trip" ja kilometraazh taga vilgub kuus korda ja viskab selle nulli, siis võid nupu lahti lasta. Sõidu ajal kah, kui nullisid alguses ära selle tripi, siis saad vaadata kaugel oled, või siis tegeled hobi korras peast arvutamisega ( eeldusel et tead tripi algväärtust )

Antti kirjutas:710i puhul tuleb selles nö. "vaherezhiimis" ülemisele reale kruvida "Trip" ja siis valgutusnuppu alla hoida. Tekst "Trip" ja kilometraazh taga vilgub kuus korda ja viskab selle nulli, siis võid nupu lahti lasta. Sõidu ajal kah, kui nullisid alguses ära selle tripi, siis saad vaadata kaugel oled, või siis tegeled hobi korras peast arvutamisega ( eeldusel et tead tripi algväärtust )

Tänud infi eest, proovin kohe ära

alar kirjutas: Tänud infi eest, proovin kohe ära

enne, kui automaatse stardi sisse/väljalülitamise kohta küsimusi esitama hakkad read the fucking manual

Arbo kirjutas:

alar kirjutas: Tänud infi eest, proovin kohe ära

enne, kui automaatse stardi sisse/väljalülitamise kohta küsimusi esitama hakkad read the fucking manual

, see tegevus pidi jah kasulik olema

Paar küsimust veel (nendele ei tohiks vastust leida manuaalist). Et praegu kasutan andmete edastamiseks kellast (s720i) arvutisse sülearvuti sisse ehitatud ir porti, kuid kas ka tavalised ir seadmed (mitte see polari lisavarustuses olev jupp) võimaldavad infot saata kellast arvutisse? Või siis teine küsimus, et kas selle polari enda ir jupiga on võimalik infot jagada ka arvuti ja mobiiltelefoni vahel näiteks? Kokkuvõttes mida ma teada tahan on see, et kas absoluutselt kõik seadmed, mis edastavad ir kiirgust info vahetamise eesmärgil on omavahel ühilduvad (kui vastavatel seadmetel muidugi on infot, millest mõlemad osapooled suudavad ühtmoodi aru saada)? Tänud

Mul endal on USB porti käiv Chronose IrDA jubin ja käib kõik nagu vaja. see "i" seal mudeli taga näitabki seda, et see kell on võimeline suhtlema suvalise IrDA kaudu, mitte ainult Polari poolt toodetu abil.

See kas kõik asjad omavahel ristkasutatavad on, see ei ole enam kinni infrapuna signaale edastavas riistavaras ilmselt. Kui üks aparaat räägib ühte "keelt" ja teine mõhkugi sellest aru ei saa siis ikka head nahka ei tule

Ma võin hinnakeelseid hieroglüüfe küll lugeda (pime ma ju pole) aga minu jaoks on nad suvaline joonepundar

jah, mul mingi belkini IrDA. ka läppari IrDA on standard. Enne kui i tuli neile polaritele taha oli ju ülinõme olukord kus ja läppariomanik pidi polari spetsjulla ka kindlasti ostma.

Ja vastus teisele küsimusele: Polari enda IR-jubina kaudu pole võimalik midagi muud saata. Mingi Polari oma "IR standard". Ei tööta mobiilide ja muu sellisega.

erikr kirjutas:jah, mul mingi belkini IrDA. ka läppari IrDA on standard. Enne kui i tuli neile polaritele taha oli ju ülinõme olukord kus ja läppariomanik pidi polari spetsjulla ka kindlasti ostma.

