velo.clubbers.ee

Kahjuks ei ole muud varianti, kui jagada FB linki, aga lühidalt, siis võttis politsei vilkurite saatel maha kaks ratturit, kes sõitsid kõrvuti. Kuna kiirmenetlusega ei lepitud (asi läheb edasi), siis tuleb nüüd huviga oodata, mis saab. Päris hull, kui ikkagi ära väänatakse.
FB link SIIN

Miks see hull on? Kõik reeglid olid täidetud?

See viidatud "ei olnud piisavalt paremal" on täiesti lödi määratlus. Eriti karistamiseks. Kõrvuti sõit täna veel kehtivas seaduse redaktsioonis EI OLE keelatud. On märge (paragrahv 35 lõige 1, punkt 7 ) Keelatud on kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele. Parema ääre nõue on ilma mõõdetava määratluseta ehk sisuliselt soe õhk. Kui rattur väidab et tema jaoks oli see kus ta paiknes "võimalikult paremal" siis nii oligi. Politseiniku väide et saaks või oleks ongi lihtlabaselt väide, mitte seadusandja tahe.

aif

Seal toodi välja, et politsei ei osanud ühtegi paragrahvi välja tuua, mis keelab kõrvuti sõita. Huvitav oleks tõesti teada, kas sellest tuleb nüüd pretsedent või ei.
Aga mask oleks võinud politseil küll ees olla.

Palun - hädaolukorra seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018006, vastu võetud Riigikogus 08.02.2017. Selle alusel on kehtestatud eriolukord ja ka 2 m reegel ning grupisõidu keeld.
Usun ja seda on ka videost näha, et politsei oskas seletada küll. Ei maksa lolli mängida. Need reeglid on inimeste tervise huvides.

Kuidas saab kahekesi rikkuda 2+2 reeglit???
Aga:
Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli
Liiklusseaduse § 31 lg 2 kohaselt tuleb jalgrattaga sõiduteel sõita võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Seega ei ole jalgratturitel lubatud sõita sõiduteel kõrvuti, kuna tee telgjoonele lähemal asuv jalgrattur ei täida LS § 31 lg 2 nõuet.

Kui just tegu pole möödasõiduga.

menetlust ei algatatud mitte 2+2 reegli pärast vaid "liikleja paiknemine sõiduteel" alusel

rai66 kirjutas: ↑

07. 05. 2020. 07:08

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli
Liiklusseaduse § 31 lg 2 kohaselt tuleb jalgrattaga sõiduteel sõita võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Seega ei ole jalgratturitel lubatud sõita sõiduteel kõrvuti, kuna tee telgjoonele lähemal asuv jalgrattur ei täida LS § 31 lg 2 nõuet.

Kui just tegu pole möödasõiduga.

Vaadates FB postitust, siis on selles kohas nii lai teepeenar, et on üsna tõenäoline, et parempoolne rattur ei asunud üldse sõiduteel ja vasakpoolne asus sõidutee võimalikult paremas servas.

Ja kui lugeda kehtestatud piirangut, siis on väga hästi võimalik 2+2 reeglit rikkuda ka kahekesi:

Avalikus kohas viibimisel kehtib 2+2 reegel: üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad

Ise oled "esimene" ja kõik teised (ka paariline) on teised. Siin üks juhend lubab "vajadusel" liikuda kahekesi ka lähemal kui 2m aga rattatrenn ei ole kindlasti möödapääsmatu vajadus.

rai66 kirjutas: ↑

07. 05. 2020. 07:08

Liiklusseaduse § 31 lg 2 kohaselt tuleb jalgrattaga sõiduteel sõita võimalikult sõidutee parema ääre lähedal.

Riigi Teataja : sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi.
Kui menetluspaik on ka kuriteopaik, siis videolt on näha et seal on teekattemärgistus olemas.
Julgen oletada, et teekattetähis jäi teie 2 vahele. Üks mees sõitis teepeenral ja teine igati seaduskuulekalt võimalikult tee ääre lähedal.

Kuldar kirjutas: ↑

07. 05. 2020. 07:35

Üks mees sõitis teepeenral ja teine igati seaduskuulekalt võimalikult tee ääre lähedal.

