velo.clubbers.ee

Oleme otse-eetris http://tipikas.tv/sport

Heinamaad olid vist selle aasta hit, eriti tagapool. Ise esimest korda rajal - ratas pidas vastu, ise ka, mis veel tahta.

TEHTUD!
Inimene on ikka huvitav nähtus küll. Maksab raha , et siis 5-10 tundi ennast sõna otsese mõttes piinata. Kuigi täpne olek vist öelda - proovile panna.
Rada ei olnud sugugi lihtne, mudahulk rahuldas usutavasti ka kõige nõudlikumaid mudafänne ja ühe (suurema ) osa jaoks oli seda isegi ülearu. Aga see ei sõltu inimestest, vaid loodusest.
Sõit oli kokkuvõttes õnnestunud. Oli väikseid kriisimomente, sõitsime paaris ja innustasime teineteist. Kahjuks küll jäi esisajakoht kummipurunemise taha, aga eks oli veel suuremaid ebaõnnestujaid (Taaramäe, …), mistõttu jälle koht paranes.
Tänud Ivarile ja kogu tiimile. Spaast tulles tundsin ennast juba (peaaegu) Inimesena.

Isegi "iluuisukuninganna" Säärik näitas ETV spordiuudistes H100! Ivar, mis tegid temaga?

Loo ikka nii tagasihoidlik ETV AK spordis

Loo tegi rajarekordi-arvestades sopa kogust..müstiline areng aastaga.

Martin K kirjutas:Loo tegi rajarekordi-arvestades sopa kogust..müstiline areng aastaga.

Esimestel oli rada vähe teistsuguses olukorras kui tagumistel, nii ma arvan vähemalt. Muud moodi seda seletada ei anna nagu. Ise ka finišis imestasin, et kust see rajarekord tal tuli nüüd samal ajal ise läbi põldude uppumas.

Minu tänased mõtted ka võistlusest,

„Igal oinal oma Mihklipäev“

Terve nädal sai ilmaennustusi uuritud, alates EMHI-dest, norrakatest kuni Ida-Poola harrastusmeteoroloogideni välja, kõikide prognoos oli üsna nutune: jahe, vihmane ja tuuline. Aga nagu tihti kipub juhtuma, ennustused ei läinud täide ja Võrus tervitas kena sügisilm paraja õhusooja ja mõõduka tuulega, ilma ühegi vihmapiisata. Alguse asfaltilõigul liikusin mõõduka tempoga ettepoole, et offroadi ajaks hea possa saavutada. Kõik sujus hästi ja sai sooja sisse juba ilusti. Kui kellal tiksus 21. minut kui käis ratta ülekandes raks ja järgmine moment kett vedeles singli peal maas. Paar karvast sõna ja ruttu ketti vahetama. See, et uus kett ja kasett läbi ei saanud, oli paratamatus, 3 väiksemat hammakat olid menüüst läinud tänaseks. Eelnev tehtud, hakkas intenesiivne kohtade parandamine pihta, taktika oligi algul korralikult peale vajutada, küll hiljem kannatada jõuab. Kohad paranesid kuni esikäikar hakkas pirtsutama, pritsin suure muda maha, aga paremaks ikka ei läinud. Mõned kilomeetrid hiljem shifter enam ei vastanud ja trossi purunemine oli tõsiasi, kuna oli aeglane tõusudega lõik, ei olnud ainult esimese hammaka kasutamine probleemiks. Peale esimest allamäge kehastusin Cube inseneriks ja ehitasin trossi teekonna ümber, et käikarini ulatuks kuidagi. Põhimõtteliselt teostus imes vilinal ja seis oli selline, et kasutuses oli ainult 2. hammakas, aga see oli üsna optimaalne, isegi pipardava kasettiga. Tehnikasport missugune. Järgmine aasta võiks Suure Munamäe asfalti samblast ära puhastada, Contadori püstise stiili jaoks oli liiga libe Peale poolt maad kui tuli isuga pehmeid ja lögaseid heinamaa lõike, läks raskeks, ikka väga raskeks, jalad olid mingi hetk väga tühjad ikka. Neid põllukaid jagus ka hilisematele kilomeetritele, järgnevate ööde luupainaja teema on teada igaljuhul. Massimõrvarit nähes, süvenes frustratsioon; sellise gradiendi pealt ratast üles ei ole võimalik lükata ja oli tükk tegemist et jalul seista üldse. Viimase TP RC Cola oli ülim ikka, lisaks veel paar geeli sisse ja sealt finišini panin päris hea tempoga ja kohti ära ei andnud. Kiiretel lõikudel üks käsi lenksul, teine hoidis esikäikari trossi pingul, et 3. käik sees oleks eest, sai hakkama isegi kuidagi, aga korrata väga ei tahaks seda tsirkust. Peale sellist katsumust finiši koridori läbimise emotsioon on hindamatu. Koht TOP100’s pakub rahulolu, aga aeg oli jama.
Tänane võistlusmenüü koosnes 8 geelist, umbes 5 suurt pudelist spordijoogist, mõned soolakurgid ja RC Cola, esimesest kahest on siiamaani korralik kleebekas suus ja magusat ei taha nähagi

Kui mu tekstist tundub, et H100 on ainult raske ja paha, siis kogu eelneva kaaluvad üle need rajad mille peal see piinamine toimub. Nendel singlitel sõitmine on fun ja laskumised pakuvad adrenaliini ka kõige nõudlikumale MTB gurmaanile.

