velo.clubbers.ee

Rattafoorumis triatlonist kirjutamine on küll väga jumalakartmatu tegevus, aga kuna triatlonifoorumit kui sellist ma googeldades ei leidnud ja ka siin otsing midagi suurt peale kohaliku Harku ironmani ei anna siis ehk oskab keegi kohalikele oludele vastavat nõu anda.
Asi selline, et lähemal ajal kavas elu esimene triatlonikatsetus ca 0,5/15/5 distantsil ja varustuse tase selleks ettevõtmiseks on hetkel naeruväärne (ilmselt saab asi ette võetud slikkidega mtbga kuna see on hetkel mu ainus ratas).

Seega esimene küsimus oleks riietuse osas:
Kas arvestades distantsi lühidust oleks mõeldav kogu trassi läbimine näiteks põlveni jooksupükstega, pärast ujumist lihtsalt rattasärk selga tõmmates ? Ma eeldaks, et rada on kaugelt liiga lühike, et midagi vahetama hakata ?
Või milline on näiteks Melliste triatloni tagumise poole tüüpide tavaline varustus ?

Ja kui tõesti mingi varustuse varumise peale mõelda siis kas sellelaadsetel triatlonipükstel mingi muu funktsioon olla võiks peale triatloni (näiteks kas keegi nendega regulaarselt ujumas käib) ?

Kui huvi triatloni vastu tõsine, siis ma soovitan kahte asja investeerimist algatuseks.

1. tempotorud - isegi MTB'l annavad eelise ning maanteerattale liikudes saab need edukalt ka seal kasutusele võtta
2. tri-kombe - universaalne riie, millele ei pea midagi lisama (st särki nt), jätkub aastateks; pmst saab kasutada ka niisama joostes kuivõrd pehmendus on minimaalne ja ei sega

Huvi tase on hetkel selline, et heameelega käiks kõigepealt korra proovimas ja siis vaataks kas ka huvi kombedesse investeerimisse on. Ja mu põlved tõsimeelset ironmaniks treenimist ka ilmselt ette ei näe.
Ning ma päris kindel pole, et mu käsi tõuseks MTBle torusi kinnitama (ja seejärel neid avalikult kasutama)

Või pole sellist asja nagu 0 eelarvega triatlonist osavõtja Eestis üldse olemas ?

kaarelk kirjutas:Rattafoorumis triatlonist kirjutamine on küll väga jumalakartmatu tegevus, aga kuna triatlonifoorumit kui sellist ma googeldades ei leidnud ja ka siin otsing midagi suurt peale kohaliku Harku ironmani ei anna siis ehk oskab keegi kohalikele oludele vastavat nõu anda.
Asi selline, et lähemal ajal kavas elu esimene triatlonikatsetus ca 0,5/15/5 distantsil ja varustuse tase selleks ettevõtmiseks on hetkel naeruväärne (ilmselt saab asi ette võetud slikkidega mtbga kuna see on hetkel mu ainus ratas).

Seega esimene küsimus oleks riietuse osas:
Kas arvestades distantsi lühidust oleks mõeldav kogu trassi läbimine näiteks põlveni jooksupükstega, pärast ujumist lihtsalt rattasärk selga tõmmates ? Ma eeldaks, et rada on kaugelt liiga lühike, et midagi vahetama hakata ?
Või milline on näiteks Melliste triatloni tagumise poole tüüpide tavaline varustus ?

Ja kui tõesti mingi varustuse varumise peale mõelda siis kas sellelaadsetel triatlonipükstel mingi muu funktsioon olla võiks peale triatloni (näiteks kas keegi nendega regulaarselt ujumas käib) ?

Mina olen kõik oma triatlonid (Kõrvemaa, Tristar 111, paar väiksemat veel) läbinud justnimelt sellelaadsete pükstega, tõmmates peale ujumisetappi lihtsalt rattasärgi selga (kuid kindlasti tasub võtta siis eest täielikult lahtikäiv rattasärk) ning väga väga oluline on tegelikult numbrivöö millega kiirelt ja mugavalt number külge saada. Märja kehaga haaknõeltega kinnitatud numbriga särki ei ole üldse tore selga sikutada .
Rattaosas - Kõrvemaad ja lühikesed triatlonid olen tavalise MTB-ga läbinud, Tristari tavalise tuunimata MNT rattaga. Arvatavasti ka see aasta läbin nii. Järgmine aasta ehk panen MNT-le torud kah.

kaarelk kirjutas:Huvi tase on hetkel selline, et heameelega käiks kõigepealt korra proovimas ja siis vaataks kas ka huvi kombedesse investeerimisse on. ... Või pole sellist asja nagu 0 eelarvega triatlonist osavõtja Eestis üldse olemas ?