Täpsustan: teine igati seaduskuulekalt võimalikult sõidutee ääre lähedal. LS § 31 lg 2 rääägib sõiduteest. Mõlemad ratturid liikusid teel, üks sõiduteel. LS §2 defineerib mõisted:
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;

81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;

Et ma olen siiski kuni tänaseni õieti aru saanud, et grupis võib trenni teha ilma LS rikkumatta, kui parempoolsed ratturid sõidavad joonest paremal ja vasakpoolne rattur vasakul pool joont. Kas arvesse lähevad nii pidev kui katkendlik joon? Kui joont ei ole, siis ei tohi kahekesi kõrvuti asfaldil sõita. Jätame eriolukorra välja.
See Mauno Saareväli vastus tekitas segadust, kuna ei leidnud üles, kus sõidutee lõppeb.

Teema on FB-st kadunud.

Sinna hakkasid tulema postitused , et mis te ketivenitajad sinna teele ronite, minge sinna, kus liiklust pole........Ja sellised tulid puht maakatelt(maal elavad inimesed, see ei ole halvustavalt).
Maal ongi hõre liiklus.
No kuidas ma sinna saan kus liiklust pole, lennates või. Ma kasutangi ratast liikumiseks puntist A punkti B...C...D...

Vaatasin ka, suht kurjad on need postitused, rekkamehed on hagu andud ikka täiega seal...aga mis puutub 2+2, siis mõlemal ratturil on puhv ilusasti olemas, mida saab näomaskina kasutada, mida aga ei ole politseinikul ja kes asub ka liiga lähedal ratturile ilma maskita.
Aga olgem ausad, kui palju meist 100% täidab seda 2+2 reeglit. Ma ei saa isegi ehituspoodi minna, kui seltskond on juba seljataga. Kes siis rikkuja on mina, nemab või mõlemad.

Kõrvuti sõitmist ei lahenda minu arust ükski seadus, sest seadus kehtib kõikal ühtemoodi, aga liiklusolud on väga erinevad.
Linnatänaval või tihedal maanteel kõrvuti sõita on nagu kurjast.
Tühjal teel aga - keda sa segad seal? Isegi Tallinna ümbrus on tühje asfaltteid täis, kaugemad kandid veel enam. Ja seaduse järgi ei tohi ka metsa vahel "kõrvuti" sõita.

Siin tuleks olla lihtsalt viisakas. Et ratturid ei oleks mölakad ja ei segaks "suurt liiklust". Ja et politsei ei teeks trahvi lihtsalt trahvi tegemise lustist...

Saku -Kiisa tee(kui see oli õige juhtumi asukoht) ääres on korralik, kergliiklustee olemas, pealegi osades lõikudes on jalgrattasõidu keelu märgid mida osad maanteeratturid ignoreerivad...täiesti isegi mõistan neid vihaseid autojuhte.

See on nii ja naa. Mina sõidan autoga tihti ja kohtan teel jalgrattureid grupina väga harva. Ei usu et teistel see siis teisiti oleks. Iga oskaja autojuht peaks teadma kuidas aeglasematest sõidukitest mööduda. Probleem on paraku sügavam. See on lihtsalt paljude juhtide arusaam et sõidutee on autotee! See vajaks suuremat diskussiooni avalikult ning leida lõpuks olukorrale lahendus. Ajal kui räägitakse tervislikust liikumisest ja jalgratta liiklemise tähtsusest liikluses kõikjal maailmas, tahetakse meil seda hoopis takistada. Kergliiklusteel peab liikuma jalakäija läheduses jalakäija kiirusel(mida see üldse tähendab?), maanteel(ka kõrval maanteedel) grupis treenimine rahvida jne. Paras segadus.

PKT kirjutas: ↑

07. 05. 2020. 12:49

Kergliiklusteel peab liikuma jalakäija läheduses jalakäija kiirusel(mida see üldse tähendab?), maanteel(ka kõrval maanteedel) grupis treenimine rahvida jne. Paras segadus.

Minu arvates see seadus ei reguleeri midagi oluliselt rohkemat kui on nö. hea käitumise norm ka ilma seadusteta- jalakäijast vahetult lähedalt möödumisel ei tehta täie hooga napikaid(kuigi üksikutel kordadel, viha hoos oleme me vist kõik seda teinud) vaid hoog võetakse maha vastavalt rohkem mida lähemalt möödutakse.

