DT Swiss XR 1501 Spline® ONE 29 jooksud

[pg002a]

Nende jooksude kohta leidub googeldades üsna vähe lugemismaterjali kasutuskogemuse kohta.
Oleksin tänulik kui keegi siinsetest kasutajatest jagaks oma kogemust kui kokkupuude antud jooksudega.
Esmapilgul tundub olevat väga hea kaalu ja hinna suhe, kuidas on aga kvaliteedi ja vastupidavusega.

[Martin K]

Canyon kasutab neid jookse paljudel ratastel. Endal kogemus üks hooaeg--paar tõsisemat pauku on saanud esi kui tagajooks, kummid on purunenud, jooksud täiesti sirged.

[pg002a]

Ise küsin ise vastan.
Olles nüüd 2 nädalat uute jooksude ringi sõitnud võin öelda, et lootus paremini veereda oli suurem kui praktikas välja paistab.
Kui vanad stock jooksud olid üle 2kg ja uued Splined 1,5kg siis mina suurest kaaluvõidust saadud erilist kasu ei oska küll hinnata, võibolla natuke vähem jäigem tunne on ja madalama rõhuga sõites natuke vähem tagaratta hüppamist, tundub et pöia 1mm laiuse erinevus annab siiski tunda.
Lisaks olen ka esijooksule väikse kõveruse ka juba suutnud sisse sõita või oli see juba kohe nii.
Olles kuulnud väiteid, et jooksud on üks olulisemaid komponente rattal siis vaidleks vastu ja jääks endale kindlaks, et kõige olulisem komponent on ikka mees ratta seljas.
Ühesõnaga mingit vau effekti nende jooksude puhul mina ei saanud, võibolla mu vanad DT Swiss stock jooksud olid juba piisavalt head, et vahe välja tuleks.

[Mati]

Jooksu kerguse efekt ilmneb kiirendustel ja pikemate tõusude võtmisel. Neid oled proovinud piisavalt?

[pg002a]

Jaa, pikki tõuse pole just suurt olnud, panen Kalevipoja maratoni Laiuse tõusul jooksud proovile .

[JannoR]

Ka mina ei märganud oma 91kg massi ning mitte kõige jõuetuma jalaga kiirenduses olulist erinevust kui vahetasin jooksud 2,1kg pommide pealt 1,5kg iluduste vastu, aga mul tekkis sellest oma teooria. DISCLAIMER: koolifüüsikas olin ma nõrk nii, et olge lahked ja lükake ümber, mul endal ka kergem enda jaoks liiga kalliste jooksude omamist põhjendada:)

Rattaga kiirendades tuleb mängu kahesugune mass- pöörlev ja mittepöörlev. Ennast katsejäneseks pakkudes:
Mittepöörlev mass: mehe kaal 91kg + ratta kaal (v.a. jooksud) 8,5kg = 99,5kg
Pöörlev mass: jooksud: 1,5kg (lihtsuse mõttes praegu siin rehve, möginat, pöiapaelasid ei arvesta)

Väide 1: mida suurem on mittepöörlev mass (minu puhul 90% ulatuses minu kehakaal), seda väiksema olulisusega on pöörlevast massist saavutatav võit, sest jooksude kaalu osatähtsus väheneb. Arvutame näiteks koefitsiendid:

[jooksude kaal 1,5kg] / [sõitja a'91kg+ratas 8,5kg= 99,5kg] = 1,51%
[jooksude kaal 1,5kg] / [sõitja a'75kg+ratas 8,5kg= 83,5kg] = 1,80%

Nende kahe numbri erinevus on 19% (rahvakeeli peaaegu 1/5), ehk siis mida kergem mees, seda paremini peaks ta kergemate jooksude kasust aru saama. Miks? Koosluses rattur+ratas on raskema ratturi enda massi kiirendamine juba niivõrd palju suurem töö, et kergematest jooksudest saadavat potentsiaali ei suudeta lihtsalt ära realiseerida (kiirendus on aeglasem sõitja enda massi tõttu, ning pöörleva massi mõju ei tule nii hästi esile).

Väide 2: Kiiremad ratturid tajuvad kergematest jooksudest saadavat kasu paremini. Tugevatel on omad reeglid, ning on ikka vahe küll kas sa peale kurvist väljumist kiirendad järgmise 50 meetriga kiiruseni 15km/h, 25km/h või 35km/h. Tugevam rattur suudab lihtsalt lühema ajaga rohkem kordi sama pöörlevat massi ringi ajada kui nõrgem rattur, ning isegi kui tema kehakaal on suurem, siis ta peaks kergemate jooksude mõju tajuma paremini. Võime muidugi oletada, et 90kg ja 75kg rattur on võimelised samamoodi kiirendama, aga sellisel juhul on raskem rattur lihtsalt kergemast nii palju tugevam. Aga sellise kiirendusega põletab raskem sõitja ka rohkem energiat ja ei pruugi pärast enam kesta.

Kokkuvõttes, ma arvan, et kui kergemate jooksude puhul võtta aluseks vaid kiirendusomadused, siis nende märkamiseks peab sõitja olema kas 'ratturi kaalus' või keskmisest tugevam sõitja, kes suudab selle eelise ära realiseerida. Nõrgemate ja/või raskemate sõitjate puhul võib muidugi ka platseebo efektist kasu olla, aga ma kahtlustan, et investeering sõidukiiruse tõusu ei pruugi oma raha väärt olla. Kui minu kaalukategooria mees läheb kolmapäevaku stiilis sõidule, siis jalas võib küll rammu olla, aga igasugune kiirendamine ja spurt tähendab oluliselt suuremat energiakulu kui sama võimekusega kergemal konkurendil nii, et raske on leida seda kohta kus kiirendustega oma väiksemat pöörlevat massi maksma panna ilma, et see järgmisel lõikudel kõõksudes kätte ei maksaks.

[ivoSKP]

Kallite jooksude ostu toetuseks julgen väita, et mida enam kurviline, künklik ja seetõttu kiirendusterohkem on rada, seda suurem peaks efekt olema kergematest jooksudest + samadel põhjustel on suurem mõtekus just maastikuratastel selle investeeringu tegemisel.
Vastuväidetena on muidugi klassikud öelnud järgmist:
---
If you want to get up hills easier or race faster then losing weight from the rider will make far more difference than any amount of bike bling or carbon this & that. It doesn't cost much but it requires willpower. Unfortunately plenty of people struggle with this concept and think they can just 'buy' speed. It doesn't work.

Thankfully it's simple: avoid processed food as much as possible, it's calorie-dense and nutrient-poor. Lots of fresh food + plenty of training = faster, fitter, healthier you. I guarantee it.
---
....ning keegi on päris suurt vaeva näinud siin, tõsi sõitja massi mõju pole ta käsitlenud:

http://pardo.net/bike/pic/fail-027/index.html

[Miki-Hiir]

Kallimal/kergemal jooksul on enamasti ka kallim/paremini veerev rumm.
Väiksem vedrustamata mass tagab parema juhitavuse ja kergema veeremise.