Kehamassi indeks BMI

[Ratt]

Milline on kehamassiindeksi BMI mõju jalgratturi tulemustele? Kas mida väiksem, seda parem? Mägisel maal vist kindlasti. Või on ideaal pigem 25 kandis? Kas keegi teab parimate ratturite BMI indeksite väärtuseid? Minul endal on 19,5. Normaalseks vahemikuks peetakse 18,5-25.

[Villem T]

Kinganumbrist või pea ümbermõõdust on umbes sama palju kasu.

[mart]

Kas keegi teab parimate ratturite BMI indeksite väärtuseid?

Mis sa nende arvudega peale hakkad? Teed kursusetööd või järelkirjandit? Või püüad leida põhjendust, miks piisavalt nobedalt vändata ei jõua?

[Ratt]

No minul pole ju midagi häbeneda. Maailma parimal mägiratturil Roel Paulissenil on ju sama BMI (19,4), mis minul.

Arvutasin mõned (pikkus, kaal, BMI):

Alessandro Petacchi 184, 73, 21,6
Paolo Bettini 169, 58, 20,3
Jaan Kirsipuu 179, 79, 24,7

Mägiratturid
Roel Paulissen 180, 63, 19,4
Bart Brentjens 188, 77, 21,8

Mõned arvavad, et 19,5 on liiga alakaalus aga ma ise ei ütleks. Fakt on ju ka see, et Jaan Kirsipuu ei olnud mägedes kõige tugevam.

Üritan lihtsalt tuvastada, et milles siis veel puudu on. BMI on ideaalne ja VO2MAX on 61. Ei oska muud kitsaskohta arvata kui lihased.

[UrmasL]

Puudu on veel trennist VOmax ja kehaehitus on ainult eeldused. Olulised näitajd on aeroobne/anaroobne lävi, laktaadi talumise võime, taastumisvõime jpms. Kui kehalisi eeldusi (VOmax) treeninguga eriti ei muuda, siis muud asjad arenevad küll. Käi ühes korralikus kohas ja tee koormustest. Muza Lepiku juures ntx. Saad enam-vähem aimu mis pudelikaelaks on.

Ise olen täitsa lootusetu juhtum

Pikkus 172, kaal olenevalt aastaajast 77-81. Vomax ei tea aga eks ta mingi madal on. Pulss läheb tavaliselt kiiresti üles ja on kesmisest kõrgem. Vbl muude kehvade näitajate kompensatsiooniks on mul hea võime taluda kõrget pulssi pikema aja vältel. Olen teinud triatloni (ˇ1h) keskmise pulsiga 190. MTB maratoni keskmine on 2h vältel ka umbes 183-185. Maks pingutustel saan 200 kätte.

[Ratt]

Võib-olla olen üle treeninud hoopis??? Püüan hoopis keskenduda rohkem korralikumale toitumisele nüüd.

Minu meelest pole ju keskmise pulsiga 177 väga kole sõita. Pool tundi olen ka 190-ga sõitnud ja 197 kätte saanud. Samas pean oma pulssi pigem madalaks (rahus kuni 43). Kiiresti tuleb alla ka, minuti jooksul 30-40.

Arvan praegu, et endal tuleks lihtsalt rohkem liha ja valku süüa, sest lihaseid tõesti liiga palju pole.

[UrmasL]

Arvan praegu, et endal tuleks lihtsalt rohkem liha ja valku süüa, sest lihaseid tõesti liiga palju pole.

No aga milles su probleem siis seisneb? Vastupidavust pole? Jõudu pole? Kannatada ei jõua?

[tõeline siga]

Võib-olla olen üle treeninud hoopis??? Püüan hoopis keskenduda rohkem korralikumale toitumisele nüüd.

Arvan praegu, et endal tuleks lihtsalt rohkem liha ja valku süüa, sest lihaseid tõesti liiga palju pole.

Vaata, et oma mootorit liiga ära ei forseeri, oluline, et kvaliteetset kütust ka ikka lõpuni jagub.

[Villem T]

No aga milles su probleem siis seisneb?

Sama mis meil kõigil - tahaks et kiidetaks. Ja endast rääkida tahaks ka.

[Lauri89j]

No aga milles su probleem siis seisneb?

Sama mis meil kõigil - tahaks et kiidetaks. Ja endast rääkida tahaks ka.

Ma olen nagu sitaks ilus

Ma ei ütlenud seda kellegi norimiseks, vaid lihtsalt nalja pärast.

[Ratt]

Jõudu jah vist pole ja energiavarud on kohati ebapiisavad. Tuleb söömisega tegeleda. See tähendab vist seda, et lõuna ajal tuleks kolm praadi süüa? Tartu RM'il sõitsin kenasti kuni eelviimase vahepunktini ja siis muutusid lihased õrnaks. Vahefinishiks oli teravust küll ja lõpuspurdiks ka lihastes aga stabiilselt jõuga vajutamiseks ei olnud. Kohati hakkas probleeme tasakaalu hoidmise ja nägemisega tekkima. Minu meelest selge energiapuudus. Püüdsin siis säästlikult sõita, hästi stabiilse tempoga ja vältida järske kiirendusi. Viimaste vaheaegade ajad polnudki nii halvad aga oleks saanud tunduvalt paremini.

