velo.clubbers.ee

Teema areneb väga kiirelt. Siin väike ülevaade, mida arvasid rataste tootjad Eurobike 2013 raames maanteerataste ketaspiduritest ja nende tulevikust - https://www.youtube.com/watch?feature=p ... FYaQ#t=317

Pakun, et hiljemalt 2016 (tootjate survel võib-olla ka juba 2015) on ketaspidur UCI poolt legaliseeritud grupisõitudes.

Varasemalt on foorumis teemat käsitletud teema "SRAM'i uuendused" all, kus kohast oluline vast peagi siia ümber tõstetakse.

Päris hea artikkel.
http://www.cyclingnews.com/features/the ... -racing-is

Mati kirjutas:Pakun, et hiljemalt 2016 (tootjate survel võib-olla ka juba 2015) on ketaspidur UCI poolt legaliseeritud grupisõitudes...

Väga palju mööda ei pannudki ... asi ametlik - 2015 august-september ametlikult lubatud testida paaril võistlusel (pakun üheks nt Vuelta), 2016 täis testaasta ja 2017 eelduslikult täisaktsept ketastele maanteevõistlustel.
http://www.cyclingnews.com/news/uci-ann ... al-peloton

Saab olema huvitav näha kuidas old-school ja innovaatorid edaspidi debateerivad St siis ikka siin, meie pelotonides. Mina olen kettausku nii toimivuse kui ka esteetika võtmes. Loodan nüüdsest näha valiku plahvatuslikku laienemist.

Näen ketaspiduril maanteel ainult ühte eelist, velg ei kulu.
Muid eeliseid ei oska maanteel küll näha.

raulk kirjutas:Näen ketaspiduril maanteel ainult ühte eelist, velg ei kulu.
Muid eeliseid ei oska maanteel küll näha.

carbon jooksudele tekib vesisemates oludes lõpuks ometi ka pidurdamine ?

raulk kirjutas:Näen ketaspiduril maanteel ainult ühte eelist, velg ei kulu.
Muid eeliseid ei oska maanteel küll näha.

1. Kulub ka klots vähem.
2. Pidurdamine märjas või lausa pasas märksa efektiivsem ja paremini kontrollitav.
3. Puudub vajadus klotsi "kiilu seadmiseks" pöia suhtes. Mallorcal olid mul rendirattal tutikad klotsid, aga seatud paralleelselt pöiaga. Jube lärm ja üsna kontrollimatu pidurdamine. Seadsin klotsid kiilu - mure murtud.
4. Tekib uus ärivõimalus - MNT porikad ketaspiduriga rattale
5. Kaob ära vajadus jooksude vahetuse puhul klotside asetust pöia suhtes reguleerida. Mul näiteks "trennijooksudel" DT Swiss RR1.1 / RR415 pöiad (identsete mõõtudega). Pidurduspind on ca 2,5 mm "madalamal" kui Vision Trimax T42 "võistlus"jooksudel.

EDIT - tõepoolest - kaob vajadus carbon ja alu klotside järele. Kuigi - küll leiutatakse vähemalt 3 sorti erinevaid kettaklotse.

Küllap ketta kuju ja serva teravus pannakse ka reeglitega paika? Sellist ketast, nagu seal Cyclingnewsi artikli juures, ei tahaks keegi endale säärde saada.

raulk kirjutas:Näen ketaspiduril maanteel ainult ühte eelist, velg ei kulu. Muid eeliseid ei oska maanteel küll näha.

1. Pöia saab pmst teha kergema - perifeerne mass väheneb.
2. Pidurdusefektiivsus parem - laskumised ohutumad.
3. Ratas näeb esteetilisem välja - rääkimata võimalustest mis avanevad pöiapiduritega arvestamise vajaduse puudumisega.
4. Saad ka maanteel kaheksas jooksuga turvaliselt koju

Tahame või ei taha, aga viie aasta pärast on kõik vähegi arvestatavad maanteerattad ketaspiduritega.
Mäletan, et esimeste maastikurataste puhul oldi ka skeptilised. Kaalub rohkem ja ilgelt ohtlik jne jne.

Isiklikult peaksin täna oma ketaspiduritega maanteka kätte saama
Eks aeg näitab...

Prommar kirjutas:Küllap ketta kuju ja serva teravus pannakse ka reeglitega paika? Sellist ketast, nagu seal Cyclingnewsi artikli juures, ei tahaks keegi endale säärde saada.

