Woom 2 kaheaastasele lapsele

[Äärenurk]

Paluks arvamusi ka soovitusi kui kaheaastasele on plaanis osta tema esimene jalgratas ning silma on jäänud selline mudel:
https://jooks.cc/jalgrattad/lasterattad/woom-2

Raami suurus 14" jääb täpselt levinumate 12" ja 16" vahele, millest viimane on liiga suur, aga esimesest ilmselt kiirelt välja kasvaks.

Teiste ratastega võrreldes on eeliseks kergus: see oli vist 5,4kg, samal ajal kui muud rattad olid üle 7kg.

Rattal puudub jalgpidur. Kas see on halb või hea?

Samuti ei ole see firma suur abirataste pooldaja ja nende filosoofiaks on, et tuleb kohe ilma sõitma hakata. See tekitab veidi kõhklusi.

Tekkis mõte ka alguses keskjooks ja kett maha võtta ja seda jooksurattana kasutada. Tehniliselt vist ei ole midagi keerukat?

[LauriA]

Minule soovitas keegi esimesel võimalusel abirattad ära võtta; järgisin soovitust ja aega läks u. 30 minutit, et asi selgeks saada. Natuke tuli muidugi julgustavalt-lohutavalt-karjuvalt ka seletada, et kuidas peaks sõitma. Aga ma tegin seda vist alles siis, kui tütar oli saanud viie aastaseks. 2-5 möödus kahe erineva jooksurattaga ja esimene tavaratas oli kohe 16" noname s.t ikka raske. Aga veeres piisavalt hästi, et lasteaias käia - distants kodust oli u. 1 kilomeeter. Jooksuratast kasutasime lasteaeda minekuks nii tihti kui võimalik s.h ka talvekuudel, kui lund oli vähe, et kelguga ei saanud minna.
Hea ja kerge ratta ainus miinus on minu meelest see, et seda ei julge lasteaeda jätta.

[j6ukur]

Mul on lapsed 1.5a kandis jooksukaga alustanud - hea kerge 3 kg Madison Kidi. See on piisavalt kerge, et jaksab vajadusel käe otsas tarida. 14" Woomi peale läksid siis, kui jalad sadulast maha ulatusid ~3a kandis. Alguses oli hea, kui jalad maha sai, aga paar päeva hiljem kui väntamine selge, sai juba sadulat tõsta. Abiratastel mõtet ei näe - tasakaalu saavad jooksukaga selgeks.

[tripp]

Ma ei ostaks kaheaastasele jalgratast, vaid ainult jooksuka. Sellest piisab alguses täiesti. Jooksukal on laps veidi kiirem kui kõndiv täiskasvanu ja ta võib sellel läbida mitu km järjest.

Abirattad on täiesti saatanast. Need õpetavad lapsele, et tasakaalu hoiab ratas "ise" ja ta õpib sõitma täiesti valesti. Ümber õppimine on raskem kui sõitma õppimine ise!! Abiratastega ei saa üldse sõita auklikul / kaldus asfaldil - abiratas läheb auku või siis lükkab kõrgemal olev abikas kogu krempli ümber. Ausalt, ilma on palju lihtsam nii sul kui lapsel.

> Tekkis mõte ka alguses keskjooks ja kett maha võtta ja seda jooksurattana kasutada. Tehniliselt vist ei ole midagi keerukat?

Esiteks maksad paar korda üle.
Lisaks on tulemus raskem kui "tavaline jooksukas".
Kerge ratta eelis on see, et laps saab sellega ise hakkama. Saab ta trepist / astmetest üles, saab äärekividest ise üle tõsta jne. Sõitmine on kerge ja raske rattaga umbes sama, aga kõik takistused vajavad sinu abi. Kergel rattal tekib lapsel täieliku iseseisvuse tunne palju kiiremini ja just _see_ on äge.

[tripp]

Meil oli Bellelli jooksukas:
http://pood.fixus.ee/shop/prod/67/10?c=01-BBIP0017ABBY

Töötas super hästi, elas üle kõik kukkumised ja vastu seina sõitmised (neid alguses ikka tuleb) ja läks meie käest järgmisele lapsele edasi.
Ma arvan, et jooksurattad on kõik ühtviisi head, olgu nad plastist või puust või metallist. Vähemalt pole ma kuulnud iialgi kedagi kurtmas oma lapse jooksuratta üle. Laste jalgrattad on aga reeglina mingid raskest rauast käkid.

[j6ukur]

^jooksuratta üle kurdetakse peamiselt siis, kui lapsevanem seda käe otsas tassima peab. Seal on 3 vs 5kg juba tuntav.

[jjanno]

Tere

Abirattad on täiesti saatanast. Need õpetavad lapsele, et tasakaalu hoiab ratas "ise" ja ta õpib sõitma täiesti valesti. Ümber õppimine on raskem kui sõitma õppimine ise!! Abiratastega ei saa üldse sõita auklikul / kaldus asfaldil - abiratas läheb auku või siis lükkab kõrgemal olev abikas kogu krempli ümber. Ausalt, ilma on palju lihtsam nii sul kui lapsel.

Ma päris nii karmilt ei ütleks. Eelmisel aastal 3 aastastele sai abirattad alla krutitud. Suve jooksul käisime päris palju sõitmas. Eile aga võtsin abikad ära. Esimesel paaril 100meetrisel lõigul oli aru saada, et üritasid toetada olematutele abiratastele. Aga kui lenksuga nõksu kätte said, siis edasi läks juba kergemalt Tuleb lihtsalt hea rahulik koht leida. Vabandan kõigi ees, et eile Järve metsas uuel kergliiklusteel alati just õiges suunavööndis polnud. Küll me jõuame need liiklusreeglid ka selgeks saada. Õnneks olid kõik kaasratturid väga rõõmsad meie püüdlusi nähes
Ratasteks on Merida Dakar.


jJanno