Oma kogemus ütleb ka, et jõuan rohkem kui olen enne võistlust liha söönud.

Ületreeninguga on saledal inimesel oht, et keha hakkab energiat lihaste lahustamisest võtma. Sellepärast jõudu ei tulegi. Minu järeldus on, et tuleb rohkem süüa. Sagedamini ja rohkem.

Teeme jalgrattafoorumi kulinaarseks foorumiks.

[mart2]

Joe Frieli järgi on maanteeproffide keskmine 2,2-2,3 naela tolli kohta ehk siis ~1 kilo 2,54 cm kohta ja "mägironijatel" vähem kui 2.
(1 nael=0,453592kg ja 1toll=2,54cm)

Keskmiselt siis 175cm proffisõitja kaalub 68 kg, "mägede mees" 63 kg.

Mägedes tuleb kaaluvahe kasuks sellega, et suudetakse rohkem watte kilo kohta välja suruda.

PS. Minu tulevase edu pant saab olema voolujooneline ümar keha ja suur mass allamäge ... libisen niuhti eest ära!

[Rivo]

Joe Frieli "piibli" lugemist olen kaks korda alustanud ja mõlemil korral kuskil poole peal taaskord aru saanud, et loetava infoga pole mul mitte-kui midagi pihta hakata. Kui kehamassi indeksit vaadata, peaksin ilmselt "matsakas" oma 25,8'ga olema. (179cm. 82kg) Nii et, diagnostika järgi tegelen selgelt vale alaga. Küll aga pole siiani tahtmisest puudu jäänud

[dr Holden]

Kui kehamassi indeksit vaadata, peaksin ilmselt "matsakas" oma 25,8'ga olema. (179cm. 82kg) Nii et, diagnostika järgi tegelen selgelt vale alaga.

Kui sina oled "matsakas", siis mina olen ikka "lauspaks" (179cm, 92kg). Valiks male-kabe, aga seal ei saa pulssi üles ega higi lahti ning kodust ka minema ei saa...

[veiko]

Valiks male-kabe, aga seal ei saa pulssi üles ega higi lahti ning kodust ka minema ei saa...

Aga saad osta elevandiluust nupud, nendega on käiguvahetus kiirem ja sujuvam.
No on küll OT aga vait ei suutnud ka olla

[mart2]

Friel pole kunagi kirjutanud, et raskemad mehed ei tohiks ratast sõita. Palju olulisemaks näitajaks on wattid kilogrammi kohta - tippudel siis ligikaudu 6,0. Samas üldjuhul suudavad raskemad mehed tugevamalt vajutada.
Kogu see BMI ja W/kg on siiski oluline neile, kes palju mägedes turnivad. Meie Eesti "muhkude" peal on vahe väike ja üldjuhul raskem/tugevama jalaga mees saab lausmaal eelise (õhutakistus pea sama).

Aga teadus on alati selline leelo-leelo laul, mis enamusele ei sobi. Enamus meist ju raha peale ei sõida, või mis???

[arno110]

Võib-olla olen üle treeninud hoopis??? Püüan hoopis keskenduda rohkem korralikumale toitumisele nüüd.

Minu meelest pole ju keskmise pulsiga 177 väga kole sõita. Pool tundi olen ka 190-ga sõitnud ja 197 kätte saanud. Samas pean oma pulssi pigem madalaks (rahus kuni 43). Kiiresti tuleb alla ka, minuti jooksul 30-40.

Arvan praegu, et endal tuleks lihtsalt rohkem liha ja valku süüa, sest lihaseid tõesti liiga palju pole.

Ma väga loodan, et sa teed selle pulsi koha pealt nalja ... trennis ikka üle aeroobse lae ei tohiks väga pressida ... mul näiteks on see 156 ...

[MarttiM]

Tore lugeda, et "matsakaid" rattureid ka olemas. Mul pikkus 185 ja kaal 98. Õnneks on seni veel põhialaks vasaraheide, kuid seoses meniski vigastusega olen saanud suvel enne oppi keskenduda nn teisele armastusele. Kehakaal on ka muidugi seoses sellega kõvasti langenud. Kuid ikkagi on kaalulangetamine ikka veel lihtsam, kui ratta kergemaks tuunimine

[Ratt]

Pulsi osas ei teinud nalja. 190 tuleb kätte küll, kui ikka suruda veel ja siis veel rohkem ja siis veel natuke ja nii kümmekond minutit järjest.

Oma pulsirekordi 199 olengi saanud trenni ajal, mitte võisteldes. See oli suhteliselt laugel tõusul Ehitajate teel enne suurt mäge. Otseseks kõrge pulsi põhjuseks olid liiga paksud riided, sest oli kevadine talv. Higisena liiga paksude riietega läheb eriti kergelt pulss üles. Tegelikult mulle meeldib pulsiga mängida, sest ta tuleb ka hästi kiiresti alla. Võistluse ajal sõidangi esimesed 10 km nagu kõik 190-se näiduga, siis puhkan, lasen 150-ni ja siis lõpu sõidan taas tõusvas joones. Üle 190-sega sõites kipub suu vastikut vahtu täis minema nii et hakkad juba mõtlema, kas see juba hingamist ei hakka takistama.