Minu arvates see seadus ei reguleeri midagi oluliselt rohkemat kui on nö. hea käitumise norm ka ilma seadusteta- jalakäijast vahetult lähedalt möödumisel ei tehta täie hooga napikaid(kuigi üksikutel kordadel, viha hoos oleme me vist kõik seda teinud) vaid hoog võetakse maha vastavalt rohkem mida lähemalt möödutakse.
[/quote]

Põhimõtteliselt küll, kuid aru me saame sellest ju üheselt. Jalakäija kiirus võib olla ca 5km/h. Kuidas on üldse võimalik sõita jalgrattaga sellisel teel, on omaette küsimus muidugi.

Millegipärast tundub, et autojuhtide arvamus on justkui ratturid kasutavad sõiduteed ainuüksi nende kiusamiseks, kui tegelikult kasutatakse sõiduteed ainult sellepärast, et see on kõikidest võimalustest (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee) kõige parem. Isegi hoolimata hoolimatutest autojuhtidest.

Kui selle teema algatanud facebooki postituse autor siin foorumis on, oleks väga huvitav teada, mis lõpplahendus sel lool on.

Hakkasin mõtlema selle nüüdseks kadunud FB postituse peale. Seal väideti, et ratturid küsisid, et millise seaduse§ alusel on kõrvuti sõitmine keelatud, vastust polevat tulnud. Huvitav, mida siis politseinikud protokolli kirjutasid (lisaks pakuti ju ka kiirmenetlust). Järelikult pidi patrullil olema mingi alus, otsusesse ei saa ju kirjutada "sõitsid kõrvuti ja mulle see ei meeldinud". Midagi selles FB postituses ei klappinud minu jaoks.

Õiguses on harva nii, et võtad eraldivõetult ühe paragrahvi ja saad sealt tõe kätte. Teises kohas on teine paragrahv, mis ütleb vastupidist või modifitseerib esimest. Õigusnorme tuleb kohaldada nende koosmõjus. Imelik, et Sirk ja Saareväli seda ei tee. Kahekesi kõrvutisõitmine teeb autole möödasõitmise raskemaks. Kuid pikk üherealine kolonn suure kiirusega rattureid teeks möödumise veel raskemaks. Usun, et see on ka põhjus, miks kõrvutisõitmise keeldu LEs ei ole.
Mis aga täiskasvanud meestel maanteel kõrvutisõitmise vajadus oleks?

ciclismo kirjutas: ↑

10. 05. 2020. 12:08

Mis aga täiskasvanud meestel maanteel kõrvutisõitmise vajadus oleks?...

Praktika on näidanud, et see ei ole esimene, ega ilmselt ka viimane rattamaailma finess mille osas on on härral kuhjaga õppida.

ciclismo kirjutas: ↑

10. 05. 2020. 12:08

Mis aga täiskasvanud meestel maanteel kõrvutisõitmise vajadus oleks?

R2 lõunasaates oli kunagi rubriik "Igavikulised küsimused", sinna paras pähkel

teraskoer kirjutas: ↑

10. 05. 2020. 22:44

ERR on teema üles korjanud

Väga mõistlik, hea oleks kui hall ala saaks selgemaks, teematõstja täiesti juhuslikult ise jalgrattur

Praeguse liiklusseadusega on kahe ratturi kolmest võimalikust kõrvuti paiknemise stsenaariumist kaks selged: 1) mõlemad sõiduteel - ei tohi, 2) mõlemad teepeenral - tohib.
Kõige sagedasem, arvestades tüüpilist teepeenra laiust kõrval- ja tugimaanteedel on 3) üks teepeenral ja teine sõiduteel, paremas servas. Kui siin hakata paragrahve ritta seadma, jätkuks vaidlusmaterjali vist kuudeks

