velo.clubbers.ee

Sel suvel plaanis esimest korda clipless pedaali ja kingaga trenni tegema hakata. Kas kingaklotsid peaksid võimaldama väikest "ujumisnurka" või võib sõita ka 0 nurgaga klotsiga. Kas tõesti mõjub see jalgadele või ei ole tegelikult väga vahet?

Arvamusi on erinevaid.
Ise pooldan "ujuvat" TIME ATAC süsteemi, sellega on sarnased ka LOOKi ja CrankBros süsteemid SPD on jäigem ja ei anna külgsuunas liikuma. Ujuv süsteem koormab põlvi oluliselt vähem.

taavi89 kirjutas:Kas tõesti mõjub see jalgadele või ei ole tegelikult väga vahet?

Väga mõjub. Mul on Look Quartz pedaalid ja neil on see vaba liikumise nurk üsna väike. Kui ma seda täpselt oma jalgade järgi paika ei pane (vasak jalg kusjuures vaatab oluliselt rohkem väljapoole) hakkavad põlved juba suhteliselt väikese sõidu peale valutama. Looki saab nii reguleerida, et põlvedele ei hakka, lihtsalt katsetamist on rohkem kui laiemat liikumist võimaldavate pedaalidega.

Kui varem pole kingaga sõitnud, siis tasuks kindlasti valida selline komplekt mis annab veidigi liikuda. Teooria on ju lihtne, et põlvede ja varvaste joondus peaks sama olema, aga kui reaalsuses käivad kepsud kõveralt (kusjuures paljudel käivadki), siis nende liiga järsult mingisse uude liikumistrajektoori surumine võib kiiresti vigastustega lõppeda.

Paneme selle jutu suhu tagasi, et kohe lähevad liigesed vahetusse. Kõnnivad ja sõidavad põlvkondade täied rihmaga pedaalidega ja esmaste lukustuvate pedaalidega sõitjaid. Küsimus on ikkagi ennekõike sobivuses. Mulle meeldib jäik ratas koos maksimaalselt lukustuvate pedaalidega. Loomulikult, kui olen klotsi allapanekul nurgaga eksinud, tunnen vahet. Loogika mille vastu ma vaidlesin kannaks endas ka siis kergelt ujuva sadula ja kergelt liikuva lenksu vajadust. Ometi me neid kohti ei ole jäigast rattast lahti üritanud jagada. Kes aga tunneb end kindlamalt, kui jalg pedaalis liigub - tuld. Inimene ongi täpselt unikaalselt kööbakas ja peab vastavalt oma kööbakusele ka endale vajalikud asjad muretsema.

Ei pruugi liigesed kohe ega ka võibolla hiljem tuksi minna aga tõenäosus kinnise klotsiga tuksi minna on väga suur. See,et vanasti tehti nii ja naa ja polnud viga, ei aita siin midagi, eriti kui ratturikarjäär lõppes varakult. Liiga kitsa sadulaga eesnääret muljudes vôi ilma kiivrita kukkudes ei pruugi kohe midagi juhtuda. Aga ujuva klotsi vajadus tuleb anatoomiast. Inimese säärelu roteerumine NÕUAB ujuvat klotsi aga ei nõua ujuvat persealust ega lenksu.

Andres, kergelt ujuva sadula, koos storyga miks see vajalik on, leiad siit:

http://www.sq-lab.com/en/

Samas pakutakse ka ergonoomilisemat lenksu, mis randmeid vähem kurnab.

Saadaval on ka pikema võlliga pedaalid väga väljapoole keeratud jalgadega isenditele. Mul näiteks käib kand kogu aeg vastu chainstayd. Värv on maas ja alumiinium muudkui kulub. Varsti on auk kah sees.

Nõus põhimõtteliselt. Samas suusaklambrid panete KÕIK paralleelselta ka kirjutasin, et inimene vajab kõike vastavalt oma asendile. 42 vasaku ja 43 parema jalaga mees ei pane ka eri pikkusega väntasid, kuigi see võiks olla tulemuslik.

andresle kirjutas:Nõus põhimõtteliselt. Samas suusaklambrid panete KÕIK paralleelselta ka kirjutasin, et inimene vajab kõike vastavalt oma asendile. 42 vasaku ja 43 parema jalaga mees ei pane ka eri pikkusega väntasid, kuigi see võiks olla tulemuslik.

Suusatades ei tõmba paljud põlve nii lõua alla, et sääreluu palju keeraks. ja kas jalaLABA pikkus peaks väga vända pikkust mõjutama?

andresle kirjutas:Paneme selle jutu suhu tagasi, et kohe lähevad liigesed vahetusse. Kõnnivad ja sõidavad põlvkondade täied rihmaga pedaalidega ja esmaste lukustuvate pedaalidega sõitjaid. Küsimus on ikkagi ennekõike sobivuses.

andresle kirjutas:.... Inimene ongi täpselt unikaalselt kööbakas ja peab vastavalt oma kööbakusele ka endale vajalikud asjad muretsema.

Sa ju väljendad oma teises jutuosas sama mõtet millele ma viitasin. Inimesed ongi igaüks nö 'unikaalselt kööbakad', kui aga varasem kingade kogemus puudub, siis kohe jäikade pedaalidega sõitma hakates on päris arvestatav tõenäosus, et liigutus saab olema mõnevõrra teine mis su kööbakusega kokku ei klapi. Jah, vanakooli mehed tegid igasuguseid trikke- maratone joosti tavaliste ketsidega ja ratta seljas tarvitati spordijoogiks manti, mis koosnes pudelist õllest ja selle sisse löödud toorest munast, aga ometi miskipärast muudavad tänapäeva kõvad mehed oma sadula ja lenksu asendeid väikeste sammudega, mitte kohe kogu ulatuses.

Vanakooli meestega... võrrelda või mitte. Vanasti käidi trennis. 100km. sõidetud, seni kuni siin saaks selgeks , kui kõveras see põlv ikka olla võib... Ei kiida samas ühte, ega laida teist. Krt. sõita on vaja.