Ei saa sellest ketta ohtlikkuse argumendist küll päris hästi aru - tundub äärmiselt süütu variant näiteks ilma ketita suure esihammaka kõrval?

Prommar kirjutas:Küllap ketta kuju ja serva teravus pannakse ka reeglitega paika? Sellist ketast, nagu seal Cyclingnewsi artikli juures, ei tahaks keegi endale säärde saada.

See ketta säärde kukkumise teema on ikka ja jälle kaasas käinud sellest ajast kui esimesed road discid tulid. Mina ei saa sellest aru kust selline ettekujutus tekib. Maastikul näiteks ei meenu mulle mitte ühtegi juhtumit, kus vigastuse oleks põhjustanud ketas. Küll aga on palju vigastusi olnud hammakatega seotud näiteks.
Ma ise loodan, et üleminek ketastele saab olema kiire. Esimesel aastal saab lõbus olemas neutraalsetel saateautodel nagu Mavic või Shima. nad peavad end kaht tüüpi jooksudega varustama. Aga vist ajutiselt, eeldades tehnika kiiret arengut.
Suuremalt jaolt üritavad tehnoloogia arengule vastu seista vanad maanteepeerud, kes sikutaks oma trossi elu lõpuni, sest on nii harjunud. Nad üldjuhul pole kunagi ühtegi hüdraulilist rattapidurit puutunud ning mägedes sõidu kogemus võistluskiirusel piirneb Tartu rattaralli kogemusega Otepää kandis.

Päris nii ei saa ikka öelda, et kuna hammakas on niigi ohtlik, siis paneme veel paar hambulist ketast juurde. Ilma hammakateta ratas ei sõida, ilma kettata sõidab.
Maastikul suuri külakuhjasid ei korraldata ja maantee külakuhjades pole kellelgi suur hammakas ilma ketita, sest asi toimub ikkagi suurel kiirusel.
Poleks ju suur kaotus kui ketta serv oleks võimalikult sile ja ilma teravate servadeta.

tarmo kirjutas:

Prommar kirjutas:Küllap ketta kuju ja serva teravus pannakse ka reeglitega paika? Sellist ketast, nagu seal Cyclingnewsi artikli juures, ei tahaks keegi endale säärde saada.

See ketta säärde kukkumise teema on ikka ja jälle kaasas käinud sellest ajast kui esimesed road discid tulid. Mina ei saa sellest aru kust selline ettekujutus tekib. Maastikul näiteks ei meenu mulle mitte ühtegi juhtumit, kus vigastuse oleks põhjustanud ketas. Küll aga on palju vigastusi olnud hammakatega seotud näiteks.
Ma ise loodan, et üleminek ketastele saab olema kiire. Esimesel aastal saab lõbus olemas neutraalsetel saateautodel nagu Mavic või Shima. nad peavad end kaht tüüpi jooksudega varustama. Aga vist ajutiselt, eeldades tehnika kiiret arengut.
Suuremalt jaolt üritavad tehnoloogia arengule vastu seista vanad maanteepeerud, kes sikutaks oma trossi elu lõpuni, sest on nii harjunud. Nad üldjuhul pole kunagi ühtegi hüdraulilist rattapidurit puutunud ning mägedes sõidu kogemus võistluskiirusel piirneb Tartu rattaralli kogemusega Otepää kandis.

Neutraalikatel elu teeb vaheldusrikkamaks veel veel shima ja campa kasseti valik:-).

Samas usun, et nii kettaga kui pöiapiduriga rattale läheb alla ka kettaga jooks mille pöial on pidurduspind. Mingi ülemineku periood müüdi ka maastikuratastele selliseid jookse.

Kogu selle ülemineku muudab veel põnevaks see, et kas koos ketastele minekuga peaks kohe kasutusele võtma ka jämedad võllid.

Osad tootjad on ka selle sammu koheselt ära teinud. No ja siis loomulikult küsimus, et kas mõlemad võllid 12mm või esimene 15mm ja tagumine 12mm, nagu maastikuratastel.
Kui see ka veel juurde liita, siis saab tehnilise abi autodel veel eriti põnev olema

Arvatavasti võlli jämedus, nagu ka ketaste läbimõõt, saavad UCI poolt standardiseeritud.