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhe (sic!) teeb, väites, nagu kõrvuti sõitmine oleks seadusega keelatud, ise õigust. Õiguse tõlgendamise õigus on ikka vaid Riigikohtul. Riigikohus, usun, et saa aga sellist tõlgendust teha, sest jutt on sõiduraja keskel või vasakul äärel sõitmise keelust, mitte kõrvutisõitmise keelust.
Kui Eesti kõrvutisõidu tõesti keelaks, kas de jure või de facto, siis oleks see väga imelik. Kõigis suurtes "tsiviliseeritud" riikides on kõrvutisõit lubatud, vt nt https://www.cyclingweekly.com/routes/ov ... ope-411273.
See oleks väga rattavaenulik Eesti.
Come on, Eestis on 6 profiratturit, nemad teevad ka trenni, aga Gironas jms, mitte Eestis.
Kuid kui Eesti vist ainsana maailmas lubab autoga sõites nutti näppida ja telefoniga rääkida, miks siis vaestel klubisõitu tegevatel ratturitel keelatakse maanteel chillida ja kõrvuti lobiseda?

No ikka ei luba küll. Lihtne kontroll google abil enne postituse tegemist aitaks nii rumalat juttu (vist) mitte ajada.

ciclismo kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 02:17

... Kuid kui Eesti vist ainsana maailmas lubab autoga sõites nutti näppida ja telefoniga rääkida, ...

Mis riigis akf Ciclismo elab, et Eesti asjadest midagi ei tea?
Telefoni ja nutiseadmete kasutamine auto juhtimise ajal on juba aastaid keelatud ning selle eest karistamistest on korduvalt ka meedias kajastatud.

Politsei ka nüüd osside poolel siis. Ja justnimelt osside sest normaalsetel inimestel ei teki millegipärast kordagi mõtet teise inimese elu ohtu panna liikluses sest ego ei luba kellegi teisega (eriti veel vähemväärtuslikke elanikke, kelle sõiduvahend on ilmselgelt odavam ja aeglasem selle vägeva alfaisase maanteemürsust) teed jagada.

ERR-i uudis lõppes siis minu arusaama järgi (Politseiniku öeldut meeles pidades) seadusliku üksteise järel sõitmisega aga kuidas on selline piiiiiiiiikkkkkkkkk hanerivi turvaline ja autojuhile mugav, ma küll aru ei saa. Seal on ratturite sõidusuunas üks sõidurada, mida vastassuunast eristab topeltjoon. Järelikult möödasõit on seal ka üksikust ratturist võimatu (pean seda öeldes meeles, et seaduslik möödasõit on OHUTU, mitte igasugune napikas). Seega, kui tee jälle möödasõitu lubab, siis oleks möödasõit turvalisem kaheses kolonnis sõitvast 2x3 grupist kui 1x6 ussist.

Lisaks sportlastele on ka tavaratturid. Me sõidame külavaheteedel, kruusateedel, elamurajoonide siseteedel, muudes vaiksetes kohtades. Seaduse mõttes on see kõik aga "sõidutee". Kui kõrvuti sõitmise keeld oleks absoluutne, siis óleks praktiliselt KOGU mitmekesi rattasõit ebaseaduslik.

ERR sporditoimetaja pole mitte lihtsalt rattur. Endine perekonnanimi oli "Rist"...
https://sport.err.ee/842891/err-i-spord ... -meistriks

Kusjuures seaduse järgi ongi nt kruusateel kõrvuti sõitmine keelatud (va seaduses lubatud juhud nagu möödasõit). Seadus ütleb, et tuleb sõita sõidutee võimalikult paremas servas. Sõidutee on aga defineeritud ja see piirneb kas teekattemärgisega (joon, millest paremale poole jääb teepeenar) või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kuna kruusateedel jooni ei tõmmata, siis lõppeb sõidutee kruusa äärega ja seega ei ole kuidagi kahel rattturil korraga võimalik sõita paremal pool ääres (no on ka variant, et üks sõidab endiselt teepeenral aga see on kruusatee korral tavalilselt poolenisti kraavis või igatahes mitte väga sõidetav). FB postituse tinginud kohas on aga sõidutee piiratud joonega ja sealt edasi on väga lai teepeenar ja täpselt sellisest olukorrast räägib ka Sirk ERR-i loos.

