velo.clubbers.ee

Siin foorumis on olnud tulemusliku kaasa mõtlemist. . Algatan teema haagisele sobiva amordi valikuks.

Mõttes liigub joonisel toodud liigendlahendus, kus punased sõõrid täistavad pöörtelgi või pöördliikumist võimaldavat poltühendust. Sinisega täidetud punane sõõr on tugev ühendus haagise raamiga (stabiilsuspunktid). Must latt on jäiga nurgaga. Hall latt liigub üles alla. Peenem hall võib olla ka rihm või tross. Sinine on amort. Liikumise suund on paremalt vasakule.



Millist amorti sinna valida? Kas piisaks odavast (alates 32 €) https://www.coolbe.com/et/products/6771 ... %22%3A5%7D
või tuleks ikkagi mõne tipptoote poole vaadata?

Vajadus on vähendada tee konarustest tulenevaid löögiimpulsse haagise ratastele.

Miks nii keeruline konstruktsioon?

Rohkem lihtsamat ei tule pähe. Plaanin seda lahendust velomajale.

Kui selle peenema halli joone pikkust saab kergelt timmida, siis on hea kallaku peale parkida, aga jooksud peavad siis vist tugevad olema.

Amort tundub nagu overkill jah. Ehk piisaks mingist lehtvedru laadsest värgendusest?

Esitatud joonis on idee konsept. Lihtsuse suunas mõeldes on võimalik loobuda nurga all olevast latist. Nii must, kui hall saaksid olla sirged. Jooks (ratas) koos, lattide, amordi ja poltidega peavad pealt vaadates laiuse mõttes ära mahtuma 120 mm sisse. See nõue tuleb üldisest laiuse piirangust. Kui valida 100 mm rumm ja latid lõigata laseriga 4 mm lehtterasest (latid on kahel pool ratast), siis jääb poldi peade jaoks veel ruum 12 mm jagu. Lameda poldi pea paksus on ~3 mm. Seega mutri jaoks jääb 9 mm, mis peaks olema piisav ka ratta kinnitamiseks lattide vahele.

Tingituna 120 mm piirangust pole võimalik rattaid otse lehtvedru külge kinnitada. Kaalumist väärib idee teha parem poolne kinnitus lehtvedru metallist. Selle mõtte puudus on keerukus sobiva materjali leidmisel ja õige kuju arvutamisel. Ei tundu usaldusväärne.

Kui leiduks tõmbele töötav amort, siis saaks kahe lati lahenduse asendada ühe latiga ja amort oleks halli peenikse asemel. Olen tõmbele töötavat amorti otsinud aga pole midagi sobivat leidnud. Ehk on kellelgi soovitada tõmbele töötavat amorti?

Ei saanud su plaanist lõpuni aru. Kas see vasakpoolne, sinisega täidetud punane rõngas on telg, mille ümber need mustad latid saavad pöörelda? Kuidas sa selle telje plaanid lahendada? Mis sorti laagri või puksi sa sinna paned?

Latid peaks omavahel olema jäigalt ühendatud - kas lisad nende vahele mingid ühendusplaadi vms?

Variant on kasutada eraldi vedru ja summutit. Siis saad võttad tõmbele töötava spiraalvedru ja lisada mingi eraldi amortisaatori (eesti keeles on täbar see, et amortisaatori all mõeldakse integreeritud vedru ja summutit, inglise keeles on shock ja on damper). Summuti on igal juhul vajalik, muidu võib see värk resonantsi minna.

Nende lattide teise otsa liikumisvabadust külgsuunas peaks vist piirama - näiteks lisama mingi tugivarda. Muidu hakkab jooks külgsuunaliste jõudude mõjul seda esimest telge väänama.

Üks asi, mida tasub jälgida on jooksu telje liikumistee suund. Praegu on see ettepoole kaldu, mis on halb. Kui ratas mingi takistuse vastu läheb, siis hakkab jooksu telg liikuma üles ja ettepoole. Kui sa viiks selle telje käru taha, siis liiguks jooksu telg üles ja taha, mistõttu takistuse ületamine on kergem.

Ahjaa, selline asi tuli ka meelde: https://www.osta.ee/amortidega-aiakaru-130251422.html

Arnea, tänan kaasa mõtlemast.

Jah. Kõik punased sõõrid on teljed või pöördliikumist võimaldavad poltühendused. Punane sinisega on tugev telg haagise raamiga. Tegin ülal oleva joonise kiirelt ühe igava võitu nõupidamise ajal. Haagise raamiga usaldusväärse jäiga aga pöördliikumist võimaldava ühenduse loomine on omaette ülesanne. Olen mõelnud mitut varianti. Hetkel on "sõelal" mitme kihiline terasest, keskelt poldiga pingutatud ja hõõrlaagritel toimiv idee. Ma laseks vastava telje spetsiaalselt CNC treipingis valmistada nii, et hõõrdlaagrid (olen need juba soetanud) istuksid sinna peale lõtku vabalt (tihkelt).

