velo.clubbers.ee

veloson kirjutas:on üsna kõnekas, et mtbcoach.com (peaks olema litsentsiõigusega piibli edasijutustaja; endal pole hetkel võimalik järele kontrollida) pakub jalapressi jõutõmbe asenduseks - kandev roll rohkem tuharal.

Rattasadulas ei saa sama mugavalt lösutada kui jalapressi masinal ja sajaseid üles suruda, käed ja kerelihased peavad jalgadega koostööd tegema, et jalgade jõud ilma kadudeta ratta edasiliikumisse läheks. Kõige paremini on minu arust jõutõmbe eelise jalapressi ja teiste harjutuste ees lahti seletanud see mees. Jalapressil on tõenäoliselt oma koht lisaharjutusena trekisprinterite treeningus, et saavutada hetkelist maksimaalset purakat, aga kus sa sellist purakat rohkem kui 10 minutit kestvatel aladel vajad?

Ning üleüldse, ärge pahandage, aga minu arust on treeningpiibli jõutreeningu osa tänaseks juba natuke ajale jalgu jäänud. See raamat on kirjutatud ajal kui jõutreening oli vastupidavussportlaste hulgas suhteliselt tabu, ning jõutreeningu kasulikke mõjusid oli vähe uuritud. Kuna kuskilt tuli alustada, siis on paljud harjutused raamatusse laenatud klassikalisest (kulturismist mõjutatud) jõusaalitreeningust, arvestamata teiste spordialade funktsionaalseid eripärasid. Tänaseks on asi kõvasti edasi liikunud ja tehtud igsuguseid uuringuid ja katsetusi, ning paradoksaalsel kombel on paljudes asjades hoopis tagasi juurte juurde jõutud, mille märksõnadeks on funktsionaalne treening, oma keharaskusega harjutused, sangpommi/sandbagi/TRX'i trenn jms viisid kuidas treeniti enne kulturismi ja jõusaalimasinate plahvatuslikku arengut. Lisaboonus on veel selles, et kui oled vastupidavussportlane, siis sa ei pea nui neljaks nädalas tunde jõusaalis veetma (kui sa just ise ei taha) ja jõutrenn peaks olema efektiivne nii aja kui sisu poolest. Kui sa teed jalapressi, siis tuleks sellele lisaks teha ka midagi kerelihastele, midagi säärtele, midagi seljale ja midagi kätele. Jõutõmbes on need asjad ühes harjutuses koos, lisaks on see liigutus milles tugev olemisest on erinevalt jalapressist kasu ka igapäevaelus (kolimine, kivi tõstmine jms).

JannoR kirjutas: Ning üleüldse, ärge pahandage, aga minu arust on treeningpiibli jõutreeningu osa tänaseks juba natuke ajale jalgu jäänud.

Mõni aasta tagasi tunnistas ka Joe Friel ise avalikult, et piibli jõusaali osa on aegunud ja tuleks oluliselt muuta.

http://sport.delfi.ee/news/liikumine/tr ... d=68293819

Kasulik loeng vaatamiseks. Muu hulgas jutt, et milleks see jõutreening kasulik on.

Ma võin nimetada ennast suhteliselt pika kogemusega ratturiks (staaž 15 aastat) ja jõusaalis käijaks (staaž 17 a) ning võin oma kogemusest kinnitada, et nende kahe meeldiva hobi vahel valitseb sünergia. Tulemused suvel on otseses korelatsioonis sügis/talvise ettevalmistusega (loomulikult mõjutavad seda sajad muud faktorid nagu aastate jooksul akumuleeritud treenitus, joodud õlle kogus jne). Seega kahelda, kas jõusaalist ja kükkidest on kasu ei ole minu arvates põhjust.

Juba Flexeri aegadest on kõrvu jäänud 2 ütlust
1. Iga jõusaali sessioon peab sisaldama endas ühte nendest põhiharjutustest: kükk, jõutõmme või rinnalt surumine - kõik need harjutused aktiveerivad pea terve keha lihased
2. Lao Melli endise ihukaitsja sõnad: "Tee iga oma trenni nagu oma viimast!" - seda ma päris ei soovita, eks tal olid selle lause ütlemieks ka omad põhjused.