Paksude koha pealt on ju lihtne, et mägistel radadel nad ei saa hästi ja siledatel saavad väga hästi. Kunagi arvutasin Elioni tulemuste põhjal enese ja mõnede 'paksude' tulemusi erinevatel etappidel. Selgelt eristusid siledad väheste tõusumeetritega 'paksude etapid' ja siis tõusudega 'minu etapid'. Lamedad olid kohe kindlasti Tallinna ja Elva etapid. Minu lemmikuteks osutusid Rakke, Rõuge, Mulgi ja Otepää.

Tuuletakistus on veel põhifaktor maanteesõidus, nagu Tartu Rattaralli. See on minu jaoks puhas strateegia mäng. Ainult eriti priske poisi taga saabki sõita seda edukalt. Tihedas grupis jälle ei julge olla, siis üritan äärepeal kiibitseda. Isegi kuidagi tõusud ei meeldi seal nii väga. Põhjus on vist pikemates väntades, mis nõuavad tugevamat jõudu. Maanteel lähen kuidagi jälle allatuult hästi ja isegi märksa paremini kui enamus. Siis õnnestub paksude poiste eest ära sõita. Ilmselt olen siis nagu kerge puri. Halb on keerutav tuul, sest siis nagu oleks see alati vastu.

Mägirattaga sõites mäest üles ongi mul kõige mõnusam inimestest mööda sõita, see on ka kõige ohutum koht selleks - kiirused on väiksemad ja kõik keskenduvad endale ja mäele aga mitte minusugustele. Teine koht, kus mäest abi on, on pärast tõusu lõppu. Mina olen siis värske aga enamus teisi alles on mäest koomas ja ei saa kiirust üles. Alati on põnev peale tõusu jälgida, et kes lähevad esimestena tempo tõstmise teed. Alati ise ei raatsi, sest hea on ka pulss vahel täitsa alla lasta vahelduseks.

Huvitav ongi, et minule pakuvad tõusud puhkevõimalust. Pulss läheb seal alla ja on kohe hea olla mäe tipus. Tasasel maal kerides võin küll pulsi hõlpsalt 190-ni saada ja ikka ei edene. See on vist nii, et südamelihas je vereringe kompenseerivad muude lihaste väiksust. Tuleb teha rohkem ja kiiremini tööd, et töö tehtud saaks võrreldes suure muskliga meestega.

Strateegia on sirgetel ja tasastel lõikudel sobivas grupis püsida ja siis mägede alates sellest grupist välja sõita järgmisesse eespool olevasse. Holstre mägedes õnnestub tavaliselt 2-3-4 gruppi edasi liikuda. Ja Rõuges on see vahva tõus lõpupoole peale järveääre kallasrada. Ja veel vahvam tõus finishiplatsile.

Tänaseks on minu BMI langenud juba 18,5 tasemele. Ülesöömisest on asi ikka väga kaugel. Nüüd on veel vaja suusatada ka.

[andre170]

Põhjus on vist pikemates väntades, mis nõuavad tugevamat jõudu.

Kas mitte pikemate väntadega ei kulu vähem jõudu st jõudu ühe vajutuse kohta?
Jõuõlg on suurem. Aga liigutada on vaja rohkem, sest varvaste teekond suureneb 2xpii.
170 mm => täisring 1,07m ja 175 mm => täisring 1,1 m, vahe vaid tühine 3%. Rohkem võidad õige käigu vahetamisega.

[MarttiM]

Paksude koha pealt on ju lihtne, et mägistel radadel nad ei saa hästi ja siledatel saavad väga hästi. Kunagi arvutasin Elioni tulemuste põhjal enese ja mõnede 'paksude' tulemusi erinevatel etappidel. Selgelt eristusid siledad väheste tõusumeetritega 'paksude etapid' ja siis tõusudega 'minu etapid'. Lamedad olid kohe kindlasti Tallinna ja Elva etapid. Minu lemmikuteks osutusid Rakke, Rõuge, Mulgi ja Otepää.
:

Mul näiteks vastupidi, TRM-l liikusin just tõusudel teistest kiiremini. Tõsi, startisin lõpust ja taset 4h TRM läbimiseks ilmselt rattaspordiks veel nimetada ei saa

[MikkVaaks]

Teema alguse juurde tagasi tulles, siis kehamassiindeksit väga usaldada ei soovita, pigem jälgida rasvaprotsenti. Põhjus: rasv kaalub lihasest vähem. Sama pikkuse ja kaalu juures on kehamassiindeks kahel ratturil sama, aga üks on "kuivik" ja teine on " seapeki kutt", sellisel juhul on päris suur võimalus, et kuivik võidab seapekki.