Sellisel juhul soovitan mitte palju pead vaevata ja lennata 100%-rattavarustusega peale, ilma irooniata. Ennegi rattapampersiga ujutud ja joostud.

Mati kirjutas:Sellisel juhul soovitan mitte palju pead vaevata ja lennata 100%-rattavarustusega peale, ilma irooniata. Ennegi rattapampersiga ujutud ja joostud.

Kas jooksmine ja ujumine sel juhul mitte oluliselt vaevalisemad pole kui 15 km rattaga lihtsalt jooksupükstega (mis pole ju eriti problemaatiline ma kujutaks ette) ?
Proovimata ma kujutaksin ette traksidega pükse hüdrodünaamiliselt enamvähem langevarju kuju võtvat (kui need just kandjale algul suuruse võrra väikesed pole)

kaarelk kirjutas:

Mati kirjutas:Sellisel juhul soovitan mitte palju pead vaevata ja lennata 100%-rattavarustusega peale, ilma irooniata. Ennegi rattapampersiga ujutud ja joostud.

Kas jooksmine ja ujumine sel juhul mitte oluliselt vaevalisemad pole kui 15 km rattaga lihtsalt jooksupükstega (mis pole ju eriti problemaatiline ma kujutaks ette) ?

Ujumisel kindlasti annab tunda, drag on tuntav kui vesi kõhul ja seljal püksi poeb. Jooksus pole nii lühikesel distantsil vahet. Samas kannatab tegelt tavaliste jooksuliiparitega vabalt ka 15km rattasõitu ära.

Mittespetsiifilise varustuse kontekstis on valikute küsimus.

Üheks võistluseks ei ole mõtet varustust hankida. Enamus tagumise otsa meestest tõmbab märjale ihule särgi peale aga isegi poolpikka (1,9/ 90/ 21) triatlonit on rattapükstes ujutud ja joostud samuti porikate ja pakikaga naistekaga sõidetud.
Triatloni pükstega saab edukalt spinnis käia.
Odavaim triatloni riietuse olen leidnud siit:
http://www.startfitness.co.uk/prodtype. ... Position=1

kaarelk kirjutas:15 km rattaga lihtsalt jooksupükstega ..

Antud variantidest annan oma 12 punkti sellele lahendusele. Ongi ju 0-eelarvega.
Ja kõikidele teistele nõuannetele noogutan kaasa.

kaarelk kirjutas:Asi selline, et lähemal ajal kavas elu esimene triatlonikatsetus ca 0,5/15/5 distantsil ja varustuse tase selleks ettevõtmiseks on hetkel naeruväärne (ilmselt saab asi ette võetud slikkidega mtbga kuna see on hetkel mu ainus ratas

Sellise pikkusega triatlonil on ilmselge rõhk ujumisel ja jooksul. Ajalises suhtelises mõttes võrreldes näiteks Ironman'i või TriStari(Smile')ga. Nii et unusta rattariided ja ürita peale ujumist mingigi särk märja ihu peale vedada. Algul vea või üle õlgade, küll pärast tõmbad logod sirgu. Ja tavaliste ujukatega teed nii ratta kui jooksu ära. Testitud, kontrollitud, TÖÖTAB!!!

Aga numbrivöö on vajalik. Kui osta ei raatsi (suvaline link näidiseks), mõõda ümber keha parajalt pingule selline 2cm lai kummiriidest pael ja õmble otsad kinni. Sinna paned haaknõeltega numbri külge ja keerad rattasõidus perse peale ja joostes ettepoole selle peale... Simpel!!!

