velo.clubbers.ee

Alati maastikuratta võistlustel sõites (seni 5 kolmapäevakut) on mul probleeme alaseljaga - umbes puusade kandis alaseljas tekib tunne mida suudan kirjeldada ainult väga tuima valu või väsimusena ning see takistab väntamist. Jalgades jõudu on kuid lihtsalt ei suuda seda rakendada kuna alaselg/puusad pidurdavad. Sama rattaga maanteel 100+km järjest sõites või niisama rahulikumalt metsavahel tiirutades seda probleemi ei esine. Olen proovinud erinevat sadulakõrgust ja nurka, kuid see ei ole probleemi eemaldanud. Proovimata on veel stemmi väljavahetamine lühema vastu. Viga võib muidugi olla ka minus, mitte mitte ratta raami suuruses, kuid ehk oskab mõni kogenenum rattur valgust tuua selle probleemi osas.

paned metsas liiga raske rauaga.
käik kergemaks, väntamine kiiremaks.
venitusharjutused jala-, tuhara- ja seljalihastele.

Osta tagaamordiga ratas

Sõida püsti. Minu puhul on sama häda suhteliselt kerge tulema. Saku 100-l on ainus võimalus täisdistants just sedasi sõites kätte saada. Eks peab balansseerima istumise ja püsti väntamise vahel aga minu jaoks on jägapäraga rattaga maastikul sõites see siiani ainukeseks toimivaks lahenduseks olnud.

Alaselja valu maastikul on täiesti normaalne. See näitab lihtsalt et selg on treenimata ja maanteel seda ei treeni.
Mida rohkem metsas sõidad seda paremaks ajapikku asi läheb, teine võimalus on selga eraldi treenida.

Saku 100 oma 100 kilomeetri raputavate mätastega on üks hullemaid näited selja koha pealt .
See aasta oli mul okei, aga üks aasta pidin viimased 2.5 tundi ainult püsti sõitma, sest selg andis otsad.

Probleem on eelkõige tõesti selja treenimatuses, soovitan teha seljale eraldi jõu-ja venitusharjutusi. Tugev lihaskorsett (kõhu+selja+rinnalihased) on maastikusõidus küllaltki oluline.

Mnjahh Tervis on valus teema Võiks inimese anatoomiast pikalt pajatada,iga aastaga õpid midagi juurde
See hooaeg jääb jälle vahele ja sügiseks bronnisin uue selja opi aja
Aga õigus ta on,korralik tagaamordiga ratas leevendab natuke kuid on oht sellega väga laisaks minna No ei viitsi enam perset tõsta.

viska kodus selili põrandale ( enne ja peale võistlust ja alati kui aega on) pane padi tuhara ja selja nõgususse ja tõsta käed üle pea, lama, lase keha lõdvaks ja hinga rahulikult sügavalt. Siis selililamangus põlved kronksu tallad maas kalluta vasakule-paremale; käed kõrval tasakaalustamas ülakeha paigalolekut - neid nakse pole vaja karta
Selga ja kõhtu treeni parallelselt ja ikka 2-3 x nädalas koduste vahenditega. Ülekeha tõstimine kõhulilamangust on juba suur raskus alaseljale, et mingi atribuutikat juurde leiutada pole vaja. Kolmapäevakud peaksid Juulis juba kergema vaevaga läbima aga pikemate sõitude jama jääb. Et kellegi soovitusi ratta seadistuse jne osas kuulata, tee omale ennem ca 30.- eurine kingitus ja käi kiropraktiku juures ( Näiteks Pirita Topis). Aastataega lülisambad vajuvad kokku/kõrvale/nihkesse jne ja suur tõenäosus on ka et üks jalg vajub teisest allapoole. Kui esmaspäeval käid näiteks, siis ma usun et sama nädala kolmapäeval sa valu sadulas ei tunne, aga sellega vaja tegeleda pidevalt.

erikr kirjutas:paned metsas liiga raske rauaga.
käik kergemaks, väntamine kiiremaks.

Täitsa võimalik - võiks isegi öelda, et võimalikult raske rauaga mäest üles sõitmine on omaette eesmärk olnud. Proovin ennast tagasi hoida tulevikus.

Hakkan siis korralikult soojendus-venitusi tegema, loodetavasti aitab!
Tänan kõiki soovituste eest!