Tänud rohketele pealtvaatajatele, fotograafidele, vabatahtlikele ja korraldajatele muidugi!

Loodame, et Haanja100 2013 regamishinda juurde ei kruvi ja saab jälle joonel olla

Mihkel

Seebikaga tehtud pilte, ehk on äratundmisrõõmu kellelgi. Vorstimäe-Tsirgumäe ja Vällamäe kant.

http://nagi.ee/photos/taavid/sets/358535/

Kummitus kirjutas: 100 miilil rajal ka kummalised juhtumised , kus Mõttuse gps liikus mööda kõrvalteid hetkeliselt 71-93km/h.

Mulle teatati peale Kurgjärvet, et gps andur ei anna signaali ja Vorstimäel oli naine vastas ning üritas seda seadet sisse lülitada. Kuna ma nii kaua seista ei tahtnud, kuni ta lülitit otsis, siis jätsin aparaadi tema kätte, et see järgmises kohas sisselülitatuna tagasi saada. Samuti rändasid tema kätte ka Neemela ja Hirve andurid, aga need lülitas ta sisse alles siis, kui Plaani ja Rõuge vahele jõudis. Ma ise sõites mõtlesingi, et selline olukord võib juhtuda, et ta paneb selle julkari tööle ja siis läheb maanteele kimama ning mõni arvutist vaatab Muide see seletab ka, miks mõned 100km andurid ühes kohas seisid. Need olid sinna tõenäoliselt toimetatud ja ootasid omanikke.

Jap seda oli näha, et andurid olid ühes punktis vahepeal. Huvitav oli jälgida ka kuidas eksiti rajapeal ühes ja samas kohas.

ilmaga küll vedas. praegu vaatan aknast välja ja rattaga küll seda rada sõitma ei kipu

Pildid Vällamäelt ja kolmekuninga sillalt.
https://picasaweb.google.com/1170339269 ... edirect=1#

Keegi FSiga ka sõitis?

Kas Haanja 100 oleks ainuke üritus Eestis, kus tegelikult oleks ka eelis FSiga sõites?

kahwel kirjutas:Keegi FSiga ka sõitis?

Kas Haanja 100 oleks ainuke üritus Eestis, kus tegelikult oleks ka eelis FSiga sõites?

kas FS eelist annab, aga mugavust lisab kindlasti juurde. haanja 100 kõrval oleks FS-iga kindlasti mugav sõita ka Saku100 ja Paluküla 100 maratone.


küsimu ka korraldajatele, et kuidas rajal kaotatud asju tagasi saaks. endal kadus peale esimest joogipunkti särgi tagataskust KoMo klubi kirjadega vest ära. Kaassõitja ütles, et oli 0,5 km peale tp-d maas vedelenud. Lisaks laenasin oma pumba välja ja see jäeti pärast finishisse, pumbal markeriga nr 266 peale kirjutaud.

Härrasmehel on stiili!
https://picasaweb.google.com/1170339269 ... 9778027122

kahwel kirjutas:Keegi FSiga ka sõitis?

Kas Haanja 100 oleks ainuke üritus Eestis, kus tegelikult oleks ka eelis FSiga sõites?

Meh? FSiga on igal MTB sõidul väga hea sõita. Teiste eest ei saa rääkida, aga enda puhul ei ole ka täheldanud tulemuste kehvenemist peale vedruvankrile üleminekut (tegin seda poole hooaja pealt ja sisuliselt tõstsin kõik vanad jupid üle, nii et ainuke muutuja oli ratta raam). Kusjuures minu rattal ei käi tagumine vedru lukku, suuremal osal teistel ilmselt käib. Selle, mis (võib-olla) väikese lisakaaluga kaotad, teed tasa maastikul, kus ei pea nii hoolikalt liine valima ja kus rattad ilusti maa küljes püsivad aidates seeläbi kaasa juhitavusele ja pidevale pedaalimise efektiivsusele (kui tagaratas on õhus, siis väntamine ratast maa suhtes edasi liigutada ei aita). Ma ei tea kedagi, kes oleks sõitnud mõnda aega FSiga ja siis tagasi hardtailile läinud. Härra Kull võiks ka rääkida enda FS kogemusest - vist üks väheseid, kes Eestis "elioniesisajas" täisvedrustusega sõidab?