NB, minu poolt soovitav lugemine: Jalgrattasõidu Anatoomia

Jaa otsustasin selle oma tugiaparaadil läbi testida. Võimalus teha kodus, selleks sättisin töökorda koduperenaiste jõupingi ning 6 kg kangi, millele võimalik 100+kg raskusi peale laduda. Ja et talv väga igav ei oleks teen väikese vahekokkuvõtte. Vahelduva eduga olen pakkunud peamiselt õlavööst allapoole jäävatele lihasgruppidele kuni paaril korral nädalas erutust
Katse metoodika: muud teen enamvähem samamoodi kui eelmisel hooajal ehk paaril korral ndl teen väikse rattapauna/lume lisandumisel klassikasuusatamine ning aprillis kerge lõunalaager. Erisusena lisandub min. kord ndl jalgade jõuharjutused.
Eesmärk: tõsta jõuvastupidavust, selleks valin raskused millega suudan vähemalt 20x seerias teha. Ning muidugi lõpuks välja selgitada et kas suvistel võistlustel tase kuhugipoole muutuma hakkab ehk kas korrelatsioon jõuettevalmistusega ilmneb.
Harjutused: kangiga poolkükid, täiskükid, ülesasted, kang turjal üleshüpped jne loomingulist ruumi andes. Nüüd tänu sellele foorumile lisan ilmselt ka jõutõmbe eeskavva. Sooritan varieeruvalt ja enesetundele vastavalt, üldiselt ei suuda 2 seeriat järjest täpselt samamoodi kunagi teha, nüriks kisub.
Hormoonid: esimesel paaril päeval oli vähe äksim olek küll, hiljem vist harjus organism ära.
Enesetunne: lihased üldjuhul mõõdukalt valulikud, raskevõitu olek jalges, kaal ka pisut tõusnud. Rattaga sõites ka väga supertunnet ei ole, Iseasi, kuivõrd praegu jääl, lumel, külmas tunne väga super olla saabki (kui rohkem tegeled kahel rattal püsimisega)
Motivatsioon: ei ole nüüd kuu+ jõuharjutusi kodus tehes neid fännama suutnud veel hakata, ikka tuleb end sundida, mida ei kujuta ette sobiva ilma korral ratta/suusasõitu ette võttes.
Küsimus: kui kaua on kogemustega tegijate arvates mõistlik sellist jõu lisatrenni teha? Ise pakuks et max aprillini või kui jalgadest raskus ei kao siis märtsini?

P.S Korra külastasin ka üht eelpool nimetamata jõusaali, tahtsin nimelt linnutada rea "Proovi kord elus spinninguratast". Ei saa minust enam saalikülastajat. Muuhulgas sai proovitud ka mõningaid jõumasinaid, tuli välja et nimi "crosstrainer". (Kuulutaks siinkohal välja sõnauskonkursi maakeelse nimetuse leidmiseks sellele isendile - nt lükatõmb, ristpõiksikuti). Mehed, see aparaat - millega neiud-naised usinasti vehkisid - on üsna jõhker riist, sest ma suutsin 7 minutiga end välja kurnata ning nüüd kui intsidendist möödas 10 päeva, annab tagareis endiselt mõnevõrra tunda. Ta nimelt suurendas tõusvalt koormust ja tol hetkel arvasin et siuke programm ongi peal tal, hiljem selgus et ma ise parema käe all teadmatusest lükkasin + klahvi ligi max. koormuseni välja....

Ma ei ole pea 20a. kangi puutunud, on plaan ka natuke taas sinatutvust teha. Lugesin foorumi läbi. Ise plaanin rohkem teha poolkükist üleshüppeid. Täiskükke pole kunagi pooldanud.
Üks väga hea harjutus oli vanasti kergejöustikus konnahüpped, nt. 4x15 hüpet. Vägagi töhus ja saab suhteliselt kiiresti öhtule, selleks pole jöusaali vaja minnagi, nt. peale rattasöitu.

Hüpped ja kükid ei ole võrreldavad oma efekti erinevuse tõttu. Hüpe arendab peamiselt kiirust/plahvatust, seepärast kergejõustiklased seda ka teevad palju

KaupoR kirjutas:Hüpped ja kükid ei ole võrreldavad oma efekti erinevuse tõttu. Hüpe arendab peamiselt kiirust/plahvatust, seepärast kergejõustiklased seda ka teevad palju

Vähemalt vanasti trekigrupid tegid ka hüpetega kükke. Nii raskustega kui ilma.

riho kirjutas:

KaupoR kirjutas:Hüpped ja kükid ei ole võrreldavad oma efekti erinevuse tõttu. Hüpe arendab peamiselt kiirust/plahvatust, seepärast kergejõustiklased seda ka teevad palju

Vähemalt vanasti trekigrupid tegid ka hüpetega kükke. Nii raskustega kui ilma.

No shit...

riho kirjutas:

KaupoR kirjutas:Hüpe arendab peamiselt kiirust/plahvatust, ...

...trekigrupid tegid ka hüpetega kükke.

Loogish

Sisetunde alusel ei tundu mulle hüpete pikkimine musklikavva eriti paha mõte, kuna
- lisab vaheldust aeglaste punnnitamiste vahele (või siiski pigem lõpuseeriateks)
- treenib minu arusaamisel eeskätt lihase võimsusmehhanisme (vs. "aeglane" jõud)
- võimsusest on kasu tehnilisemal, raskemal maastikul ja miks ka mitte lõpuspurdil
Aga võib olla tundub see nii seepärast, et mul ka kergejõustikutaust all.

Kangi kükk ja sõudeergomeeter vot hää trenn