velo.clubbers.ee

matukas kirjutas:Mina mõtlesin sellelpildil siis seda sinist joont.

See sinine joon peaks olema nüüd see liivalaskumine. nn "Sigvardi" laskumine hakkab praktiliselt sinise ja punase joone liitumiskohast, kuid jääb punasest joonest veidi ülespoole. Ehk siis, kui seisad näoga sinise laskumise poole ja punase joonega näidatud tõus jääb selja taha, siis "sigvardi" laskumine jääb paremale poole.

matukas kirjutas:Mina mõtlesin sellelpildil siis seda sinist joont.

laskumine, millest jutt, jääb sinisest joonest mõni meeter trampliini poole ja läheb sik-sakina alla.

Siledal laskumisel võid muidugi esikat nii palju näppida kui tahad, aga kui väga mügarlik on siis ma tahan näha kuidas sa esikaga pidurdad. Tegelt siledal laskumisel pole pidurit niiväga näppida vajagi
Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.

pukujuku kirjutas: Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.

Raadi pole kohe kindlasti ainuke koht, kus järsk laskumine.
Aga, teema algatusest ligemale 2a. möödas ja jään oma endiste kommentaaride juurde, et esirattaga pidurdamine on oluliselt effektiivsem.
Nii kolm nädalat tagasi proovisin üht ratast, millel juhtumisi oli esipiduriga tõsine jama (võibolla siiani, tegin omanikule igaljuhul sellekohase märkuse) Aga, tänu sellele, et esipidur praktiliselt ei võtnud (minu jaoks muidugi) pidin ma peaaegu puusse panema.
PS. Esipiduri klotsid on minu rattal nt. rohkem kulunud, kui tagumised (vahetatud üheaegselt)
PPS. Nii minu, kui proovitaval rattal olid ketaspidurid.

pukujuku kirjutas:Siledal laskumisel võid muidugi esikat nii palju näppida kui tahad, aga kui väga mügarlik on siis ma tahan näha kuidas sa esikaga pidurdad. Tegelt siledal laskumisel pole pidurit niiväga näppida vajagi
Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.

mine tahkosse ja saad aru, et raadi on lahja poisike ja kui tahkos esimest kividel ei kasuta siis tagumine ei võta peaaegu üldse ja oled laskumisel ribadeks.

Füüsikud-insenerid, kas mitte ei ole nii, et esiratta pidurdamine on efektiivsem kui tagaratta oma? Vaadates kasvõi autosid kus esisillal on tavaliselt ketas- ja tagasillal trummelpidurid. Teine loogika (ketaspidurite korral) peaks olema see, et kahe piduriga pidurdades jaotub koormus ka muidu ühtlasemalt, mille tulemusena nt kettad ei kuumene nii palju ja väheneb õli keemisoht. See teemaks muidugi suurtel kiirustel ja pikkadel laskumistel.

Nt see aasta Poola tuuril oli neid sirgeid heinamaa-slallinõlva laskumisi küll, kus ka kahe piduriga pidurdades oli kärsahais üleval. Kardan, et ainult tagumisega pidurdades oleks varsti link vastu lenksu ka käinud. Mõni mees muidugi ei pidura seal üldse, ag ama pole see mees .

Mati kirjutas:Füüsikud-insenerid, kas mitte ei ole nii, et esiratta pidurdamine on efektiivsem kui tagaratta oma?

Siin ei ole ju mingit füüsikut tarvis, et aru saada asjast. Loogish ju, et pidurdades langeb suurem raskus/jõud ettepoole, esirattale, mille tulemusena suureneb esikummi hõõrdumine maaga. Tagumine lihtsalt lohiseb järel.
Või on ikkagi asi teisiti?

Kuna ilm oli hapu paiskusin täna pirta metsa pulli pärast oma rariteetse Eldorado Sardaga. Laskumistel tundus natuke imelik. Hiljem selgus, et tagumise piduri tross oli nii välja veninud , et vaevalt suutis klotsid pöiani viia. Pm tulin kõik laskumised esi piduriga, taga ratas oli tihti õhus. Ja laskumiste all ma mõtlen ikka laskumisis.

Tahtsin küsida, et kas siisnkirjutajate arvates on "sigvardi laskumine" ikka veel SÕIDETAV? Paar korda olen sealt alla kakerdand eelmine aasta, üldiselt lööb kohe üleval mentaalse bloki peale.

Gunnar kirjutas:Tahtsin küsida, et kas siisnkirjutajate arvates on "sigvardi laskumine" ikka veel SÕIDETAV? Paar korda olen sealt alla kakerdand eelmine aasta, üldiselt lööb kohe üleval mentaalse bloki peale.

Alkohol (ka õlu) avardavad meeli.

Gunnar kirjutas:Tahtsin küsida, et kas siisnkirjutajate arvates on "sigvardi laskumine" ikka veel SÕIDETAV? Paar korda olen sealt alla kakerdand eelmine aasta, üldiselt lööb kohe üleval mentaalse bloki peale.