Ok, kruusarallidel ehk on mõistlikum valik hardtail, aga kuna pean läbi ajama ainult ühe maastikurattaga, siis see on ja saab ka tulevikus alati olema fullsusser.

Teemasse tagasi tulles oli H100 hea teraapia nagu alati. Endale üllatuseks tuli haamer juba kuskil 30-35 km peal ja tiksusin vaikselt piineldes ja TP2 oodates. Seal sõin palju kõike, mida pakuti ja asusin edasi liikuma. Nüüd oli minek jälle okei ja niimoodi korralikult igas punktis süües sai enam-vähem hea tempoga lõpuni sõidetud. Väga hea, et pea igas punktis oli ka mingi rattapesu võimalus - ilma selleta oleks saanud kordades rohkem chainsucki kiruda. Ikka uskumatult palju igasugust jama tekkis ratta alla, peale ja vahele.

Ma polnud rada varem niipidi sõitnud, mis oli ühes mõttes hea vaheldus, teisalt sain aru, et eelistan seda pigem ikkagi teistpidi (nii, nagu 2011) sõita kuna siis on vähem neid ülijärske "ratas-seljas" tõusunukke.

Tänud korraldajatele, kaasvõistlejatele ja ergutajatele!

Luurasin natuke lätlaste foorumis ja leidsin ka mingi galerii: https://picasaweb.google.com/1077957931 ... 4/230_2909

Aitäh, Ivar, Ivo ja teised, raviseansi eest! Korraldus oli taaskord mu meelest uuele tasemele viidud. Mis puudutab Kalari viidatud pilti, siis antud sillal ikaldusin ka ise pidurite näppimise tõttu, tänu sellele oman ka ise hetkel kolmandat kannikat. Ehk siis tarkusetera nr n: niiskel laudteel tuleb näpud pidurilinkidest eemal hoida.

kahwel kirjutas:Keegi FSiga ka sõitis?

Loomulikult!

kahwel kirjutas:Kas Haanja 100 oleks ainuke üritus Eestis, kus tegelikult oleks ka eelis FSiga sõites?

Ei, igal päris XCO ja XCM rajal on oma eelis.

kahwel kirjutas:Keegi FSiga ka sõitis?

Nu ikka.
Soomlasi oli päris palju FS-ga.
Olid esindatud FS-d Cannondalelt, Rocky Mountainilt, Santa Cruzilt, Giantilt, Scottilt, Canyonilt, legandaarne Gary Fisheri Sugar, Spessu Epicud jne.
Lisaks enda Trek Superfly 100-le nägin veel kahte samasugust.

Isegi Kuldar "Haanja 100 Murtud Rangluuga Lõpuni Sest Mulle Ei Meeldi Poolikud Projektid" Reiljan jättis kõvakahvliga Nineri koju pisaraid valama ja ajas vana Sparci välja.

kahwel kirjutas:Kas Haanja 100 oleks ainuke üritus Eestis, kus tegelikult oleks ka eelis FSiga sõites?

Lihtsa objektiivse loogikaga pole võimalik seda teemat lahata. Mõni mees sõidab juba aastaid miilisõitu ka kõva kahvliga.
Jätaks siin teemas selle arutelu katki.

kalari kirjutas:Härrasmehel on stiili!
https://picasaweb.google.com/1170339269 ... 9778027122

Mees maandus minu ees sillale. Suht valus pauk oli, nagu võib ka pildil olevast järeldada. Tegin talle kiire välistava diagnostika küsimuste-vastuste meetodil, võis ta sinna silla juurde mõtteid koguma jätta küll. Haanjamehest sõitsime temaga koos lõpuni.

See sild on iga-aastane klassika nii Rõuge tuuril kui ka H100-l. Pealtvaatajate sõnul oli olnud periood, kus umbes iga teine-kolmas oli sillal pidurdama või pöörama hakanud ja lõpetanud manöövri horisontaalses asendis.

ootasin ja ootasin seda silda... ja siis ootasin veel natuke (pikal ringil olin)... no ja kui see siis lõpuks tuli, siis... ei midagi:) otse üle ja edasi... jah tuleb tunnistada, et vist unustasin pidureid näppida... järgmine kord olen targem...

See, millise mängleva kerguse ja hooga Loo must tõusul mööda sahises, paneb veel täna õhtulgi imestama...

Aga Ivar&Co-le suur-suur aitäh kõige selle hea eest! Ja annan teile andeks, et Massimõrvari veelgi järsemaks olite kaevanud ja need gnikcuf Rohelised Niidud nii läbi olite leotanud!

Raske oli sel aastal, ei mäleta, et 9 korra jooksul nii raske tunne oleks olnud! Samas on see vist iga aasta nii, et sõidu ajal kirud ja vannud, koju sõites juba mõtled, et peaks järgmine aasta taas platsis olema..