Okei, mägedes omab ketaspidur mõtet, kuigi seal küsimus et kuidas see suurem pidurdusjõud kanda üle kummi ja tee kontaktile + lisaks veel see et ratta kaal saab olema vist suurem.
Aga kas ketaspidur omab mõtet siledal maal, klassikutel ?
Lisaks usun, et TT ratastele jäävad ikka tavapidurid, sest ketaspidurikomplekt rikub aerodünaamika.

raulk kirjutas: Aga kas ketaspidur omab mõtet siledal maal, klassikutel ?

Nii kui tõmbab tee korralikult märjaks, on ketaspiduril eelis pöiapiduri ees.

raulk kirjutas:Lisaks usun, et TT ratastele jäävad ikka tavapidurid, sest ketaspidurikomplekt rikub aerodünaamika.

Usun, et ketta annab lihtsamini kuhugi gondlisse uputada kui pöiapiduri.

10 aasta pärast on 100% võistlusratastest kettaga ja me arutleme siin foorumis järgmise (r)evolutsioonilise uuenduse jätkusuutlikkuse üle:-)

Prommar kirjutas: Maastikul suuri külakuhjasid ei korraldata ja maantee külakuhjades pole kellelgi suur hammakas ilma ketita, sest asi toimub ikkagi suurel kiirusel.

Oled ehk juhtunud televiisorist nägema, kuidas maantevõistlustel peale kukkumisi seltsimehed kette hammakate peale sätivad, ei?

Asi nüüd ka mille üle vaielda.
Ainuke, mida ma siin üritan selgitada, et kui on valida hambulise ja sileda piduriketta vahel, siis peaks UCI selle ka reeglitega paika panema.

clx kirjutas:

Prommar kirjutas:Küllap ketta kuju ja serva teravus pannakse ka reeglitega paika? Sellist ketast, nagu seal Cyclingnewsi artikli juures, ei tahaks keegi endale säärde saada.

Ei saa sellest ketta ohtlikkuse argumendist küll päris hästi aru - tundub äärmiselt süütu variant näiteks ilma ketita suure esihammaka kõrval?

Piduriketas ikka ohtlikum ju, jooks käib ka vabalt ringi ja õhuke ketas lõikab hästi ...

Kas Eesti MTB grupusõitudes (TRM, mõned "elionid") on keegi kunagi kedagi või midagi lõikunud?

Eks selge, et ketaspidur tuleb, et jääda. Kes ütles, et kenam, ma vaidleksin. Aga see on maitse asi.
Uuriti asja pro-pelotoni mehaanikute käest. Nemad tõid välja hulga miinuseid. Toon mõned meelde tulevad välja. Arvestatud on, et võistlustel jäädakse jookse vahetama nagu praegu.
1.Mehanni kiirendus autost ratturini viib pulsi üles ning koordinatsioon jooksu alla saamisel on raskendatud (tänane jooks läheb piduriklotside vahele peaaegu ise
2.Tänastel piduritel on sõidu pealt võimalik vigasid parandada, kui mehann on jooksu veits viltu alla pannud, või ei ole pöid absoluutselt tsentris. Ketaspidurit, teate ise, tuleb regullida kuuskandiga pea iga jooksu vahetuse juures.
3.Oht mehanni tervisele. Ketas on igal juhul terav ning enamasti tuline ning QR liblikas asub nimelt ketta pool (vähemalt tagajooksul).
Need ei ole minu välja mõeldud, vaid reaalsete mehannide arvamused. Neid oli veel, kõik ei meenu.
Lisaks toodi välja ka ketaste eri suurus ühe meeskonna sees.
Aga ilmselgelt on plusse projektil rohkem, kui miinuseid.
Mulle töökoja poolelt muidugi meeldib, et asju mõeldakse juurde

Kindlasti mehaanikute tegutsemise aeg pikeneb esialgu, selles pole kahtlust, aga eks nemadki õpivad, kui aega antakse. Samas:

andresle kirjutas: 2.Tänastel piduritel on sõidu pealt võimalik vigasid parandada, kui mehann on jooksu veits viltu alla pannud, või ei ole pöid absoluutselt tsentris. Ketaspidurit, teate ise, tuleb regullida kuuskandiga pea iga jooksu vahetuse juures.

Tõenäoliselt tuleb koos kettaga kasutusele ka thruaxle tüüpi teljega süsteem, mille puhul ratast viltu alla panna ei saa. Põhiline arenduse objekt on telje välja sikutamine ilma et see tänavale kukuks ja kindlasti ei saa maanteeratastel ka nii pikka teljekeeret olla nagu täna maastiku-telgedel.

andresle kirjutas:Lisaks toodi välja ka ketaste eri suurus ühe meeskonna sees.

