Igasügisene saaga...
Härrased, pimedaks on läinud, tõesti on PIMEDAKS läinud...!!! Ja ärge siis unustage panemast lampi ka ETTE!
Üks kotkas (osaleb ka siin foorumis) tegi eelmise nädala teisel poolel pilkases pimeduses maanteerattaga hilisõhtust trenni Pirital, ilmselt lootes oma teravate "kotkasilmade" pääle ja ma ei tea, mille peale veel ning ees tal lampi polnud. Millal sellistele akrobaatidele jõuab kohale, et teised ratturid, autojuhid, jalakäijad peavad ka teda EESTPOOLT nägema, mitte ainult tema teisi. Pimedas ei piisa ainult tagumisest tulest. Lõpetage tõesti ära oma edvistamine, ka maanteerattale saab sobiva tule ette ja mõtelge rohkem ka kaasratturite, -liiklejate peale.
Sõidan iga päev rattaga tööle ja tagasi ning protsentuaalselt on pimedas rattaga sõitjatel vaid ehk viiel protsendil tuled küljes. Tõsine hoolimatus, mis muud...
TULED PEALE!
Ei aita need tuled suurt midagi. Sõitsin eile rattaga töölt koju, distants on umbes 5 km ja sadas üle keskmise tugevat vihma. 5 km jooksul pääsesin kaks korda ime läbi avariist kusjuures ühe korra käis juba käsi vastu tuleva auto peegliga ka kontaktis(vastu tulev auto lõikas kurvi läbi minu suunavööndi umbes 50...60 km/h). Lisaks ei saa unustada autode rataste alt üles lastud veefontääne, mis ka jalgratturi kümmneks meetriks pimedaks teevad. Aga asja point on selles, et mul on riietel helkureid rohkem, kui ma numbreid tean, rattal ees ja taga korralikud tuled (tegemist on mnt rattaga, rattateid ka sellel lõigul , töölt koju, ei ole nii, et sõidan tee servas) ja autojuhid sind ikkagi ei näe. Kui juhid sõidavad ringi aknad udused, kiirust vähendamata vaatamata sellele, et märg asfalt neelab kõik valguse, siis on jalgratturil sellisel teel sõita ikka totaalne enesetapp. Ja ka seda fakti ei muuda miski, et jalgrattatuled on pigem seasilmad kui korraliku valgusjõuga tuled. Ehk siis, kuiva ilmaga võib veel üritada aga kui asfalt on märg või siis sajab vihma, siis on ka tulede ja helkuritega teel sõita päris karm enesetapp.
eks ikka selle pärast, et paremini nähtav olla. Lihtsalt juhin tähelepanu, et me võime nahast välja hüpata ja pea peal tiritamme teha, aga see ei ole ikkagi piisav.René kirjutas:Erandjuhtudest ei tasu teha üldistusi ja väita, et tuledest suurt kasu ei ole. Miks Sul siis endal tuled peal on ja helkurid?Tonis_T kirjutas:Ei aita need tuled suurt midagi....
Re: TULED PEALE!
Kuidas siis 10 aastaga on olukord muutunud? "Uhavad nagu tondid pimedas", tõdeti siin kümme aastat tagasi sügisese Harku ringi kohta. Õhtud on juba hämarad-pimedad. Kasemetsa-Valdeku lõigul kohtasin 18 ratturit, neist kahel olid tuled, võib öelda, korralikult peal. (Ei arvesta seda pimestava esi-LED-ga noort joobarit, kes - loomulikult nutiseadet näperdades! - vastu tulles minu vööndisse kaldus).
Millised oleksid siis tänapäeva tehnika võimalusi arvestades head soovitused ja nõuded rattasõitjale, kes mitte nagu motikamehed maanteel darvinismi, vaid turvalist sõitu harrastada tahab?
1) Kui tugevad peaksid tuled olema?
2) Millal sisse lülitada?
3) Vilkuv või püsirežiim?
Siit edasi, millised tuled osta, turvalisuse eest tingimata.
Maantee- ja suure liiklusega tänavalõike ei õnnestu täielikult vältida. Seetõttu peaks vähemalt tagatuli olema mootorsõiduki tulega võrdselt väljapaistev.
Road.cc on seisukohal, et korraliku tagatule valgusvõimsus aastal 2017 on u 40 luumenit. Üllatusena, aga võib-olla ka mitte - Eesti inimesed on vaesed - on meie rattapoodide valikus üldiselt esindatud odavad tuled. Ainult Hawaii Expressist leidsin tõsisema - Knog Mr Chips 44 lm tagatule. Teise üllatusena oli see soodsama hinnaga kui veebipoodides.
Esituleks on mul rattaga kaasa tulnud Herrmani 20-eurone. Kirjade järgi 40 luumenit. Patareide järg-järgulise kulumise tõttu tõenäoliselt vähem. Paistab, et võiks tugevama vastu välja vahetada.
Moodne tuli võiks siis vist olla USB-liidese kaudu laetava akuga. Odaval tulel ei saa valgusjõudu reguleerida. See on probleem kergliiklusteedel, kus vastutulija pimestamine tugeva tulega on nii ebaviisakas kui ka ohtlik.
Üldine arvamus siin foorumis paistab olema, et tagatuli tuleks hoida vilkumas. Olen nüüd nii esi- kui tagatule vikumas hoidnud.
Millised oleksid siis tänapäeva tehnika võimalusi arvestades head soovitused ja nõuded rattasõitjale, kes mitte nagu motikamehed maanteel darvinismi, vaid turvalist sõitu harrastada tahab?
1) Kui tugevad peaksid tuled olema?
2) Millal sisse lülitada?
3) Vilkuv või püsirežiim?
Siit edasi, millised tuled osta, turvalisuse eest tingimata.
Maantee- ja suure liiklusega tänavalõike ei õnnestu täielikult vältida. Seetõttu peaks vähemalt tagatuli olema mootorsõiduki tulega võrdselt väljapaistev.
Road.cc on seisukohal, et korraliku tagatule valgusvõimsus aastal 2017 on u 40 luumenit. Üllatusena, aga võib-olla ka mitte - Eesti inimesed on vaesed - on meie rattapoodide valikus üldiselt esindatud odavad tuled. Ainult Hawaii Expressist leidsin tõsisema - Knog Mr Chips 44 lm tagatule. Teise üllatusena oli see soodsama hinnaga kui veebipoodides.
Esituleks on mul rattaga kaasa tulnud Herrmani 20-eurone. Kirjade järgi 40 luumenit. Patareide järg-järgulise kulumise tõttu tõenäoliselt vähem. Paistab, et võiks tugevama vastu välja vahetada.
Moodne tuli võiks siis vist olla USB-liidese kaudu laetava akuga. Odaval tulel ei saa valgusjõudu reguleerida. See on probleem kergliiklusteedel, kus vastutulija pimestamine tugeva tulega on nii ebaviisakas kui ka ohtlik.
Üldine arvamus siin foorumis paistab olema, et tagatuli tuleks hoida vilkumas. Olen nüüd nii esi- kui tagatule vikumas hoidnud.
- - -
Why so serious?
Why so serious?