Positiivne on see, et korralduse tase hoitakse tõsiselt kõrge - super!

Seal silla peal panin ka ise külili, ja mitte esimene kord - vigadest ei õpi.

erikr kirjutas:See sild on iga-aastane klassika nii Rõuge tuuril kui ka H100-l. Pealtvaatajate sõnul oli olnud periood, kus umbes iga teine-kolmas oli sillal pidurdama või pöörama hakanud ja lõpetanud manöövri horisontaalses asendis.

Olin seal silla juures paar minutit pealtvaatajana. Kui minuti jooksul kolme kukkumisega viis meest pikali oli, siis liikusin edasi sealt. Vastu tulnud (silla poole liikunud) ratturitele mainisin libedat silda, paar ratturit teatas vapralt vastu et "tean jah, ma juba eelmisel aastal kukkusin seal"...

erikr kirjutas: Isegi Kuldar "Haanja 100 Murtud Rangluuga Lõpuni Sest Mulle Ei Meeldi Poolikud Projektid" Reiljan jättis kõvakahvliga Nineri koju pisaraid valama ja ajas vana Sparci välja.

Eeltoodu sisaldab desinformatsiooni, pooltõdesid ja faktivigu, aga ma olen malbe vend. Täna.

asjast:
kuna naineri peale ei viitsinud mustriga kumme lapata, õieti põlegi teisi, siis lihtsam oli vanahea 26-Spark võtta ning selle äraruunatud kassett+kett+täispsk.Aerozine.kränkset pidulikult lõpuni sõita ja kogu laks utiliseerida. Idee realiseerus planeeritust tunduvalt varajasemas staadiumis, ehk siis nii kui rada tati peale keeras, siis keskmine sakkis sajaga ja kett paukus pea igal käigul. Kui lisaks granny hakkas ka ketti üles tassima, siis katsusin kõik olukorrad eest suure peal lahendada. Noh selle metoodikaga ei olnud eriti keeruline ka lõpuks ketist jagu saada.

oluline:
Need 3 inimest kes mulle vahuballoone loovutasid, võtke palun ühendust.
Eriline tänks! veel sõitjale, kelle käest sisekummi sain, anna end üles ja ma klaarin ära.

Päris löbus lugemine.

Et mis sel aastal eredalt meelde jäi...
Keset distantsi (miilikatel 2x) oli jalutamise (peaaegu ronimine) tõus, millele järgnes kohe lauge ja pikk heinamaa laskumine - need nüüd selleks. Aga, see tõus mis sellele jooksukale eelnes - krt, see oli mõlemil korral kuidagi eriti valus Vorstikas oli selle kõrval minu arvates köki-möki.

Rivo kirjutas:... Keset distantsi (miilikatel 2x) oli jalutamise (peaaegu ronimine) tõus, millele järgnes kohe lauge ja pikk heinamaa laskumine - need nüüd selleks. Aga, see tõus mis sellele jooksukale eelnes - krt, see oli mõlemil korral kuidagi eriti valus Vorstikas oli selle kõrval minu arvates köki-möki.

Jäta meelde - PLAANI-JAANIMÄGI - .

Järgmine aasta pidi 10x'tele muuhulgas tunnikontroll olema mägede osas.

Rivo kirjutas:Vorstikas oli selle kõrval minu arvates köki-möki.

Kirjutan alla, Vorstikas oli sel aastal oma lati alla lasknud.

kahwel kirjutas:Keegi FSiga ka sõitis?

Kas Haanja 100 oleks ainuke üritus Eestis, kus tegelikult oleks ka eelis FSiga sõites?

Olen sel aastal kõik sõidud FS-iga sõitnud (Saku 100, Paluküla 100, Vooremäe 3000+, Haanja 100 miili + Samsungid, kolmapäevakud jm sõidud) ja ka 9+ tundi ratta seljas on veel nauding täiesti olemas. Kuna Fox-i tagaamort päris lukku ei käi, siis kruusal on ehk veidi raske (eriti Samsungitel), aga selle eest raputaval heinamaal (kui heinamaa just ei ime) tunduvad hardtaili mehed justkui seisvat kui neist möödun. Tulemused pikkadel ja raketel sõitudel on paranenud hüppeliselt ja usun, et oma osa on selles ka rattal.