Põhilised soovitused on sulle siin jagatud. Ära põe oma varustuse pärast.
Tavalised liibekad ajavad asja suurepäraselt ära. 15km rattasõidu jooksul ei jõua sa ennast verele hööruda. Tavaliste liibekatega on lihtsam joosta, kui rattapükstega. Samuti on nendega lihtsam ujuda, sest takistus on väiksem. Soovitan valida sellised, millel on üleval ka nöör, sest muidu võid veest välja ronides soovimatut tähelepanu tõmmata, kui sul püksid rebadel on.
Ise alustasin kunagi samamoodi ilma spetsvarustuseta ja olen siiani seda meelt, et tulemuse saavutab ikkagi inimene, mitte varustus. Siis kui oled juba nakatunud ja haigus on hakanud süvenema, võid hakata ka varustusse investeerima.
Rattasärk olgu jah täispika lukuga, siis on kindel, et selle ilma sõimu ja puruksrebimata selga saad. Numbrikummist on palju abi ja selle ise tegemine läheb sulle mõned sendid maksma.
Ehk siis sul on täiesti võimalik peaaegu null eelarvega võistlusest osa võtta.

PS! Triatlonist on siin foorumis aastate jooksul ikka juttu tehtud ja mõni aasta tagasi oli ühel inimesel sama mure. Hetkel küll ei leia seda postitust enam üles.
Edu sulle. Loodan, et nakatud ravimatult

Jooksupükstega rattasõit on palju parem kui rattapükstega ujumine või jooksmine. Proovitud sprindis (0.75/20/5) ja olümpiadistantsil (1,5/40/10).

Oluline on vaadata, et pükste sisemised õmblused ei hakkaks hõõruma. Selle vältimiseks võid : a) valida sobiva õmbluse asukohaga püksid, b) määrida ennem ujumise starti jalgade vahele vaseliini, või c) panna alla õmblusteta spordipüksid/vuplid.

Lühikesel distantsil pole rattasärk oluline, sest nagunii pole vaja toitu taskutesse panna. Kõlbab ilusti kergesti ülepea käiv jooksusärk.
Olümpiadistantsil võib olla vajadus geeli või batooni järele, kuid selle lahendaks raamile sobiv kott- näiteks pildil
http://i.ebayimg.com/t/Bushwhacker-Top- ... 1MlgxMTUy/$(KGrHqR,!lwE+F0cgfpDBQH(cHJZB!~~60_12.JPG

Selliseid kotte on ka Eestis saada ning kui ei taha rohkem triatloni proovida, siis saad kasutada seda igapäevaselt maastikul või maanteel.

Sai poolpikk ilma pehmenduseta tri kombega ära tehtud nii, et midagi kusagilt hapuks ei läinud ja sama plaan on ka pikemal distantsil. Nii et unusta rattapüksid ära. Imevad vett ja siis sõida ja jooksed veenired mõõda sääri alla voolamas...Jooksu liibukad ajavad asja suurepäraselt ära.

MargusH kirjutas:Nii et unusta rattapüksid ära. Imevad vett ja siis sõida ja jooksed veenired mõõda sääri alla voolamas...

Kõrvalmärkusena, et korraliku rattapüksi pehmendus ei ime vedelikku sisse ja kui vett enam peale ei tule, siis kuivab kiirelt. Vastasel juhul oleks ka tava rattasõit vesistes tingimustes karm katsumus.

Kui võtta veel kokku, siis 0-eelarve puhul toetan kvaliteetsete (õmbluste teema märkus on oluline!) liibukate jooksupükste kasutamist. Investeerimissoovi- ja võimaluse korral soovitan tõsiselt kaaluda trikombet.

Veel üks kõrvalmärkus.

70ndate lõpus ja 80ndate alguses (kindlasti ka varem aga siis ma ise sõidupükse ei kandnud) oli vene sõidupükstes pehmenduseks samast, puuvillasest või villasest materjalist kahe kordne riidelapp. Selliste pükstega sõitsid kõik iga ilmaga.

Mitte et mul midagi progressi vastu oleks, aga saab ka ilma sõidetud.

Hea pampersiga on kindlasti parem sõita kui ilma.

+1 tavalistele jooksuliibekatele ja täispika lukuga rattasärgile. Oma esimese triatloni tegin eelmine aasta Mellistes just sellise riietusega ja kõik oli ok.