Seda probleemi ma ei usu tekkivat. Ilmselt kujuneb välja mingi kindel standard (140mm, 160mm...?), mis on kõigil. Vaevalt, et ühe meeskonna sees pidurdamise vajadus nii erinev on. Schleckile võid 200mm kettad ka panna, mäest sõidab ikka alla nagu puuhobune

SK kirjutas: Tõenäoliselt tuleb koos kettaga kasutusele ka thruaxle tüüpi teljega süsteem, mille puhul ratast viltu alla panna ei saa. Põhiline arenduse objekt on telje välja sikutamine ilma et see tänavale kukuks ja kindlasti ei saa maanteeratastel ka nii pikka teljekeeret olla nagu täna maastiku-telgedel.

Ilma keermeta on veel parem ja sellega juba tegeletakse:

http://road.cc/content/news/129590-firs ... bike-video

Manitou süsteem on tõesti mugav ja kiire.

Veel üks väike lugu koos videolõiguga http://www.cyclingnews.com/news/incycle ... al-cycling

Bikeradar.com testis maanteepidureid, sh ketaspidureid - http://www.bikeradar.com/road/gear/arti ... kes-44184/

Mati kirjutas:Bikeradar.com testis maanteepidureid, sh ketaspidureid - http://www.bikeradar.com/road/gear/arti ... kes-44184/

See ketaspiduri võrdluse teema on sarnane 10 aastat tagasi mtb teemaga - võidame pidurdusjõus ja kaotame üldkaalus. Eesti oludes, kus puuduvad mäed ja tsüklokross, jään pigem pöiapiduri suunas, samas olles soome CC rataste omanikele ohtralt ketast pannud/soovitanud.

Eurospordis tänase USA tuuri ülekande ajal kommentaatorid pikalt arutasid ketaspidurite teemal. Teemadeks olid ülekuumenemine , ketaste purunemine ja selle tõttu juhtunud õnnetused.

maksipoiss kirjutas:Eurospordis tänase USA tuuri ülekande ajal kommentaatorid pikalt arutasid ketaspidurite teemal. Teemadeks olid ülekuumenemine , ketaste purunemine ja selle tõttu juhtunud õnnetused.

See oli selline ümmargune mula mis seal aeti öösel. Ja põhiliselt mainiti ühte õnnetust sisuliselt - keski duatlonist/triatlonist - ja ega täpselt ei saanudki aru, mis eal juhtus (lõige?).

Värsket lugemist - http://www.cyclingweekly.co.uk/news/lat ... kes-157272
Nüüd augustis on oodata esimesi reaalseid võistluskogemusi UCI sanktsioneeritud üritustel (Eneco Tour'il oli juba Sky väljas). Loodan väga, et Vueltal on mõni innovatiivsem mees ketastega joonel.

Ilus

Mati kirjutas:

maksipoiss kirjutas:Eurospordis tänase USA tuuri ülekande ajal kommentaatorid pikalt arutasid ketaspidurite teemal. Teemadeks olid ülekuumenemine , ketaste purunemine ja selle tõttu juhtunud õnnetused.

See oli selline ümmargune mula mis seal aeti öösel. Ja põhiliselt mainiti ühte õnnetust sisuliselt - keski duatlonist/triatlonist - ja ega täpselt ei saanudki aru, mis eal juhtus (lõige?).

Värsket lugemist - http://www.cyclingweekly.co.uk/news/lat ... kes-157272
Nüüd augustis on oodata esimesi reaalseid võistluskogemusi UCI sanktsioneeritud üritustel (Eneco Tour'il oli juba Sky väljas). Loodan väga, et Vueltal on mõni innovatiivsem mees ketastega joonel.

Ilus

Mati kirjutas:Nüüd augustis on oodata esimesi reaalseid võistluskogemusi UCI sanktsioneeritud üritustel (Eneco Tour'il oli juba Sky väljas).

EDIT:Ja ongi juba olemas Eneco Touri põhjal - http://www.cyclingweekly.co.uk/news/lat ... our-186954

Kaks asja, millest ma aru ei saa (jätab õpitud abituse või põhimõttelise kiunu mulje):
1. Kettad lõikavad! - miks peaks ketas lõikama ja vigastama ilmtingimata? Ketta serv ei pea ju olema terav, see on ju lahendatav teema. Kuumus - ok, on teema vist, kuid ma mingeid 3. astme põletushaavu siin küll ei usu. Kokkuvõttes ei oleks ka lõike oht midagi uut ja hirmsat, kuivõrd hammakatega (räpased ka krt) saadakse juba praegu - tehnikasport.
2. Viidatud loos väidab Sky mehann, et sadulaid peab alati sättima kui ratast alla paned! - no ma ei tea, ma kisun MTB'l ikka väga tihti esiratast alt ära ja pole küll vajadust sadulat näppida!