Muda oli sel aastal rohkem kui mullu, aga need kes sel aastal Paluküla 100 teist ringi ei sõitnud pole õiget muda näinud Teisel ringil olid mõned imevad heinamaad isegi kuivemad, aga enamus metsavahelisi mudalõike olid hullemaks sõidetud ja tuleb tunnistada, et pidin mitmes kohas jala maha panema. Massimõrvar oli teisel korral sama raske, aga Plaani jm Jaanimäed tundusid isegi kergemad.
Väike tõrvatilk oli rajamärgistus peale TP1 kruusalt paremale metsateele keerates, kus ühel hetkel pööras rada vasakule, aga mina seal noolt ei näinud. Olin pundil veidi eest ära libisenud ja tagumised olevat küll karjunud, aga ma ei kuulnud midagi Sõitsin ca 2 km mööda head metsateed edasi kuni tuli ilma ühegi märgita ristumine kruusateega. Tagasi pöörates tuli veel kümmekond miilisõitjat mulle vastu, seega polnud viga ainult minus... Aga see süstis sportlikku viha ja teisel ringil sain minuga koos sõitnud seitsmesest pundist (kes rada teadsid ja õigesti sõitsid) kõik peale Taluka kätte.

Sain need emotsioonid kätte, mille järele sai tuldud.
Korraldus on jällegi teinud hüppe paremuse poole. Minu meelest parima korraldusega võistlus Eestis. Suured tänud kogu korraldustiimile.

Mati kirjutas:

Rivo kirjutas:... Keset distantsi (miilikatel 2x) oli jalutamise (peaaegu ronimine) tõus, millele järgnes kohe lauge ja pikk heinamaa laskumine - need nüüd selleks. Aga, see tõus mis sellele jooksukale eelnes - krt, see oli mõlemil korral kuidagi eriti valus Vorstikas oli selle kõrval minu arvates köki-möki.

Jäta meelde - PLAANI-JAANIMÄGI - .

Järgmine aasta pidi 10x'tele muuhulgas tunnikontroll olema mägede osas.

Ma arvan, et siin räägitakse ikka Tsirgumäest. Metsateelt järsult paremale üles. Järjekord siis Vorstimägi, Tsirgumägi ja Plaani-Jaanimägi (ronimis harjutused enne Mõrvari Ema) Esimesel ringil jalutasin rahulikult Tsirgumäest üles, aga teisel oli liiga palju rahvast nägemas, pidi üles sõitma

On miskit videomaterjali ka kellegi kaamerasse jäänud. Sheerige, vaataks huviga!!! Must materjal võib ka teinekord päris ea olla.

Polegi nagu palju lisada - supervärk. Tooks veel positiivselt välja selle ergutaja Plaani-Jaanimäel, kes andis õpetlikke näpunäiteid kuidas sellest mäest rattaga kiiremini üles saab Negatiivse poole pealt - see pubi teenindus , kus toimus teist aastat järjest afterpary on maailma kõige aeglasem või ma ei tea äkki oli viga minus, et ma liiga tihti juua tahtsin ja pool tundi järjekorras oodata oli liig, mis liig.
Muidu kõik 5+

Kris kirjutas:Raske oli sel aastal, ei mäleta, et 9 korra jooksul nii raske tunne oleks olnud! Samas on see vist iga aasta nii, et sõidu ajal kirud ja vannud, koju sõites juba mõtled, et peaks järgmine aasta taas platsis olema..

Positiivne on see, et korralduse tase hoitakse tõsiselt kõrge - super!

Seal silla peal panin ka ise külili, ja mitte esimene kord - vigadest ei õpi.

Samuti 9. korda rajal. Seekord erinevalt eelmistest, tekkis esmakordselt tehniline probleem - granny hakkas pärast esimesi mudaauke sukkima. Kuna jalg nõrk ja harjunud kerima, siis tuli kogu rajaläbimise strateegia ja taktika ümber mängida, et ikka lõpuni jõuda. Oli piinlik ja valus kõndida tõusudel, kus eelnevatel kordadel sai vaikselt ülesse keritud. Ja nii see 101 km möödus - tõusudel ikaldusin ja laskumistel võtsin järele. Eredamad hetked - enne 1. TP-d kusagil metsas laskumisel nähtud kukkumine, mis viis Mitshubishi särgis mehe otsejoones parameedikute juurde. Mõned purdeületused, kus purre oli puruks sõidetud. Vällamäe sild, kus külje maha panin (fotograafil palusin kohapeal pilt kustutada ja pigem taganttulijaid hoiatada). Miski sõidetamatu sigade songermaa, mida eelnevatel aastatel pole olnud (järve ääres sild ja kohe vasakule). Keegi oli vuti/käo/rabakana alla ajanud, oli teine teepeal kõht püsti.

Kokkuvõttes kõik oli super - ilm ja rada ja kaaskannatajad.

mart kirjutas:Miski sõidetamatu sigade songermaa, mida eelnevatel aastatel pole olnud (järve ääres sild ja kohe vasakule).

Piltidel siit edasi. See oli koht, kus ma mõtlesin, et on seda nüüd vaja. Samas tundsin ma siirast rõõmu, et olin jalga pannud talvesaapad ja vaatamata kõigile korraldajate ja ilma püüdlustele lõpetasin sõidu täiesti kuivade jalgadega.

