velo.clubbers.ee

Tere! Tekkis küsimus et mis ratastega need inimesed sõidavad kellel kaalu rohkem kui "ette nähtud"?
Kaalun ise umbes 125kg ja sõidan Trek 4300ga. Bontrager'i ratastega. Esimesed 1000km olid täiesti probleemivabad. Mingil hetkel hakkasid kodarad järgi andma. Teise 1000 km jooksul on juba 3 korda kodarad katki läinud. Esimene kord oli kusagil metsarajal. Viimased 2 korda on see juhtunud lihtsalt asfaldil sõites. Ratast tahtlikult lammutanud ei ole. Kasutan pigem sihtotstarbeliselt st. sõidan kruusal, metsas ja põlluradadel. Hüppamist ei harrasta.
Nüüd hakkab see jama ära tüütama. Tahaks teada millega saaks kodust välja sõita nii et ei peaks kuhugi metsa iga kord autot järgi kutsuma.
Usun et esimene soovitus tuleb et kodarad välja vahetada. Selle variandi jätaksin siiski välja kui võimalik. Eelistaks siis juba poest uue ja kasutuskõlbliku ratta ostmist.
Siit siis ka küsimus et millega teised jämedad sõidavad?

Tegemist peab olema väga viletsa jooksuga. Iga tavakasutaja ratas peaks sellise kaaluga toime tulema. Kergemad (kallimad) jooksud on üldjuhul väiksema kaalupiiranguga.

Rattal pole häda midagi. Kodarad lähevad katki, sest jooks on halvasti laotud. Tehasest tuleb masinaga laotud jooks, kus kodarate pinged on suvalised. Otsi inimene, kes sul jooksud korralikult ümber laoks, kasutades õhendatud kodaraid, nii, et kodarate pinged on võrdsed. Ja vii jooksud aegajalt talle tagasi kontrolliks ja ülepingutamiseks.

Ma 110kg ja jooksud Red Power 29xl, väga head soovitan

Äkki tasub mõelda ka boosti peale. rummud on laiemad ning on võimalik tugevamaid/jäigemaid jookse laduda.

osta Fatbike

Tonis_T kirjutas:Äkki tasub mõelda ka boosti peale. rummud on laiemad ning on võimalik tugevamaid/jäigemaid jookse laduda.

Palun tõlget
Olen harrastaja. Saan aru mis on rumm, pöid ja jooks. "Boost" on minu jaoks võõrsõna

Rattal pole häda midagi. Kodarad lähevad katki, sest jooks on halvasti laotud. Tehasest tuleb masinaga laotud jooks, kus kodarate pinged on suvalised. Otsi inimene, kes sul jooksud korralikult ümber laoks, kasutades õhendatud kodaraid, nii, et kodarate pinged on võrdsed. Ja vii jooksud aegajalt talle tagasi kontrolliks ja ülepingutamiseks.

Ümber laotud midagi ei ole aga kodarate pinged on üle vaadatud iga kord peale purunenud kodarate vahetust. Mehaanik on mul juba "teretutavaks" saanud ja laiutab samuti käsi. Ei saa aru milles probleem.

Kui ameerika keelt mõistad, siis loe siit: http://enduro-mtb.com/en/tech-talk-what ... all-about/

Bontrager'il ennegi kodaratega probleeme olnud, nii purunemise kui nõrgenemisega. Nähtavasti oleks mõistlik kõik kodarad ühe korraga välja vahetada kui muus osas jooksud heas korras.

115kg ja Fulcrumi RedMetal 3.

arnea kirjutas:Rattal pole häda midagi. Kodarad lähevad katki, sest jooks on halvasti laotud. Tehasest tuleb masinaga laotud jooks, kus kodarate pinged on suvalised. Otsi inimene, kes sul jooksud korralikult ümber laoks, kasutades õhendatud kodaraid, nii, et kodarate pinged on võrdsed. Ja vii jooksud aegajalt talle tagasi kontrolliks ja ülepingutamiseks.

Miks õhendatud kodaraid? Minu loogika ütleb, et õhendatud = nõrgem? Või mida sa mõtled õhendatud kodarate all?

Pisut arutust sel teemal ka SIIN

birgo99 kirjutas:

arnea kirjutas:Rattal pole häda midagi. Kodarad lähevad katki, sest jooks on halvasti laotud. Tehasest tuleb masinaga laotud jooks, kus kodarate pinged on suvalised. Otsi inimene, kes sul jooksud korralikult ümber laoks, kasutades õhendatud kodaraid, nii, et kodarate pinged on võrdsed. Ja vii jooksud aegajalt talle tagasi kontrolliks ja ülepingutamiseks.

Miks õhendatud kodaraid? Minu loogika ütleb, et õhendatud = nõrgem? Või mida sa mõtled õhendatud kodarate all?

Õhendatud - "double butted". Kodar on keskelt peenemaks venitatud. DT Swiss Competition näiteks või Sapim Race. Õhendatud kodarad on keskelt elastsemad ja vedrutavad pisut. See säästab kodara päid - sealt on kodar paksem ja tugevam. Ühtlase jämedusega kodara korral kipub see pea kõige nõrgemaks lüliks osutuma.