Mati kirjutas:2. Viidatud loos väidab Sky mehann, et sadulaid peab alati sättima kui ratast alla paned! - no ma ei tea, ma kisun MTB'l ikka väga tihti esiratast alt ära ja pole küll vajadust sadulat näppida!

Mitme erineva jooksu kasutamisel ei klapi ühe jooksu ketta järgi seatud sadul alati teise jooksu kettaga. Ühe ja sama jooksuga pole jah probleemi.

Miki-Hiir kirjutas:

Mati kirjutas:2. Viidatud loos väidab Sky mehann, et sadulaid peab alati sättima kui ratast alla paned! - no ma ei tea, ma kisun MTB'l ikka väga tihti esiratast alt ära ja pole küll vajadust sadulat näppida!

Mitme erineva jooksu kasutamisel ei klapi ühe jooksu ketta järgi seatud sadul alati teise jooksu kettaga. Ühe ja sama jooksuga pole jah probleemi.

Miks peaks ühel tiimil, kes kasutab ühtesid jookse sisemiselt see probleem olema? Ja kui mõnel mehel on custom, siis on ka varu sama custom.

Mati kirjutas:

Miki-Hiir kirjutas:

Mati kirjutas:2. Viidatud loos väidab Sky mehann, et sadulaid peab alati sättima kui ratast alla paned! - no ma ei tea, ma kisun MTB'l ikka väga tihti esiratast alt ära ja pole küll vajadust sadulat näppida!

Mitme erineva jooksu kasutamisel ei klapi ühe jooksu ketta järgi seatud sadul alati teise jooksu kettaga. Ühe ja sama jooksuga pole jah probleemi.

Miks peaks ühel tiimil, kes kasutab ühtesid jookse sisemiselt see probleem olema? Ja kui mõnel mehel on custom, siis on ka varu sama custom.

Sest jooksud ei ole millimeetri pealt ühesugused.

Miki-Hiir kirjutas:Sest jooksud ei ole millimeetri pealt ühesugused.

+- mitu millimeetrit see lubatud viga siis sinu meelest on rummude valmistamisel?

arnea kirjutas:

Miki-Hiir kirjutas:Sest jooksud ei ole millimeetri pealt ühesugused.

+- mitu millimeetrit see lubatud viga siis sinu meelest on rummude valmistamisel?

Rumm, laagrid, kettad, kinnitus ... kõik kokku annab kahe jooksu vahel piisava erinevuse, et maailmatasemel mehaanikud leiavad vajaduse pidurisadula reguleerimiseks.
Minuga pole sul siin mõtet jaurata, mine jaura mõne tippmeeskonna mehaaniku kõrval - nende väide ja nende otsus see on.

Mati kirjutas: 2. Viidatud loos väidab Sky mehann, et sadulaid peab alati sättima kui ratast alla paned! - no ma ei tea, ma kisun MTB'l ikka väga tihti esiratast alt ära ja pole küll vajadust sadulat näppida!

Mitte, et ma üritaks midagi tõestada, aga lihtsalt tahaks selgust saada. Kas mainitud MTB'l on nii öelda tavalise kiirkinnitiga need jooksud all või siiski "thru axle" lahendus? Sellest ei tule mingit vahet?

kalev kirjutas:

Mati kirjutas:2. Viidatud loos väidab Sky mehann, et sadulaid peab alati sättima kui ratast alla paned! - no ma ei tea, ma kisun MTB'l ikka väga tihti esiratast alt ära ja pole küll vajadust sadulat näppida!

Mitte, et ma üritaks midagi tõestada, aga lihtsalt tahaks selgust saada. Kas mainitud MTB'l on nii öelda tavalise kiirkinnitiga need jooksud all või siiski "thru axle" lahendus? Sellest ei tule mingit vahet?

Aastaid sai jännatud tava kiirkinnitiga probleemideta.