Me sõidame oma klubiga ja sõpradega tihti Kiisal ja tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on seal liiklus sama tihe kui Tallinna tänavatel. Ma ei ole tahtnud seal juba mitu head aastat kõrvuti sõita, sest Kiisa-Aespa alevikus sees ratturile signaali andmine või autojuhi kätega vehkimine üsna tavaline, tihti tehakse meelega ka napikaid. See jutt on lihtsalt infoks kui sinna kanti satute.
Ma ise tegelikult ei taha maanteel enam kuskil kõrvuti sõita, sest enamustel juhtudel ei tundu see mulle enam miskipärast ohutu. Ja kui ma nüüd vaatan ennast kui autojuhti, siis julgen öelda, et mul on näiteks kuuest üksteise järgi sõitvast ratturist autoga lihtsam mööduda kui kolmest kõrvuti paarist.

tarmo kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 12:03

Ja kui ma nüüd vaatan ennast kui autojuhti, siis julgen öelda, et mul on näiteks kuuest üksteise järgi sõitvast ratturist autoga lihtsam mööduda kui kolmest kõrvuti paarist.

Tarmo, kelle leeris sa oled? Antud lõimes käib armutu võitlus selle nimel, et keskealistel ja veidike vanematel karvajalgadel püsiks võimalus treeningu ajal loba-lobaga tegeleda.
Sinult, vanalt rattahundilt ei oleks sellist reeturlikust oodanud.

Turvaline möödasõit saab toimuda ikkagi vastasuuna sõidurea kaudu. Ja mida lühem on vastasuunas viibitud aeg, seda turvalisem see on. Nii et pikast ratturite reast möödasõit saab olema igal juhul ohtlikum. Pealegi, minule kui autojuhile ei tekita probleeme traktorid, kombainid, ratturid, sest kohtan neid väga harva. Kõige suurem probleem on oskamatud ja x manöövreid tegevad autojuhid. Usun et nende suurimaks probleemiks on kujunenud ka jalgratturid ja nendest möödasõit. Nende sooviks oleks, et ei peaks tegema ühtegi lisaliigutust, ei peaks vähendama kiirust, ei peaks arvestama vastusõitjatega ja veel vähem jalgratturitega. Ehk oleks hea kui neid üldse poleks olemas. Nagu üks nendest tarkpeadest kunagi meedias ütles, trenni tehakse staadionil mitte autoteel! Viimane sõna ütleb juba kõik.

tarmo kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 12:03

Me sõidame oma klubiga ja sõpradega tihti Kiisal ja tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on seal liiklus sama tihe kui Tallinna tänavatel. Ma ei ole tahtnud seal juba mitu head aastat kõrvuti sõita, sest Kiisa-Aespa alevikus sees ratturile signaali andmine või autojuhi kätega vehkimine üsna tavaline, tihti tehakse meelega ka napikaid. See jutt on lihtsalt infoks kui sinna kanti satute.
Ma ise tegelikult ei taha maanteel enam kuskil kõrvuti sõita, sest enamustel juhtudel ei tundu see mulle enam miskipärast ohutu. Ja kui ma nüüd vaatan ennast kui autojuhti, siis julgen öelda, et mul on näiteks kuuest üksteise järgi sõitvast ratturist autoga lihtsam mööduda kui kolmest kõrvuti paarist.

Kiisal tuututavad ka selle pärast et seal on kergliiklustee, kus isegi üksi on suht ohtlik sõita, aga autojuht sellest muidugi aru ei saa. Kunagi sai seal ühe juhiga vaieldud, kes oli veendunud, et meil on kohustus kergliiklusteed kasutada. Olime väiksema pundiga ja hanereas.

Prommar kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:04

Kiisal tuututavad ka selle pärast et seal on kergliiklustee, kus isegi üksi on suht ohtlik sõita, aga autojuht sellest muidugi aru ei saa. Kunagi sai seal ühe juhiga vaieldud, kes oli veendunud, et meil on kohustus kergliiklusteed kasutada. Olime väiksema pundiga ja hanereas.

Äkki põhjendad ka, miks seal ohtlik on? ...huvitab, sest olen seda teelõiku juba jupp aega tööle ja koju sõiduks kasutanud...mis mul on kahe silma vahele jäänud?