Meelis- see rajamärgistus oli kellegi kurjade käte töö. Olin ise parasjagu esimeses TP-s, kui Ivo kellegagi telefoni teel rääkis ning lendas rajamärgistust sinna kohta uuesti üles panema. Minu sinnajõudes oli juba väike nool ning lindid õigesse kohta pandud.

Piltide pealt sai näha enda lohutuseks, et ma polnud ainuke vend kellel mingi loogiline plaan puudus kuidas madala palgi alt läbi roomata.

Umbes nädala jagu on võimalik järelvaadata laupäevase Eesti raskeima rattamaratoni Haanja 100 otseülekannet Plaani Karjamõisa toitlustuspunktist http://tipikas.tv/sport

Need puu alt ronimise pildid on küll väga hea leid.
Nii palju kui on inimesi, nii palju meetodeid kuidas läheneda palgile altpoolt.

See libe lai sild on juba tuttav fenoman - igatahes hooga libedale puusillale lähenedes on rusikareegel, et ära näpi pidureid ja ära keera.
Mõtlesin et mul lähebki see sild igavalt, aga täpselt 2m minu ees visati end seal külili ja mul ei olnud muud varianti, kui kukkuja rattast üle sõita. Katsusin end nii kergeks teha kui sain, mõeldes ohule oma kummidega hammasratastesse kihutada ja teise mehe sõiduvahendile - pidurdasin pärast silda ja sai enne võsa pidama küll.
Pärast munamäge oli teine ärev moment. Laskumisel järsema koha peal läks kurv pikaks ja panin raginaga valelt poolt puud ja läbi võsa, aga jällegi jäin püsti. Igatahes tasus ära ratas teha "maastikukõlbuliseks", laiad karvased balloonid alla ja isegi heinamaad ei imenud. Isegi lenksu tõstsin paar mm ülespoole, et oleks rohkem aega ringi vahtida.
Tõnukese oma kõvakahvliga sain kätte täpselt niitude sildi juures - sinnamaani oli ta väga kõvasti kihutanud, möödumise peale hakkas ta igatahes kõva häälega laulma - ega seal heinamaal muud tarka enam polnudki.

Pikalt sõitsin koos kahe soomlasega, okei mitte päris koos, kruusal mina ees ja metsas nemad ees. Nad hakkasid mind Fränkiks hüüdma - võistlusärevuses jäi küsimata täpne kultuuriline taust. Igatahes massimõrvari jooksukal (jooksukas yea right) nad sättisid kahekesi vesteldes pikalt vaatama, kuidas ma ähkides ja puhkides oma ratast sealt üles vean - nagu võistleb teine või midagi.

Kirsa kirjutas: Igatahes tasus ära ratas teha "maastikukõlbuliseks", laiad karvased balloonid alla ja isegi heinamaad ei imenud.

laiad balloonid sul all olid siis? ise põdesin enne sõitu natuke, et 2,1 ronid võivad minu kaalu juures heinamaadel liiga kitsaks jääda, aga madalama rõhuga said enam vähem. samas on silma jäänud, et schwalbe valikus on ka 2,35 ja 2,4 laiusega rehvid olemas. kui 2,4 raami vahele mahuks, siis nendega oleks mudasel heinamaal vist nagu mööda asfalti sõita

Mul oli ees 2.2 tubeless ready x-king ja taga oli 2.2" race king, aga see tagumine on reaalselt selline 2.3-2.4" - scale 10 raami ja kummi vahel on mõned millimeetrid. Aga heinamaad olid mõnusad küll, ei pannud teisi tähelegi.
Samas mudastel tõusudel see race eile ei roninud - võib-olla ron oleks palju parem olnud.
Aga ei pea kohe 2.4" kummi panema, schwalbel on 2.25" ralph ja ron täiesti valikus olemas.

See suur puu oleks vaja järgmine aasta silla kohale püsti panna, siis oleks silla peal pidurdamisest kasu kah, saaks hooga puu alt läbi

Seekord jäi sõit väga lühikeseks tehniliste probleemide tõttu, aga seevastu oli võimalik natuke näha üritust selle poole pealt kuhu tavaliselt ei satu. Esimest TP-d nägin. Selliste inimestega on vist Ivaril väga mõnus üritust korraldada kui ülejäänutel ka pealehakkamist ja entusiasmi lausa üle ääre voolab. Rattapesu, kere kokkulappimine, tehniline hooldus, söök ja jook. Igast probleemist tehti pealtnäha kiiresti võileib. Tavaliselt sõidan vilksti punktist läbi ja see õige staffi töö ja melu jääbki paljus nägemata ja hindamata. Retsept.