Mõned rattad ka siia

Cervelo R3 Disc - http://www.bikeradar.com/road/news/arti ... -r3-45087/
Spessu Tarmac Pro Disc - http://www.bikeradar.com/road/gear/arti ... sis-44396/
Focus Cayo 4.0 Disc - http://www.bikeradar.com/road/gear/cate ... isc-49457/
Rose Xeon CDX 3100 Di2 - http://www.rosebikes.com/bike/rose-xeon ... aid:756153

Ja ka esinenud probleem Shima maantee ketaspiduritega - http://www.bikeradar.com/road/news/arti ... ure-45088/

Ma ostsin focus cayo 3.0 disc http://www.bikeradar.com/search/?search ... o+3.0+disc

rusmar kirjutas:Ma ostsin focus cayo 3.0 disc

Kas sul selline kiirkinnitusega isend?

http://www.focus-bikes.com/us/en/techno ... ology.html

mart kirjutas:

rusmar kirjutas:Ma ostsin focus cayo 3.0 disc

Kas sul selline kiirkinnitusega isend?

http://www.focus-bikes.com/us/en/techno ... ology.html

Jah,see .

Vueltalt positiivse kasutuskogemuse kommentaari - http://www.cyclingnews.com/news/irizar- ... a-peloton/

Mati kirjutas:Vueltalt positiivse kasutuskogemuse kommentaari - http://www.cyclingnews.com/news/irizar- ... a-peloton/

No ma ei tea, kohta 141-s ....
Oleks et oleks poodiumil olnud tänu piduritele.
Selle https://www.youtube.com/watch?v=uHFSSXOSnxs järgi küll ei tormaks ketaspidureid valima.

raulk kirjutas:

Mati kirjutas:Vueltalt positiivse kasutuskogemuse kommentaari - http://www.cyclingnews.com/news/irizar- ... a-peloton/

No ma ei tea, kohta 141-s ....
Oleks et oleks poodiumil olnud tänu piduritele. Selle https://www.youtube.com/watch?v=uHFSSXOSnxs järgi küll ei tormaks ketaspidureid valima.

Imho ei loe see koht siin küll midagi ...
Ja ka sinu viidatud video võtab asja kokku nii, et ketaspidurid on paremad - st pidurdusmaa on lühem iga ilmaga/rajaga, eriti märjaga. Lisaks tunnetus ja kontroll pidurdamisel. Kui on valida kas betoon või 1m enne betooni, siis ma valiks viimase. Aga sina ...?

Põhimõttelist vastasseisu ei kummuta ilmselt millegagi

Mati kirjutas:Põhimõttelist vastasseisu ei kummuta ilmselt millegagi

Lõputu sisend tootjate turundusosakondadele, sellised vastasseisud hoiavad müüginumbrite leegi pidevalt heledana

Kohalikest katsesõitudest (jutt vist Aerobike MNT Tabasalu etapist?):

http://tervisesport.com/maaratlemata/hooajast-luhidalt/ kirjutas:sai kogetud ka grupisõidus kukkumist, mis juhtus Tabasalus. Eriti tugeva vihmaga sõit oli ja ees toimus kukkumine mis tõttu minu ees sõitev ketaspiduritega sõitja sai küll pidama aga nu tagant tulevad V piduri mehed lendasid temale selga

veloson kirjutas:Kohalikest katsesõitudest (jutt vist Aerobike MNT Tabasalu etapist?):

http://tervisesport.com/maaratlemata/hooajast-luhidalt/ kirjutas:sai kogetud ka grupisõidus kukkumist, mis juhtus Tabasalus. Eriti tugeva vihmaga sõit oli ja ees toimus kukkumine mis tõttu minu ees sõitev ketaspiduritega sõitja sai küll pidama aga nu tagant tulevad V piduri mehed lendasid temale selga

Täiesti oodatav olukord "üleminekuperioodil". Olukord muutub siis kui ketaspidurid on grupis valdav enamus.
Võtta võib ju ka nii, et ketastega sõitja vältis otsasõitu, ehk ketaspidurid kui sellised õigustasid end.

Ise ei teeks nendest paarist reast üldse järeldusi, aga äkki pajatab mõni olukorras osalenu rohkem. Veel huvitavam oleks muidugi harrastajate (positiivseid) kasutuskogemusi kuulda - et kas peale äkkpidurduste meie lamedal maastikul veel mingis osas muutusi tajuda on (nt grupis paiknemine-liikumine).

Tuuletunneli test caliper vs disc - http://www.bikeradar.com/road/news/arti ... kes-43195/