Ma oskasin jälle sellise läppari soetada, kus IrDA sootuks puudub. See tuli eneselegi üllatuseks, kui tellitud arvuti kätte sain, no ei osanud sellisele enesestmõistetavale asjale tähelepanu pöörata. Kuna aga kell on ilma i-ta ja julla oli niikuinii olemas, siis vean juhet iga päev;)

Nonii, piinan teid veel natuke oma lollide küsimustega (pidage vastu, üks hetk saavad ka minu küsimused otsa ) Täna siis tegin oma uue varustusega väikse ringi (kakumäel), mu vdo spido näitas ringi pikkuseks 24,4 km (mis ka mu eelmised spidod on näidanud), kuid polar näitas 23,6. Mul on kummi peal kirjas ratta suuruseks 26x2.1, kuid polari kasutusjuhendis lõppevad väärtused 26x1.95-ga ära ning seetõttu oligi mul pandud sellele vastav väärtus kella (2050). Nüüg aga vist siiski vaja sinna miskit õigemat panna. Kui ma aga võtsin ette vdo manuali ei klappinud need väikemad mõõdud üksteisega. Näiteks polaril 26x1.75 annab 2030 ja vdo-l 26x1.75 annab tulemuseks 2070. Et oskab keegi anda mulle mingisuguse sellise väärtuse, et mul polar näitaks kah sama palju nagu vdo? Üldiselt pikk jut s..t jutt, kuid loodan et saite aru mis mõtlen ja oskate aidata. Juba jälle tänan ette.

ma ei viitsi otsida kus ma seda varem olen kirjutanud kuid: võtad ratta, paned ntx esiratta ventiilikohaga vastu maad, tõmbad kriipsu maha, lükkad ratast edasi mööda sirgjoont kuni esiratas teinud täispöörde, kus ventiij jälle täitsa all, teed kriipsu maha, võtad mõõdulindi ja mõõdad kriipsude vahekauguse, saadud lugemi sisestad oma kõigisse kelladesse. paberi pealt võtta neid kummimõõte on pehmelt öeldes jama.

erikr kirjutas:ma ei viitsi otsida kus ma seda varem olen kirjutanud kuid: võtad ratta, paned ntx esiratta ventiilikohaga vastu maad, tõmbad kriipsu maha, lükkad ratast edasi mööda sirgjoont kuni esiratas teinud täispöörde, kus ventiij jälle täitsa all, teed kriipsu maha, võtad mõõdulindi ja mõõdad kriipsude vahekauguse, saadud lugemi sisestad oma kõigisse kelladesse. paberi pealt võtta neid kummimõõte on pehmelt öeldes jama.

Eks ma siis teengi nii vist. Aga kas siis kui ma panen ühesugused mõõdud (numbrid) igale poole, siis kõik kellad saavad nendest ühtemoodi aru ja näitavad mulle ühesuguseid numbreid?

alar kirjutas:

erikr kirjutas:ma ei viitsi otsida kus ma seda varem olen kirjutanud kuid: võtad ratta, paned ntx esiratta ventiilikohaga vastu maad, tõmbad kriipsu maha, lükkad ratast edasi mööda sirgjoont kuni esiratas teinud täispöörde, kus ventiij jälle täitsa all, teed kriipsu maha, võtad mõõdulindi ja mõõdad kriipsude vahekauguse, saadud lugemi sisestad oma kõigisse kelladesse. paberi pealt võtta neid kummimõõte on pehmelt öeldes jama.

Eks ma siis teengi nii vist. Aga kas siis kui ma panen ühesugused mõõdud (numbrid) igale poole, siis kõik kellad saavad nendest ühtemoodi aru ja näitavad mulle ühesuguseid numbreid?

teoorias jah, oleneb marginaalselt kummirõhust ja kellele softi kirjutanud jorssidest.