Finišivaatlus ja intervjuud võitjatega olid ka päris huvitav kuulata. Martin Loo andis päris palju krediiti üritusele ja arvas, et sellel rajal ja sellise korraldusega kannataks ilma häbita läbi viia kasvõi Euroopa mastaabis päris olulisi võistlusi. Latt on seega nüüdseks päris kõrgele aetud, aga see on ka loogiline, sest et muidu ei mahuks ju Munamägi alt läbi. Teine ja kolmas koht 100 kildi sõidus olid ka suhtkoht rahul. Kui nüüd reportaaži pimesi uskuda, siis võitja sõidab sellel rajal eest kahe hammakaga ja taga kümnene kassett.

Enda hing on nüüd natuke rahutu, sest et ravi jäi saamata ja ülejäänud doktorid ka streigivad teadmatul hulgal. Aga kui ma posijate nõul ja jõul talve kuidagi üle elan, eks ma tulen siis jälle rohelise numbriga laiama.

Kirsa kirjutas:Mul oli ees 2.2 tubeless ready x-king ja taga oli 2.2" race king, aga see tagumine on reaalselt selline 2.3-2.4" - scale 10 raami ja kummi vahel on mõned millimeetrid. Aga heinamaad olid mõnusad küll, ei pannud teisi tähelegi.
Samas mudastel tõusudel see race eile ei roninud - võib-olla ron oleks palju parem olnud.
Aga ei pea kohe 2.4" kummi panema, schwalbel on 2.25" ralph ja ron täiesti valikus olemas.

Kirsa Sa ikka oskad inimestel juhtme kokku ajada.

Aga ka endal oli elu raskeim H100, eelmise aasta miil oli ka kergem. Grannist tundsin minagi puudust. Õnneks tehnikaga midagi hullemat ei juhtunud ja järgmise aasta lõpetamise juubeli lootus alles. (Rajal räägiti, et kes järgmisel aastal 10-t korda lõpetavad saavad kingituseks elektriaouto
See viimane oli vihje korraldustaseme tõusule sel aastal.

Üks väga oluline aspekt ununes mul pika jutu peale. Väga tühi tunne oli rajale minna, kuhu traditsiooniline tümakas jäi stardi ajal? Kummalisi suletuid ja karvutuid nägin Kubija ümber luusimas, NATO keelas ära?

oi-jah

täitsa ravitu tunne on, tereve ja rahulik olla...see vorstimägi nii pidi pole eal nii raske olnud:) tegelt kulgeski 2 TP kuni massimõrvanini suht unes, jalg ei liikunud ja RR korjas kogu jama raamivahele, õnneks peale Vaskna järve äärset läks kergeks:). Viimased 18 km sai üksi uhada kah.

Seekord jäi meelde kihutavad naised, rosina leib, soola kurk ja hulgaliselt pealtvaatajaid.

järgmine aasta jälle:)

mart kirjutas:Eredamad hetked - enne 1. TP-d kusagil metsas laskumisel nähtud kukkumine, mis viis Mitshubishi särgis mehe otsejoones parameedikute juurde.

Eks see oli ka minu jaoks kõige eredam hetk, hea teada, et teistelegi emotsiooni pakkus Praegu meenutab veel valutav selg seda ootamatut maandumist, mis seal osaks sai. Seekord siis sai rada minust niimoodi jagu, kuid selle eest sain teiste sõidule kaasa elada. Senine saldo siis Haanja 100-l on neljast stardist 2 lõpetamist, kahju ainult, et seekordne raviseanss niivõrd lühikeseks jäi. Eks peab järgmisel aastal proovima seda protsenti tõsta.

Kui ma nüüd suudaks kõigele korraga vastata....aga mis kommentaaridest meelde jäi:

- panime jah korralduse tasemele korralikult juurde, loodame et see veidigi kompenseeris kuidagi järsku tõusnud osavõtumaksu. Uue tasemega H100-t ei saa ju nagu poes mingit kaupa ostes enne katsuda ja uurida ning siis otsustada, et kas tasub osta. Meie risk tõsta astmeliselt osavõtumaksu ja tõsta astmeliselt korraldustaset õigustas ennast, etteantud 500-lisest osaluspiirist jäi mõni number puudu!

- tsiatsungõlmaa peale Kavadit. RMK keelas ära rattaga sõitmise laudteedel enne mõisa parki põhjendusega, et laudteel ei ole võimalik rattaga sõita!?! Leidsime otsetee ja see tundus OK. Kahjuks muutis H100-le eelnenud vihmane aeg selle lõigu mülkaks ning meil lihtsalt ei jäänud aega reageerida, tahtsime küll sinna nö "Kuusesingli silla" teha, aga aega ei olnud. Andke andeks, järgmisel sajal on seal sild!!!

- 2 lagunenud silda lagunesid võistluse käigus, üks kohe peale 20km märki, teine üle Piusa jõe viiv sild enne Pagari TP-d. Uueks aastaks saavad tehtud uued ja aluspalgina lepa asemel pandud kuusk, see kestab!