Tänud nõuannete eest.
Pärast tutvumist oma hetke varustusbaasiga on selgunud, et katsetamisele läheb Holdeni soovitus : tavalised ujukad.
Aga kuna päris speedodes jooksmise närvi minus vist pole läheb käiku pisut pikem variant, millel on muidugi kapitaalne õmbluste rist otse hargivahel. Aga ehk aitab selle vastu pisut sisselõikega sadul.
Ning numbrivööd pole ilmselt vaja muretseda kuna tegu aktsiaseltsi meistrikatega, kus osavõtjate tuvastamine toimub ilmselt näo järgi. Aga kindlasti järgmistele lugejatele väärt soovitus.

Aga järgmine asjatundmatu küsimus:
Rattakingad lükatakse reeglina palja jala otsa ?

Jah, rattakingad käivad palja jala otsa.

kaarelk kirjutas:Aga järgmine asjatundmatu küsimus:
Rattakingad lükatakse reeglina palja jala otsa ?

Kõvad sekundite tagaajajad teevad kindlasti nii. Mina nt ei tee. Ma ei ole kindel, et mu rattakingad ja hiljem ka tossud palja jala osas mingit hõõrumise riski ei peida endas. Kindlasti saab seda proovida ja harjutada, aga mulle need sekundid nii tähtsad ei ole.

Lisaks - spets tri-rattakinga läheb märg jalg oluliselt hõlpsamalt sisse võrreldes tava rattakingaga!

Enamik asjalikke nõuandeid on juba antud, eelistaks ka ujumisel jooksupükse rattapükstele. Aga soe soovitus on igasugustele mittespets riietele teha enne veetesti ja lasta mõnel ausal sõbral ennast eest ja tagant üle vaadata. Üksaasta kusagil oli mingite helekollaste märgade pükstega mees, päris otsekohene oli vaadata, õnneks peab jooksus issanda abiga number eespool olema, aga veest väljumised, vahetusalad jne on ka teema.

Paljad jalad tõid viimati kaasa villid (vist küll jooksutossudest), niiet järgmisel korral lähevad ilmselt võistlustel sokid käiku.

Kuna teema pealkiri ei ütle, et teemas võib küsida ainult varustuse kohta, siis küsiks hoopis seda: mida peaksin tegema, et triatloni jooksu distantsil ei hakkaks pistma? Ma küll käin ainult kord aastas triatlonil, kuid iga kord terve jooksu distants mul pistab. Jooksmises ma kehv ka ei ole, triatlonil on see olnud siiski minu kõige tugevam osa. Kui keegi tahab nüüd küsida, et kas ma liiga kiiresti jooksu distantsi ei alusta, siis vastus on ei, viimased korrad olen ma igaks juhuks rahulikumalt alustanud.

Tervist!

Googeldades saad kindlasti palju asjalike nõuandeid, aga mina isiklikult püüah hingata läbi nina sisse ja suukaudu välja ning seda võimalikult sügavalt. Samuti olen märganud, et MINUl hakkab "pistma" kui olen vahetult ennem gaasilist jooki joonud.

Tervitustega,
Siim

Erkz kirjutas:Kuna teema pealkiri ei ütle, et teemas võib küsida ainult varustuse kohta, siis küsiks hoopis seda: mida peaksin tegema, et triatloni jooksu distantsil ei hakkaks pistma? Ma küll käin ainult kord aastas triatlonil, kuid iga kord terve jooksu distants mul pistab. Jooksmises ma kehv ka ei ole, triatlonil on see olnud siiski minu kõige tugevam osa. Kui keegi tahab nüüd küsida, et kas ma liiga kiiresti jooksu distantsi ei alusta, siis vastus on ei, viimased korrad olen ma igaks juhuks rahulikumalt alustanud.

kaarelk kirjutas:Tänud nõuannete eest.
Pärast tutvumist oma hetke varustusbaasiga on selgunud, et katsetamisele läheb Holdeni soovitus : tavalised ujukad.
Aga kuna päris speedodes jooksmise närvi minus vist pole läheb käiku pisut pikem variant, millel on muidugi kapitaalne õmbluste rist otse hargivahel. ...