Pean Sind kurvastama. Võibolla ei ole ma just suur "siinkirjutaja" , aga endise Sigvardi laskumise juures seier eriti ei võbele. Mõttemaailma avardaks võibolla uued ideed, kuidas laskumisi võtta. Seal samas kõrval on treppidest paremal suht keskmise tasemega laskumine, aga järgmine kord, kui sinna lähed tee nii:
peale lendad paremalt suusahüppetorni mäest alla tulles. Hoog on maksimaalne, pime kurv paremale 90 kraadi (seni pole ma kedagi veel morgi seal sõitnud), laskumisel teed pidurdamise asemel veel paar vändapööret suure rauaga juurde ja sisened all olevasse rock gardenisse. EI PIDURDA enne seda. Seal on ca kahe rattakummi laiune ideaaltrajektoor kahe suure kivi vahelt. Lükkad natuke esimest peale ja üritad treppide alt vasakule rabada sinna tõusule, mis viib Sigvardi laskumisele.
Kui oled järgi proovinud, siis kirjuta edusammudest Kas õlle või mõne muu avardajaga

Alvaro kirjutas:endise Sigvardi laskumise juures seier eriti ei võbele.

Et vastus on siis JAH. Hm, peab ikka harjutama siis rohkem, kuigi töökaaslased keelasid mul seesugused extreemsused ära :)

Alvaro kirjutas:Pean Sind kurvastama. Võibolla ei ole ma just suur "siinkirjutaja" , aga endise Sigvardi laskumise juures seier eriti ei võbele. Mõttemaailma avardaks võibolla uued ideed, kuidas laskumisi võtta. Seal samas kõrval on treppidest paremal suht keskmise tasemega laskumine, aga järgmine kord, kui sinna lähed tee nii:
peale lendad paremalt suusahüppetorni mäest alla tulles. Hoog on maksimaalne, pime kurv paremale 90 kraadi (seni pole ma kedagi veel morgi seal sõitnud), laskumisel teed pidurdamise asemel veel paar vändapööret suure rauaga juurde ja sisened all olevasse rock gardenisse. EI PIDURDA enne seda. Seal on ca kahe rattakummi laiune ideaaltrajektoor kahe suure kivi vahelt. Lükkad natuke esimest peale ja üritad treppide alt vasakule rabada sinna tõusule, mis viib Sigvardi laskumisele.
Kui oled järgi proovinud, siis kirjuta edusammudest Kas õlle või mõne muu avardajaga

Sa teed siis selle lõigu suusahüppetorni küngas -> Sigvardi laskumise lõpp ... 1-2 minutiga? Tshehhi õlu maitseb mulle väga, aga kastide kaupa nädalas ei jaksa ka seda ära juua.

Alvaro kirjutas: peale lendad paremalt suusahüppetorni mäest alla tulles....

sellest tahaks küll klippi näha... Pirital on ka see laskumine, mis HPNS sõidul eelmine sügis sisse pandi - niisama vaadates tundus võimatu, vaatasin klippe ja tegelikult osutus täiesti sõidetavaks.

millegi pärast kardan et need laskumised on maailmatasemel tehniliste laskumistega võrreldes easy... olen tõenäoliselt kõik need läbi sõitnud see aasta kui sigvard kukk mulle teejuhiks oli, midagi erilist ma küll ei mäleta. kas see sigvardi laskumine on see mis on 180 kraadi kurvidega? kui nii, siis see küll keeruline ei ole, sõitma tuleb õppida. sealt natuke hüppetorni poole sai kah vist paar korda nõlvalt alla sõidetud aga ikka midagi väga hullu silme ette ei tule.

laskumisel peaks sõitma nii et olenemata olukorrast hoia oma käsi küünarnukist natuke kõverdatult. kui tavalisel laugel allamäge minekul on sul jalad tõen. praktiliselt sirged, siis mida järsemaks hakkab nälv minema hakka tagumikku järjest rohkem sadula taha viima. põlvedest peaksid olema jalad natuke kõverdatud. aga lõppkokkuvõttes peaksid sa jääma ikkagi sadula taga olles suhteliselt sadula lähedale, väika vahe jalgade ja sadula vahel. liiga taha ei maksa kallutada.

Keegi võiks sellest Sigvardist ja Tahkost mõne pildi panna siis.

pukujuku kirjutas:Keegi võiks sellest Sigvardist ja Tahkost mõne pildi panna siis.

pilt ei aita kuna sellel tunduvad kalded oluliselt väiksemad kui sadulas istudes ja mäest alla sõites.

pukujuku kirjutas:Keegi võiks sellest Sigvardist ja Tahkost mõne pildi panna siis.

Sigvard ja Tahko.

üks mõte veel. suva laskumine värskelt ja siis nt peale 2-3 tunnist sõitu üles-alla ja raputaval singlil taaskord poola tuuri kogemusel väidan, et see on väga oluline mõjur. minul oli viimastel etappidel akumuleerunud väsimuse tõttu ka lihtsamaid laskumisi juba probleem võtta.

Intzz kirjutas:

Ruve kirjutas:... tagapiduri paned blokki...

ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika )

olen täitsa nõus aga hea ratta valitsemisega ja eriti võistlustel pole aega seda kasutadaki ju kui siis väga vähe

võite ju alguses sadul all ka õppida,kes seda keelanud on.ning mida suurem hoog on,seda paremini seisab ratas püsti,liigne pidurdamine ei tule kasuks.

See kannikas võimalikult taha nipp on hea küll, eriti kui on selline pimedam laskumine, kus rohu sees ei pruugi auke ja juurikaid näha, kuid enda kogemus näitab, et juhitavus absoluutleslt puudub väga järskude laskumiste puhul.

Lihtsalt huvi pärast küsin, et kas keegi on Raadi krosssirajal seda kõige kõrgemat ülemist laskumist ka võtnud, kust motikad tavaliselt üles panevad? Kui linnapoolt tulla ja kohe sealt augu servast väikeste trepiastemete juurest alla sõita, siis esimene laskumine paremat kätt.

Endal on juba ka pikemat aega see vasakut kätt olev liivalaskumine ära teha, kuid esimene dropp tekitab natuke hirmu.

Raadil ikka igaltpoolt alla sõidetud ja "augus" on kõik tropid ka ära proovitud, küll mitte täitsa xc rattaga

Gunnar kirjutas:Tahtsin küsida, et kas siisnkirjutajate arvates on "sigvardi laskumine" ikka veel SÕIDETAV? Paar korda olen sealt alla kakerdand eelmine aasta, üldiselt lööb kohe üleval mentaalse bloki peale.

Ära tegin, puhtalt, nii uhke olen :D Kolmandal korral aga rebis esimeses kurvis esimese RaRa UST-i pöia küljest lahti ja lasi kõik selle 1,7Bar-i vastu taevast. Ikkagi läks päev korda.

Aga kuidas vältida järskudel laskmumistel ja dropidel üle lenksu käimist?Kas lenksu tuleb ka ette poole lykata,et keha raskus ette ei läheks,sest tihti nii juhtub ka siis kui hoida tagumik üle sadula!

Tagumik üle sadula võib päris valusaks osutada.Libeda kummiga nii valus ei ole
Ja tuleks meeles pidada et tark ei torma ja käi jala

No kui nüüd teooriat ajada, siis ...
Kui sul on kann juba üle sadula ja hakkab "käest ära minema", siis lased lihtsalt lenksust lahti. Sellisel juhul ei tule niplit vaid käid lihtsalt külili. Üldiselt on kukkumised täpselt nii, kuis välja kukub

Ma ei mõelnud et tagumik täielikult yle sadula on,vaid nii nagu ikka tuleb olla,kuid kui tulevad järsemad dropid,liigun ma järsult ette poole ja yle lenksu ma olengi,arvan,et asi on lensku hoidmise viisil,kuid ei tea kas peaks lenksu tõmabama nata taha poole vms?

Lenksult kaal kindlalt maha, hea oleks kui esimene ratas isegi kergelt õhus, aga seda on natuke palju nõutud.

arbuus kirjutas:Ma ei mõelnud et tagumik täielikult yle sadula on,vaid nii nagu ikka tuleb olla,kuid kui tulevad järsemad dropid,liigun ma järsult ette poole ja yle lenksu ma olengi,arvan,et asi on lensku hoidmise viisil,kuid ei tea kas peaks lenksu tõmabama nata taha poole vms?

Kuula mida inimesed räägivad. Järsul laskumisel tuleb olla kann sadula taga. Ei tohi liikuda järsult ettepoole.

pärnu rattur kirjutas:Lenksult kaal kindlalt maha, hea oleks kui esimene ratas isegi kergelt õhus, aga seda on natuke palju nõutud.

Vaatasin, et Vallikääru bastionid on saanud ilusad trepistikud. Kirjelda, kuis sa neist treppidest põristad? Et trepile/järsakule sisenedes tõstad esiratta õhku?

Vallikas väga ei käi, aga sõidetud sain igal pool ja treppe sõitmiseks ei kasuta, kõrval piisavalt tühja ruumi ka ju.

tagumiku upitamist ja üle lenksu käimist saab siit

http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded

buff kirjutas:tagumiku upitamist ja üle lenksu käimist saab siit

http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded

kodukootud jackass

ipe kirjutas:

buff kirjutas:tagumiku upitamist ja üle lenksu käimist saab siit

http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded

kodukootud jackass

See on kodukootud jäckäss

pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna.
PS kandke kiivrit!!!

Kes tahab tõeliselt järsku (ja tehnilist) laskumist harjutada, siis nõmmel on päris hää, nüüdseks endise bigairi steupi rollin, mis on väga järsk sik sakk rada, kus on sees hiiglaslik aste ja juurikad. Kes sealt juba enda XC pilliga alla tuleb, ilma et paneks jalga maha on ikka väga kõva vend !

Ailar kirjutas: bigairi steupi rollin

misasja?

see hüpekas suur mis jääb suusahüppetornidest vasakule paarsada meetrit vasakule (kui vaadata ülevalt nõmmelt). Ja see mis väiksem hüpe mis küljepealt tuleb on downhillerite jaoks stepup.
Nüüd selle mullahunnikut enam seal pole kahjuks.