- miilimeeste murekoht ehk Haanja suusamaratoni pika ja lühikese raja lahknemine. Panin sinna 19. sept pöördemärgi, tahtsin panna ka risti, aga polnd kaasas. Eelmisel pühapäeval rada läbi sõites märkasin, et noolt ei ole. Ja unustasin Ivole öelda, et noolt ei ole. Mina olen süüdi, pekske mind ja veidi pekske ka seda, kes selle noole sealt ära toimetas. Õnneks info liikus ja asi sai korda.

- starditümakas? Seda asja korraldanud tüdrukud jäid uue finišikorralduse tõttu miskipärast teisele poole oma masinaid ning ei pääsenud õigeks ajaks lüliti juurde. Ise lahkusin 3 min enne starti ära ja sain juba raja viiendal kildil sõimata, et miks Highway to Hell'i ei tulnud. Miilistardis see eest oli, sinna pole see varem jõudnud. Parem pool muna kui tühi koor.

- enne Vällakat oleva juba vist legendaarse silla märgistame järgmine aasta ära sildiga "Break and die!"

- afteka pubis oli kõva järts kell 22, kui kõik korraga laekusid, hiljem läks lahedamaks. Aga bänd sakkis täiega, ei tea kas peab ise ka veidi pappi sinna panema, et korralikum esineja saada?

Need olid nüüd minu vead, aga:

- ikka liiga palju prahti rajal, isegi puhast batoonipakki ei suudeta taskusse panna. Ja ärge hakake lätlasi süüdistama, nägin refresh telgis tunduvalt rohkem lätlasi kui eestlasi oma taskuid geelipakkidest prügikastidesse tühjendamas. Ja neid oli rajal neli korda vähem kui eestlasi.

- refresh areas (telk peale finišit) jookide ja muu tarbimine peaks olema kantud ideest - joo, aga jäta teistele ka. Üsna tihti nägin säärast pilti, et pool liitrit RC-d endale sisse ajanud lõpetaja pistis nö igaks juhuks ka õlle ja Red Bulli särgi tagataskusse. Refresh area on nagu baar koha peal tarbimiseks, see ei ole pood või ladu!

- kui te natukenegi mõtlete meie (mina ja Ivo) raja tähistamise süsteemile, siis nö mõnest pöördest mööda pannes ja veel eriti metsa vahel ei ole mõtet sõita kasvõi 300 meetrit ilma ühtegi uut linti nägemata. Metsade vahel on üldiselt ühe lindi juurest järgmist näha. Siin aga mehed panevad kaks kilti ilma ühtegi linti nägemata.... Ma saan aru, et allamäge ja tuttav tee, aga see oli Elioni-Samsungi rada! Samasugune jama juhtus ka üldkokkuvõttes kohtadele 10-12 sõitnud meestega, kes ei näinud peale "5km to go" märki olnud vasakpöörde noolt ja veel 20m edasi olnud vale teed märkivat risti. Pandi ikka edasi ja lausa 2km Meegomäe suvilate vahele välja ja sealt taas rajale ja finišisse. Ja veel uskumatum on see, et ükski neist kolmest ei tulnud finišis minu juurde ja ei öelnud, et kogemata lõikasime, mis meist nüüd saab????


Aga nüüd sõltub, kui kaua see streik kestab, äkki ei saagi enam asja, kui valitsus järgi ei anna....

Ja veel veidi infot igasugu tehniliste asjade kohta:

Tipikas-tv ülekanne Plaani Karjamõisast - Karni TP3 63,8km:
Ülekande otselingid olid postimees.ee-s, delfis, rattaproffid.ee-s, err spordis
Kokku oli ülekandel 2509 erineva ip alt vaatajaid. Enim inimesi tuli sport.postimees.ee lehelt - 1303 tk
Delfi - 205
Eestist 2207 külastajat
USA-st 86
Soomest 84
Lätist 64
Suurbritannia 13
Belgia ja Norra, mõlemast 7
Rootsi 5
Kolm vaatajat Taani, Prantsusmaa, Šveits, Leedu ja Ukraina
2 vaatajat - Gruusia, venemaa, kanada, portugalAustria, Brasiilia, Saksamaa, Hispaania, Sloveenia, Trügi - 1 vaataja
Umbes nädala jagu on võimalik järelvaadata otseülekannet http://tipikas.tv/sport
Samaaegseid vaatajaid oli 250 ringis stabiilselt

Sportrec ülekanne (värvilised täpid ekraanil):
Praeguseks on Haanja100 GPS jälgimise lingilt läbi käinud 311 inimest.
Otseülekannet jälgis 241 vaatajat.

Mulle tundub, et sihukesi lisaasju on vaja! Mis teie arvate?