Ära põe, on ennemgi tavaliste ujukatega võisteldud - vanakooli Ironman'i värk! Ka pregu võib Eesti eri võistlustel kohata mehi speedodes ...
Personaalne stiilinäide ühelt hetkel maailma paremikku kuuluvalt mehelt -
http://www.slowtwitch.com/articles/imag ... sultan.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... a_2012.jpg

Viisin eile läbi kerged katsetused ja paistab et ujukatega sõitmine on igati võimalik (kui esteetilised kaalutlused kõrvale heita (või siis jalad ära rasserida ja oluliselt praegust ratturipäevitust vähendada)).

Aga kerkis hoopis uus oluline küsimus, kuidas jalgade liivast puhastamise korraldanud olete ? Eriti palja jala otsa kingi toppides tundub see suht kriitiline punkt.

kaarelk kirjutas:Aga kerkis hoopis uus oluline küsimus, kuidas jalgade liivast puhastamise korraldanud olete ? Eriti palja jala otsa kingi toppides tundub see suht kriitiline punkt.

Üldjuhul on väljajooks mattidel ja vaibal, seega jalad sisuliselt ei saagi liivaseks. Samas panevad paljud omal vahetusalas maha ka mingi aluse või rätiku.

Kõrvemaa triatlonil saavad jalad liivaseks, seal pole matte. Sõltuvalt su ratta asukohast vahetusalas, saad üsna pikalt joosta ja enamus liivast jääb asfaldile (jah, paljajalu tuleb jupike joosta asfaldil ... või vähemalt 2 aastat tagasi oli see nii). Aga vahetusalasse paned maha mingi rätiku ja siuh-säuh kiirelt jalad puhtaks ja kuivaks.

uju sokkidega, võta vahetusalas jalast koos liivaga.
Kui reeglid muidugi lubavad, neid ma ei tunne.

erikr kirjutas:uju sokkidega, võta vahetusalas jalast koos liivaga. Kui reeglid muidugi lubavad, neid ma ei tunne.

Reeglid ei luba abivahendeid jalas ega käes (nö lestaefekt)

Mina kasutan 10 liitrist kandilist värviämbrit veega. Siuh üks jalg sisse ja rattakinga ning siuh teine jalg sisse ja rattakinga. Ongi kogu teadus. Kui ei taha märga jalga rattakinga pista, siis pane ämbri ja kingade vahel rätik, siis saad teha seda järjekorras: ämber, rätik ja king.
Poolpikal ja täispikal kulutan paar sekundit rohkem, sest panen ka sokid jalga.

Erkz kirjutas:Kuna teema pealkiri ei ütle, et teemas võib küsida ainult varustuse kohta, siis küsiks hoopis seda: mida peaksin tegema, et triatloni jooksu distantsil ei hakkaks pistma? Ma küll käin ainult kord aastas triatlonil, kuid iga kord terve jooksu distants mul pistab. Jooksmises ma kehv ka ei ole, triatlonil on see olnud siiski minu kõige tugevam osa. Kui keegi tahab nüüd küsida, et kas ma liiga kiiresti jooksu distantsi ei alusta, siis vastus on ei, viimased korrad olen ma igaks juhuks rahulikumalt alustanud.

Pakun huupi, et kuna teed ainult kord aastas triatloni, siis sa vist ei harjuta ühelt alalt teisele üleminekut. Võimalik pistmise põhjus võib olla see. Triatleedid harjutavad pidevalt ühelt alalt teisele üleminekut, et ei lööks hingamist sassi ja et jalad teeksid jooksmise liigutusi mitte ringikujulisi väntamise liigutusi.

ToomasL kirjutas:

Erkz kirjutas:Kuna teema pealkiri ei ütle, et teemas võib küsida ainult varustuse kohta, siis küsiks hoopis seda: mida peaksin tegema, et triatloni jooksu distantsil ei hakkaks pistma? Ma küll käin ainult kord aastas triatlonil, kuid iga kord terve jooksu distants mul pistab. Jooksmises ma kehv ka ei ole, triatlonil on see olnud siiski minu kõige tugevam osa. Kui keegi tahab nüüd küsida, et kas ma liiga kiiresti jooksu distantsi ei alusta, siis vastus on ei, viimased korrad olen ma igaks juhuks rahulikumalt alustanud.

