MTB ja trepp

[mart]

Kuulge härrased,
1. mtb xc ratas on ehitatudki selleks, et taluda põrutusi, juurikaid, treppe, väiksemaid hüppeid jne. See ongi ju erinevus mnt ja mtb vahel.
2. Kui paar asjalikumat nõuannet klassifitseeritakse downhillerite kelkimiseks, siis ma ei saa aru, mis toimub.
3. A. Mtb on mehine spordiala, aga olen metsas näinud küll ja küll hirmkallite rataste, kirju varustuse ja tähtsate nägudega rattureid kihutamas...
3. B. kuni esimese laskumiseni või trepini, kus kõvad mehed järsku naisteks muutuvad ja pidurid plokis ennast mäest alla väristavad.
4.Pärast kodus lakuvad veel ratta üle.
5. Siin arutatakse varustuse, toitumise, kilometraasi, pulsside jne üle, aga sõidutehnika on tahaplaanile jäänud. Ka see peaks olema üks treeningu osa.
6. Vähemalt kõnniteekivi kõrgune Bunny hop, viieastmelise trepi võtmine hüppega (sõltub loomulikult trepist ), kohapeal seismine jne. peaks kuuluma iga tõsiselt harrastava maastikuratturi standardoskuste hulka ja see ei nõua mingit erivarustust ega mingit eriratast.
7.Kui keegi oma ratta mingi trepi peal ära lõhub, siis on see puhtalt vale sõidutehnika süü, mitte xc ratta nõrkus.
...
Head harjutamist!

1. Loomulikult, kas keegi on väitnud vastupidist
2. Loe oma postitusele eelnevad jutud/nimed üle ja märkad samuti, et enamus asjalikest kommidest EI tulnud mägilaskujatelt, vaid tavaMTB sõitjatelt.
3. A. Siis nad ju viibivad õiges kohas. Nirum oleks, kui nad tänavatel/kõnniteedel kihutaks.
3. B. Iga uus asi/element nõuab harjutamist ja harjumist.
4. Elementaarne, et oma sõber ja truu kaaslane puhtaks kasitakse.
5. Loomulikult. Seda näitab ka Sõidutehnika rubriik, mis on pidevalt täienenud õpetlike küsimuste/vastustega.
6. Kõik need on toredad elemendid + lisaks võiks MTB rattur ka lihtsalt pikka maad sõita osata/jõuda.
7. Seetõttu ka Andrus K teema tõstatas.

Ja veel meeleoluks klipp, kuidas cannondale vend singeltrackil, sarve puu taha kinni sõitis ja oma mavic X223 disc pöiast lahti sai:
http://64.23.55.108/totallyworthless/vi ... iking2.wmv

[mestari]

Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab

Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.

Ega mul mingi isesõitev ratas ei ole... ratastel on ainult geomeetria vahe ning juppidel vastupidavuse arvelt kaalu juures.

Just nagu ise ütlesid, geomeetria vahe, mina tunnen end ikka oma 10-15cm sadulast allapoole jääva lenksuga xc seljas trepil palju ebakindlamalt, kui sina oma kõrge lenksu ja madala raskuskeskmega ratal Ja lisaks on ka ratastel raami ja raami vahe, korraliku xc ratta paberõhukest ja sulgkerget raami ei tasu ikka freeride kolakaga võrrelda, üks on ikka ennekõike mõeldud kiireks sõiduks maastikul, teine hüpamiseks. Juppidel ei ole trepilt laskumisel küll mingit määravat tähendust.

[Rom]

Mul on ka tõrge kõrvade vahel kui treppi näen.Olen proovinud väiksemaid
kohti aga mõnel hetkel löön kõhklema ja siis on asi mokas.
Olen tähele pannud et võistlusolukorras tulevad sellised tehnilised asjad vahest paremini välja.

Jajah, sa võid ju sinna mõisaparki seda ülesmäge-treppi harjutama minna, saad võibolla ka mõnest kummist ja kahest pöiast lahti

Tänan EI,
sellistele hüpetele ma Sulle konkurentsi pakkuma ei tule.
Sul läksid siis pöiad utiili?

Mulle teeb trepist laskumisel muret just esiots,
suurematel astmetel, kui hooga astmesse läheb lööb amordi põhja ja lendad üle.

[mäidu]

Trepist yles:
Freerider ytles: "mida pikem trepp, seda suurema hooga"
Jätame rohkem meelde, et "mõõduka hooga" eelnes sellele, kuna vaimusilmas väga mugav ei tundu täie kolakaga vastu treppi sõita, kui vääga pikk trepp ette tuleb. Ise piirdun mõniaeg proovides väiksema hoo ja kerimisega. Sealt ka DH ja XC rataste vahe, et kerguse mõttes on paljud jubinad õhukesemad ja ei talu kõike tralli, mida mestari ka just kommenteeris.