Seda kah veel, et kui ma seda ratta ümbermõõtu mõõdan, siis ma ju ei ole ratta seljas raskuseks ja see mõõt tuleb vist ju veits suurem, et kuidas sellega toime tulla?

alar kirjutas:Seda kah veel, et kui ma seda ratta ümbermõõtu mõõdan, siis ma ju ei ole ratta seljas raskuseks ja see mõõt tuleb vist ju veits suurem, et kuidas sellega toime tulla?

mina usun, et see viga on samas klassis muu mõõteveaga kui just lösside kummidega ei kavatse sõita. võid ka kasutada värvitäpi tehnoloogiat kus oled ratta seljas , sõidad tasakesi otse ja abiline laseb esikummile tilga paksemat värvi või lased ise üle lenksu läraka tatti kummile. parast mõõdad teele jäänud täppide vahelise kauguse.

alar kirjutas:Seda kah veel, et kui ma seda ratta ümbermõõtu mõõdan, siis ma ju ei ole ratta seljas raskuseks ja see mõõt tuleb vist ju veits suurem, et kuidas sellega toime tulla?

No aga avalda rõhku esiotsale. Siis on ju nagu päris...
Mõlemasse mõõtjasse ikka sama number ja teoreetiliselt peaksid nad sama numbrit näitama.

huko kirjutas:

alar kirjutas:Seda kah veel, et kui ma seda ratta ümbermõõtu mõõdan, siis ma ju ei ole ratta seljas raskuseks ja see mõõt tuleb vist ju veits suurem, et kuidas sellega toime tulla?

No aga avalda rõhku esiotsale. Siis on ju nagu päris...
Mõlemasse mõõtjasse ikka sama number ja teoreetiliselt peaksid nad sama numbrit näitama.

Tänud, proovin ära.

Selline huvitav asi juhtus, et käisin tennist mängimas polar s720i küljes. Hiljem saatsin info arvutisse, kuhu ta esmaselt tuli sisse kui Running ning caloreid näitas ta 450. Nüüd kui aga vahetasin selle runningu tennise vastu viskas ta calorid 350 ringi. Kõik näitajad neil sportidel on samad (need HR zone-id, koefitsendid jne.) Mis värk on, kas nii ongi õige? Ja see kah veel, et pärast uuesti running valides ei juhtunud midagi ehk siis jäi endiselt 350 calorit.

alar kirjutas:Selline huvitav asi juhtus, et käisin tennist mängimas polar s720i küljes. Hiljem saatsin info arvutisse, kuhu ta esmaselt tuli sisse kui Running ning caloreid näitas ta 450. Nüüd kui aga vahetasin selle runningu tennise vastu viskas ta calorid 350 ringi. Kõik näitajad neil sportidel on samad (need HR zone-id, koefitsendid jne.) Mis värk on, kas nii ongi õige? Ja see kah veel, et pärast uuesti running valides ei juhtunud midagi ehk siis jäi endiselt 350 calorit.

Kas siis keegi tõesti ei tea milles võiks viga olla? Või ongi nii normaalne?

Mu Polar vahest viskab data ülekandmisel mingeid vempe, aga vaevalt soft hakkab ümber arvutama kaloreid, sest seda kalorinumbrit on võimalik ka kellalt vaadata. Kontrolli, mis number sul seal on.

huko kirjutas:Mu Polar vahest viskab data ülekandmisel mingeid vempe, aga vaevalt soft hakkab ümber arvutama kaloreid, sest seda kalorinumbrit on võimalik ka kellalt vaadata. Kontrolli, mis number sul seal on.

Kell näitab 429 kalorit

Pane kogu see jutt nüüd inglise või soome keelde ja saada Polari supporti. Minu mõistus on otsas...

Kella ja PPP andmetes olen algusest peale erinevusi täheldanud. Küll mitte kalorite osas, õigemini pole ma neid kalori numbreid nii hoolega võrrelnudki. Aga julgeks oletada küll, et PPP teeb uue arvutamise keskmiste kiiruste/pulsside ja muude numbrite osas, mitte ei kasuta neid, mis kell jooksvalt on teinud. PPP's tundub asi käivat siis vastavalt salvestusintervalli ajal salvestatud numbrite põhjal.
Aga jah.. eelnevate suurte numbrierinevuste põhjal oleks võibolla tõesti abiks Polari enda poole pöörduda.