Pakun huupi, et kuna teed ainult kord aastas triatloni, siis sa vist ei harjuta ühelt alalt teisele üleminekut. Võimalik pistmise põhjus võib olla see. Triatleedid harjutavad pidevalt ühelt alalt teisele üleminekut, et ei lööks hingamist sassi ja et jalad teeksid jooksmise liigutusi mitte ringikujulisi väntamise liigutusi.

Selles osas on sul küll õigus, et ma üleminekut ei tee. Ma pole kunagi arvanud, et see nii tähtis on. Nüüd peaks mõtlema ka sellisele treeningule.

Mõelda pole siin midagi- prõõgat nado! 15-20ratas + 3jooks + 20 + 3 + 20.
ja vahepeal harjutad rätikuga ja veepudeliga/vanniga siuhh-säuhh jalapesu

Mis asi on Sultanil esimesel pildil sadula taga? Tavaliselt on seal joogipudelid, aga see küll joogipudelihoidjana välja ei näe.

mart2 kirjutas: Ära põe, on ennemgi tavaliste ujukatega võisteldud - vanakooli Ironman'i värk! Ka pregu võib Eesti eri võistlustel kohata mehi speedodes ...
Personaalne stiilinäide ühelt hetkel maailma paremikku kuuluvalt mehelt -
http://www.slowtwitch.com/articles/imag ... sultan.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... a_2012.jpg

Tagavara tubular.

Äärenurk kirjutas:Mis asi on Sultanil esimesel pildil sadula taga? Tavaliselt on seal joogipudelid, aga see küll joogipudelihoidjana välja ei näe.

mart2 kirjutas: Ära põe, on ennemgi tavaliste ujukatega võisteldud - vanakooli Ironman'i värk! Ka pregu võib Eesti eri võistlustel kohata mehi speedodes ...
Personaalne stiilinäide ühelt hetkel maailma paremikku kuuluvalt mehelt -
http://www.slowtwitch.com/articles/imag ... sultan.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... a_2012.jpg

Tubular on kaks korda volditud ja siis mingi koti sisse pistetud?


Pükste kohta niipalju, et minu arust pampers meeletu suurt efekti ka ei anna. On ette tulnud, et olen sõitnud pikemaid maid jooksupükste ja nende all olevate spordialuspükstega (püksisäär ulatub poole reieni) ja ei kurdaks. 15km saab kindlasti sõita. Päris nappide ujumispükste juures on küsimus, ega sadul või jalad ise üksteist ära ei hõõru - kaitsvat kangast pole ju eraldamas.

Üks oluline ja samas väga lihtne asi on numbrikumm

See lubab sul numbrit ratta ajal selja peale keerata ja jooksu ajal sama lihtsalt ette tuua.

Väga mõistlik ja lihtne, tee kasvõi ise kui osta ei taha/raatsi.

Nii lühikese distantsi peale pm ei olegi vahet mis seljas on, osad teevad ju täiesti tavalisete jooksuriietega.


Pigem on oluline enda jaoks asjad läbi mõelda, et mida /millal ma teen. Ala et kui tuled ujumisest vahetusalasse siis sinu puhul särk selga, kiiver pähe, numbrikumm ümber, kingad jalga ja minek. Rattast tulles võid kiivri alles vahetusalas lahti võtta, seega see jäta viimaseks asjaks. Kui seda ei tee võid trahvi saada või pead selle lihtsalt uuesti kinnitama .

Ratta lõpu poole proovi veidi rohkem kerida, et jalad jooksuks "lahti" saada. Ning jooksus anna tuld

Need nagu alagaja jaoks vast kõige olulisemad nüansid

liixa kirjutas:Rattast tulles võid kiivri alles vahetusalas lahti võtta, seega see jäta viimaseks asjaks. Kui seda ei tee võid trahvi saada või pead selle lihtsalt uuesti kinnitama

Korrektsuse huvides väike täpsustus - kiivri võib alles siis lahti teha, kui ratas on ära pandud, mitte jooksu pealt peale vahetusalasse sisenemist.