Jats36 kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:36

Prommar kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:04

Kiisal tuututavad ka selle pärast et seal on kergliiklustee, kus isegi üksi on suht ohtlik sõita, aga autojuht sellest muidugi aru ei saa. Kunagi sai seal ühe juhiga vaieldud, kes oli veendunud, et meil on kohustus kergliiklusteed kasutada. Olime väiksema pundiga ja hanereas.

Äkki põhjendad ka, miks seal ohtlik on? ...huvitab, sest olen seda teelõiku juba jupp aega tööle ja koju sõiduks kasutanud...mis mul on kahe silma vahele jäänud?

Need tööle ja koju sõitjad ongi tavaliselt probleemiks. Maanteratturina kergliiklusteedel üle 25km/h liikuda tundub vähemalt mulle ohtlik ja vastutustundetu, suures pundis veel kordades enam.

Ilmselt autojuhid, kelle jaoks maanteeratturid sõiduteel liiklust takistavad räägiks teist juttu, kui treeningrupid kergliiklusteel nende kärudega naistest ja tõuksidega lastest 50km/h hooga mööda kütaks.

Põhiline point ongi selles, et enamikel maanteeratturitel on juhiload, kogemus autojuhina ja empaatiavõime autojuhtide suunal. Otsitakse ja reeglina ka leitakse kompromisse enda turvalisuse, mugavuse ja muu liikluse mittetakistamise vahel. Lihtsalt nende komprmisside mõistmine käib neile selgelt üle jõu, kellel selle spetsiifilise liikumisvormiga isiklik kogemus puudub.

Ilmekas VIDEO situatsiooni analüüsiks

Kas teil jalgrattal kellad on?

Jats36 kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:45

Kas teil jalgrattal kellad on?

Sa pead eristama rattaga sõitmist ja treenimist.
Treenimiseks ei sobi ükski kergliiklustee, kas siis kellaga või ilma.

Jats36 kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:45

Kas teil jalgrattal kellad on?

Rattakell ei kindlusta kergliiklusteel liikuva lapse või koera kindlat liikumissuunda järgnevaks paarikümneks sekundiks. Lõhkise peaga lapse kõrval kella helistamisest ei ole suurt kasu. Tõsi - kell vähendab õnnetuse tõenäosust, aga veel enam vähendab seda treeniva ratturi paiknemine sõiduteel. Oma panuse meie kõikide turvalisusse saab anda ka autojuht, kes ohverdab möödasõitu oodates mõned sekundid oma kiirest päevast.

Mis see kell praegu siia puutub? Teemaks on kõrvuti sõitmine. Püsime teemas

Jats36 kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:45

Kas teil jalgrattal kellad on?

ON. Kõik vastavalt seadusele. Kuigi ohuolukorras pole aega kella anda. Ainult kaugelt hoiatada. Ja suurel kiirusel: kaugelt inimene ei kuule ja lähedalt juba hilja. Korra viimsel hekel andsin inimesele, kes viimasel hetkel ette astus. Mul muidugi korralik pasun ka. Tädi hüppas külili kraavi nagu filmis ja jopt.....mat....
Ega ma uhke polnud.

Ma ei kiida heaks ega mõista hukka Liiklusseadust, kuid selle tõlgenduses ei olegi kergliiklustee mõeldud rattaga spordi tegemiseks, ainult kulgemiseks punktist A punkti B.

Infoks, et LS-s pole sellist asja nagu kergliiklustee. On sellised mõisted:
jalgratta- ja jalgtee
jalgrattarada
jalgrattatee

AndreK kirjutas: ↑

11. 05. 2020. 14:44

Ilmekas VIDEO situatsiooni analüüsiks

Eesti konteksti see video ei sobi sest kuigi ka meil on nõue 1,5m kauguselt ratturist mööduda, siis mitu % autojuhtidest reaalselt seda järgib?

KaupoR kirjutas: ↑

12. 05. 2020. 07:02

Infoks, et LS-s pole sellist asja nagu kergliiklustee. On sellised mõisted:
jalgratta- ja jalgtee
jalgrattarada
jalgrattatee

Päris elus on valdav enamus või peaaegu kõik sellest valikust markeeritud ja märgistatud kui esimene - jalgratta- ja jalgtee.