Pan, mis moodi need kodarad sul katki läinud on? Ja kas kodarad on ühtlase paksusega või keskelt peenemad?

Kas kodarate pinget peale remonti mõõdeti või hinnati? Ja mis see pinge oli?

Ei ole ma oma 100+ kg-ga ühtegi jooksu veel sirgeks jätnud. Hetkel all olevad on aasta vanad ja kõverad mis kõverad praeguseks.
Minu sõidustiil jätab muidugi ka soovida. Elu paratamatus.
Tegemist siis DTswiss trailjooksudega - https://www.dtswiss.com/Wheels/MTB-Whee ... ine-TWO-29
Peaksid olema max 120 kg jämmüsilõ.
Väga kalleid jookse pole meiesugustel mõtet osta.

arnea kirjutas: Pan, mis moodi need kodarad sul katki läinud on? Ja kas kodarad on ühtlase paksusega või keskelt peenemad?

Kas kodarate pinget peale remonti mõõdeti või hinnati? Ja mis see pinge oli?

Kodarad on läinud katki nii et kodara pea murdub lihtsalt ära. Esimene kord juhtus see metsarajal, suhteliselt suurel kiirusel mäest alla sõites. Teised 2 korda on olnud mõlemad tasasel asfaldil rahulikult vändates. Käib pauk ja rehv hakkab vastu raami käima.
Kodarad on ühtlase paksusega. Peale remonti on pinged alati üle vaadatud ja pidavat olema normis. Täpsemalt ma kommenteerida ei oska.

Pan kirjutas:

arnea kirjutas: Pan, mis moodi need kodarad sul katki läinud on? Ja kas kodarad on ühtlase paksusega või keskelt peenemad?

Kas kodarate pinget peale remonti mõõdeti või hinnati? Ja mis see pinge oli?

Kodarad on läinud katki nii et kodara pea murdub lihtsalt ära. Esimene kord juhtus see metsarajal, suhteliselt suurel kiirusel mäest alla sõites. Teised 2 korda on olnud mõlemad tasasel asfaldil rahulikult vändates. Käib pauk ja rehv hakkab vastu raami käima.
Kodarad on ühtlase paksusega. Peale remonti on pinged alati üle vaadatud ja pidavat olema normis. Täpsemalt ma kommenteerida ei oska.

Äkki võiksid mõnes teises rattapoes mehhaniku juures käia igaks juhuks.

Mul juhtus sama jama Bontrageri maanteejooksudega kui ostsin kunagi Treki maanteka. Need odavad Bontrageri stock jooksud võib nurka seisma panna, sest tõenäoliselt need veerevad ka sitasti. Ei usu, et tehasest tuleb jooks ebaühtlase kodarapingega. Pigem on pöiad pehmed ja kodarad mingid väga odavad saastad. Mul vahetati lõpuks välja ühe jooksu kogu ühe poole kodarad ja nüüd on need vist pea 15 a vanad ja sõidan nendega sügisel/talvel vahel siiani. Ma soovitaks sul osta üldse uued jooksud. Ära näe vaeva selle odava kama paremaks muutmisega, toob ainult stressi juurde. Kunagi hiljem võid need teha kehva ilma jooksudeks, siis kui ise oled ka 20 kg kaalust maha saanud juba.

Pan kirjutas: Kodarad on läinud katki nii et kodara pea murdub lihtsalt ära. Esimene kord juhtus see metsarajal, suhteliselt suurel kiirusel mäest alla sõites. Teised 2 korda on olnud mõlemad tasasel asfaldil rahulikult vändates. Käib pauk ja rehv hakkab vastu raami käima.

Mhmh. Sellisel katkiminekul on põhjuseks kodara liiga väike pinge. Teatud juhtudel (kurvis, löökide mõjul) läheb kodar täiesti lõdvaks ja siis pauguga sirgeks. Ühtlase jämedusega kodaral on kõige nõrgem koht just see põlv ja kui seda piisavalt kaua väntsutada tekib pragu.

Ehk et - tee nii, et sul oleks õhendatud kodaratega jooksud ja hoolitse et kodarad oleks õige pingega.

Kusjuures kodarate pinget saab tegelikult täitsa asjalikult ka hääle järgi kontrollida. Kellel on kehv muusikaline kuulmine saab arvutist abi.

See programm http://radtechnik.awiki.org/spokomat.html on mõeldud kodarapikkuste arvutamiseks. Aga ta oskab ka öelda, mis sagedusel õigesti pingutatud kodar helisema peab ja oskab ka sageduse järgi kodara pinget öelda. Sagedust saad mõõta näiteks mõne mobiiliäpi abil. iPhone sees tasuta asjadest andis n-Track Tuner kõige parema tulemuse mul.

Kunagi olid sellised jooksud nagu Mavic Crossride. Rahvas ostis, sest odavad olid, aga minu arust olid nad väga rasked jooksud.
Samas neil olid 2.3mm kodarad ja mitte keegi kodarate lagunemise üle küll ei kurtnud. Ma arvan, et need võiksid 125kg-ga küll kenasti hakkama saada.
Ma kiiruga otsides ei leidnud, mis neil praegu kodarate jämeduseks on.