Jah, latid plaanin jäigalt ühendada algusest ja lõpust. Lisaks ratta enda ühendus omab ka jäigastamise omadust. Ma kasutaks 15 mm läbiva teljega rumme. Ühe juba näidiseks ostnud. Kuid tellinud veel ka teise variandi.

Kuna sobivat tõmbele töötavat amorti ei ole leidnud. Ka GPT tunnistas selles osas vähest valikut, siis ongi hakanud mõte liikuma panna vedru ja löögisummuti eraldi. Löögisummutite osas on valik suurem. Autotöötuses on olemas eripalgelisi pagasi ja muude luukide liikumise summuteid, millest mõni võiks sobida. Vedruks võib kasutada ka lintkummi või mõnda venivat lintmaterjali. See annaks lisavõimaluse muuta haagise kõrgust teepinnast.

Jooksu telje liikumise suuna üle ka mõelnud, et kumb on parem. Kas ette või taha kaldu? GPT laitis taha kaldu maha (vastupidiselt joonisele). Tema ennustas miskeid liigseid võnkeid konarlikul teel. Instinktiivselt tundub mulle ette kaldu õigem. Tõsi, august läbi sõites jooks sipa liigub ette aga latid on pigem tõmbepinges. Vastupidi on latid survepinges ja augu löök tabab mehhaanikat minu arusaama järgi jõulisemalt. Midagi sarnast, rasket käru on kergem tõmmata, kui lükata. Samas on suur ahvatlus latid panna taha kaldu. See võib anda lisavõimaluse osa latte kasutada haagise ööbimise asendis tugijalgadena. See mõte vajab eraldi tutvustamist.

Tänase haagise jooksude hoidikud on vastupidavuse mõttes olnud suurepärased. Need on hästi talunud koormust, vibratsiooni ja lööke ning üle elanud kõik nö kivisse sõitmised. Need on hästi kaitsnud suuremate prohmakate eest rattaid. Selle lahenduse puudusteks on liigne ajakulu montaažis ja amortisatsiooni puudumine. Ma olen nõus loobuma mõningasest vastupidavusest jämedamatele prohmakatele võimaluse vastu kiiremalt sõita halval teel ja muidugi montaaži kiirus on oluline.

Jooksu telje trajektoori osas: miks sa seda vedrustust tahad? Ma eeldan, et jooksu kaitsmiseks löökide eest. Kui jooksu telg liigub üles ja taha on jooksule mõjuvad jõud väiksemad kui üles ja ette liikudes. Kõik need terasest teljed ja liigendid on palju tugevamad kui jooks - saavad hakkama.

Vedrustust soovin, et jooksud peaksid kauem vastu ja oleks võimalik veidi kiiremini sõita konarlikul (kruusasel) teel. Velomajaga projektis on olnud jooksud kõige nõrgem lüli. Ka viimasel matkal katkes kodar, rääkimata kodarate täielikust lõtvumisest. See pole normaalne. Jalgrattaga saan sõita järjest tuhandeid kilomeetreid ilma, et peaks kodaratega tegelema. Velomaja jooksudel katkeb või vint täielikult väsib keskmiselt ühel kodaral 200 km kohta. Justnagu poleks need tehtud metallist vaid plastikust või bambusest. . Tahan teha pikemas ajas uue majakese, mille jooksud peaksid vastu sarnaselt jalgrattaga.

Laiemad rehvid madalama rõhuga ehk aitaks ka? Või läheb siis vedamine liiga raskeks?

Püüdsin meeldetuletada erinevaid rakendusi, kus võiks olla kasutusel tõmbel töötavat tugevat vedru, aga imelikul kombel selliseid tuleb meelde vähe. Ainuke, mis pähe tuleb, ma arvan traktori niidumasina küljes olen näinud. Aga se muidugi ei sobiks. Isegi enamikel põllutöömasinatel on survel toimiv. Ma arvan se on sellepärast, et enamikes kohtades peab vedru olema eelpingestatud, et mitte näiteks 0 kg - 80kg vaid näiteks 78 - 80 vms. Ja sel juhul ilmselt on samade omadustega surutav vedru kompaktsem, võtab vähem ruumi. Aga et jalgratta haagise puhul on kaal ka oluline, siis on parima valiku tegemisel mõttlemist ja rehkendamist rohkem kui minu pea suudab hoomata.

Vastates kahele viimasele sissekandele.
Suured rehvid on juba kasutusel. Tühjema rehviga sõit võtab rohkem energiat. Energiat ka napib.
Hetkel on mul peas sõelale jäänud paljude variantide vahel kaaludes joonisest veel lihtsam lahendus. On vaid kaks paralleelset latti, mille mõlema üks ots on pöördliikuvalt raami küljes, keskel nende vahel on ratas ja teine ots on veniva kummi otsas. Teen selle valmis ja katsetab praktikas. Kui haagis hakkab liialt õõtsuma või satub resonantsi, siis otsib venivale kummile, milleks alguseks võivad olla ka tavalised spanderkummid, mingit sorti summuti juurde. Seega, esimese hooga langeb amordi otsimise vajadus ära.