Sel hooajal siis olen 6 pika distantsilist MTB maratoni teinud ja see maraton tõusis minu isiklikus edetabelis kõrgele teisele kohale.
Alustasin stardikoridoris 200...300 ja lõpetasin 160 ja mõni kopikas peale.
Mulle see pori väga meeldis, mõnus oli kerida ja "driftida".
Ei tea miks?- Ilmselt selle, et läksin ajaga kaasa ja soetasin endale 29" ratta, mis tegi sõidu üli lahedaks, mõnusaks, fun`iks jne jne, või tuli hoopis kasuks rehvi valik Ralph või minu väike kehakaal
60kg.
Või ehk tulid kõik kolm komponenti kasuks, täpselt ei oskagi öelda.
Sattusin rajal sõitma koos ühe suure-suure lobamokaga, kes ainult podises, ropendas, vandus ja mida iganes ta veel ei teinud ja seda pidin ma kuulma praktiliselt algusest
lõpuni aga see minu motti alla ei tõmbanud ja "vooluga" kaasa ei länud, pigem ajas naerma ja tõstis tuju.
Starti minnes tundus ilm jube külm ja sai selga pandud kolme kihiline riietus.
Esimesse TP-sse jõudes vähendasin kohe ühe kihi peale ja hiljem ültse ei kahetsenud tehtut.
Kukkumisi ja komistusi nägin palju. Neist kaks oli raskemad.
Üks härra oli kukkunud laskumisel, mis oli enne esimest TP-d otse heinamaale. Teine aga kukkus minu ees, kus oli kõrgemat tüüpi raiesmik- üritas sealt alla sõita ja poole mäe peal siis pani parema külje maha- nii, et ise kukkumise tagajärjel oli ühel pool palki ja ratas teisel pool. Tundus kõva litakas olevat, kuid õnneks oli kaks pealtvaatajat kohe abiks.
Rajamärgistus oli üldiselt hea, kuid viimasel kuuel kilomeetril tekkis mitmes kohas tähelepanematusi, kus oleks võinud olla rohkem linte-viiteid.
Mitme kohapeal tundus nagu rada läbiks vanu prügi ladustamis kohti, mis on aastatega maa sisse kasvanud.
(Teravaid asju oli kohati väga palju).
Kahetsen, et eelmine nädalavahetus olin veel pehmo ja Rõuges ei osalenud- jäinu ilmselt paljust heast ilma.
Luban, et suvise vihmase ilmapuhul enam naljalt koju ei jää.
Kokkuvõtteks: Rada 5+, võistlus linnak 3
, rattapesu rajal
Kaugemalt tulijatele
((oleks võinud)) olla ka tee peal stardi paika suunavad viidad.