Re: Purustaja Rakke RM
Postitatud: 06. 07. 2014. 11:09
Kui nüüd meenutama hakata, et mis rajaga eile tegu oli, siis väga nagu ei mäletagi, sest minu jaoks kujunes see rattamaraton rohkem laenamise maratoniks.
Kõigepealt üks rattur küsis kruvikat. Aga kuna pundis käis selline andmine, ning ei tahtnud sealt maha jääda, siis ütlesin et kahjuks ei saa sõidu pealt seda sadulakotist kätte.
Kilomeetri pärast oli aga klubikaaslane tee ääres ja sai talle ketivõti ja ketilukk antud. Eelpool mainitud kruvikaküsija kasutas ka juhust ja sai mult soovitud tööriista kätte. Tundus, et kinga klots oli tal lahti tulnud.
Emumäeks sain õnneks sama pundi uuesti kätte.
Paar kilomeetrit enne lammasmäe TP-d tundsin, et tagumine kumm on pehmeks vajunud. Kuna mõni päev tagasi sai värske piim sisse pandud, siis arvasin, et panen suruõhu balloonist veits vurtsu juurde ja saan edasi sõita. Lammasmäel oli aga kumm jälle pehmeks vajunud ja otsustasin äsja soetatud vahuballooni sinna sisse keevitada. Kuna TP-s oli ainult väike käsipump, siis otsustasin peale vahu laskmist rehvi täita ballooni jäänud suruõhuga.
Karjääriks oli aga enamus õhku rehvist jälle lahkunud ja sain kaassõitjalt laenuks veel ühe vahuballooni. Vaht sisse ning sadulakotist uus suruõhu balloon järgi ja sõit võis jätkuda. 2-3 km pärast lasin rehvi viimase suruõhu ja tiksusin veel 2-3 km edasi, aga siis oli ka jokk. Kaassõitjalt laenatud SKS rattapumbaga sain uuesti õhu sisse, aga seda ainult nii palju, et jõudsin 1 km edasi. Siis hakkasin teeääres siselohvi kerjama, parmud närisid samal ajal persest ja mõne hetkega tekkinud tohutu kärbseparv lisasid olukorrale ainult dramaatilisust juurde. Õnneks sain peatselt ühe siselohvi. Võtsin siis rehvil ühe serva lahti ja kujutage nüüd ette, mis seal rehvi sees oli. Segu vahust ja piima jääkidest. Üks rõve libe ollus ning siselohvi velje peale ajamine oli nagu siplevast ussist lipsusõlme tegemine. Vahepeal üks möödasõitev tuttav viskas ka ühe suruõhuballooni veel. Läbi häda sain siselohvi peale ja hakkasin balloonist seda vaikselt täis laskma, kui mingi hetk käis jumakas ning viskas rehvi serva pöia pealt maha. Õnneks siselohv jäi terveks. Kordasin siis kogu selle ussist lipsusõlme tegemist protseduuri uuesti läbi ja lõin käsipumbaga õhu rehvi. Sellel laenatud käsipumbal oli ainult see viga, et üle teatud surve see ei olnud võimeline pumpama. Varsti nägin aga õnneks ühte klubikaaslast, kellelt sain laenata uue pumba ja vajaliku rõhu sisse panna. Finišisse jõudsin lõpuks 40 minutilise hilinemisega.
Kokkuvõte:
Vaht on täiesti mõttetu asi. Kui rehvis on värske lateksipiim sees ja see leket ära ei lapi, siis on ainuke töötav variant siselohv.
Finiši alas sai tuttavale suruõhuballooni tagastada ning sisekummi laenaja oli õnneks mu parkla naaber ning temaga sain asja klaariks.
Vahu ja pumba laenaja, kui te ennast siin loos nüüd ära tundsite, siis palun vaadake seda postitust viewtopic.php?f=161&t=50687 ning seal saame siis juba kukku leppida, et kuidas asjad tagastan.
Kõigepealt üks rattur küsis kruvikat. Aga kuna pundis käis selline andmine, ning ei tahtnud sealt maha jääda, siis ütlesin et kahjuks ei saa sõidu pealt seda sadulakotist kätte.
Kilomeetri pärast oli aga klubikaaslane tee ääres ja sai talle ketivõti ja ketilukk antud. Eelpool mainitud kruvikaküsija kasutas ka juhust ja sai mult soovitud tööriista kätte. Tundus, et kinga klots oli tal lahti tulnud.
Emumäeks sain õnneks sama pundi uuesti kätte.
Paar kilomeetrit enne lammasmäe TP-d tundsin, et tagumine kumm on pehmeks vajunud. Kuna mõni päev tagasi sai värske piim sisse pandud, siis arvasin, et panen suruõhu balloonist veits vurtsu juurde ja saan edasi sõita. Lammasmäel oli aga kumm jälle pehmeks vajunud ja otsustasin äsja soetatud vahuballooni sinna sisse keevitada. Kuna TP-s oli ainult väike käsipump, siis otsustasin peale vahu laskmist rehvi täita ballooni jäänud suruõhuga.
Karjääriks oli aga enamus õhku rehvist jälle lahkunud ja sain kaassõitjalt laenuks veel ühe vahuballooni. Vaht sisse ning sadulakotist uus suruõhu balloon järgi ja sõit võis jätkuda. 2-3 km pärast lasin rehvi viimase suruõhu ja tiksusin veel 2-3 km edasi, aga siis oli ka jokk. Kaassõitjalt laenatud SKS rattapumbaga sain uuesti õhu sisse, aga seda ainult nii palju, et jõudsin 1 km edasi. Siis hakkasin teeääres siselohvi kerjama, parmud närisid samal ajal persest ja mõne hetkega tekkinud tohutu kärbseparv lisasid olukorrale ainult dramaatilisust juurde. Õnneks sain peatselt ühe siselohvi. Võtsin siis rehvil ühe serva lahti ja kujutage nüüd ette, mis seal rehvi sees oli. Segu vahust ja piima jääkidest. Üks rõve libe ollus ning siselohvi velje peale ajamine oli nagu siplevast ussist lipsusõlme tegemine. Vahepeal üks möödasõitev tuttav viskas ka ühe suruõhuballooni veel. Läbi häda sain siselohvi peale ja hakkasin balloonist seda vaikselt täis laskma, kui mingi hetk käis jumakas ning viskas rehvi serva pöia pealt maha. Õnneks siselohv jäi terveks. Kordasin siis kogu selle ussist lipsusõlme tegemist protseduuri uuesti läbi ja lõin käsipumbaga õhu rehvi. Sellel laenatud käsipumbal oli ainult see viga, et üle teatud surve see ei olnud võimeline pumpama. Varsti nägin aga õnneks ühte klubikaaslast, kellelt sain laenata uue pumba ja vajaliku rõhu sisse panna. Finišisse jõudsin lõpuks 40 minutilise hilinemisega.
Kokkuvõte:
Vaht on täiesti mõttetu asi. Kui rehvis on värske lateksipiim sees ja see leket ära ei lapi, siis on ainuke töötav variant siselohv.
Finiši alas sai tuttavale suruõhuballooni tagastada ning sisekummi laenaja oli õnneks mu parkla naaber ning temaga sain asja klaariks.
Vahu ja pumba laenaja, kui te ennast siin loos nüüd ära tundsite, siis palun vaadake seda postitust viewtopic.php?f=161&t=50687 ning seal saame siis juba kukku leppida, et kuidas asjad tagastan.