Trepist alla:
Alguses jah esiratas alla suruda, aga kui astmed otsa saavad, siis tuleks esimest yritada ikka yles tõmmata, muidu juhtub Romi kirjeldatud amort põhja -> mats. Mõtleme selle peale, et kui trepiosa võtaks sileda maana, siis platoo või lõpp on ju paras kaldpind yles ja inerts on otse alla edasi. Kui astmekombinatsioone järjest mitu, siis tuleb veel tähelepanelikum olla (ratas alla, yles, raskuskese sinnatänna, pidurit kohati, hoia korralikult lenksust, kasuta oma keha amordina jne - seepärast see teema siin ongi, et kruusapeal sõitmisega päris sama kerge pole) Trepist allasõidul on tavaliselt kõige rohkem peas, et alla jõudes yle lenksu ei käiks. Hea see kontsentratsioonile kyll pole.

Niisama:
Juhul kui tuleb soov rohkem end proovile panna, siis võib lahkelt sõbralt ratast laenata või siis vennalt... ok, suhteline, endal on õnneks yks vanem KHS, mis peaks kyll kaalu poolest võistlema DH ratastega Jaah, võistlusvarustust on tõesti kahju tehnika arendamiseks tampida, seepärast vahel jätabki mõned hullemad kohad välja. Aga mis ikka, no pain, no gain ja pärast on, millest õlle taga rääkida Kui riske ei võta, ei yleta ka ennast. Jäägem siiski realistlikult optimistideks.

KaasXCsõitjate kogemusi on väga bro kuulata, pidepunkt/võrdlus kulub marjaks ära.

[erikr]

mina oma kidurate sõiduoskuste ja paberõhukese XC raamiga sõitsin mullu patkulist paar korda alla ja kasutasin instinktiivselt siin kirjeldatud õpetusi, kann üle sadula taha, keha võimalikult madalaks, esiots maha, igal platvormil pidurit ja nii lõpuni.
ega siis kohe hüppama ja raiduma ei pea hakkama. kiirust tõstetakse kogemuse kasvades.
amort läheb põhja kui olla ratta kohal kõrgelt ja sirgete kätega, olen nii tihtipeale omast lollusest niplisse käinud.

[SL]

Ennist oli siin juttu Linnahalli treppidest - eile sai siis Jackiga vanalinnale tiir peale tehtud - Linnahall; Toompea ja Patkuli, Lühike jalg; Pikk jalg; trepp Pegasuse ette; trepp Moskva ette, Viru Keskus... rohke ie tulnud kohti meelde eile ja suundusime tagasi piritale. Vanalinnast väljas sai veel sai proovitud lauluväljaku treppe ja seda treppi, mis lasnamäelt presidendi lossi juurde laskub.

Linnahalli trepp on selles suhtes eriline, et pole kohta, kus puhata (a'la patkuli platvormid). Astmed on ka natuke kõrgemad. Aga muidu täiesti tavaliselt sõidetav, kuid pole minu maitse - tundub natuke mõttetu ratta lõhkumisena. Patkuli treppidel tekib igati mõnus rütm ja saab kiirust lihvida. Linnahalli treppidel on nüri põristamine ainult.

[Jack]

Linnahalli trepp -- parem on sõita seda täiesti ülevalt mere poole...

Kiirust on hea harjutada sellel trepil, mis on Lauluväljaku ja Vana-Narva maantee vahel. Pikk ja lauge trepp, saab proovida kiirust viia maksimumi.

[P]

Just trennist.
Proovisin ise kah nüüd esimest korda elus trepist alla sõita. Kodus mõtlesin veel, et lõhun ratta ära. Läksin siis peale Niidu metsas tiirutamist Sindi lauluväljakule treppe siis mõõtma. Esialgu proovisin 30 astmelist treppi. Kõik oliseal ilma vaheplatvormideta (ühes tükis) kuid suht lauge. Sai hoog üles kruvitud ja täiega alla lastud. Tagumikku ERITI PALJU sadula taha ei viinud, sest sellise trepi puhul ei pidanud ma isiklikult seda vajalikuks. Kokkuvõttes suht lahe põristada. Järgmine kord otsin kuskilt juba kõvemad trepid.

[baddog]

varsti tuled suure hoo ja õhulennuga, jättes enne maandumist enda taha 20 astet

[Intzz]

sadula võib ka madalamaks panna kui harjutada treppidel sõitu - tuleb kasuks

[P]

Ok, tnx soovituste eest, järgmine kord siis panen kanni sadula taha kah.

[Kuldar]

MNT ja trepp:
Christoph Sauser master class

[KristjanS]

olen ka ise pidanud mugavusest ja laiskusest läbima ühe ca 20 astemlise trepi MNT rattaga. Seda muidugi oluliselt ettevaatlikumalt (aeglasemalt) ja lõpus ei õnnestunud mul pikali käia, nagu seda tegi Meister Sauser...

[Kuldar]

sorri et tõsist mtb teemat sedakorda cx-ga risustan, aga ikkagi:
http://www.vimeo.com/277106

[metslane]

no see peaks paljudele mtb meestele silmad ette tegema