Kes leiutas jalgratta?

Kõikvõimalikud mõtted, mis tulevad pähe kui pole ammu sadulasse saanud või oled sinna liiga kauaks jäänud.
Vasta
Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Kes leiutas jalgratta?

Postitus Postitas Kristiano » 13. 11. 2004. 18:55

Kes leiutas jalgratta :?:

KristjanS
Rattur
Postitusi: 2833
Liitunud: 26. 04. 2003. 09:41

Re: Kes leiutas jalgratta?

Postitus Postitas KristjanS » 13. 11. 2004. 19:07

Kristiano kirjutas:Kes leiutas jalgratta :?:
aga uuri internetist....http://www.google.com ntks abks.
"...selleks on spets vaha mis lastakse raami sisse jägendab ja vähendab kaalu..." - And it really works...
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...

Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood

Kasutaja avatar
huko
Rattur
Postitusi: 556
Liitunud: 24. 02. 2003. 00:46

Postitus Postitas huko » 13. 11. 2004. 19:23

leidur... :lol:
Signature sucks! Pilt

Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Postitus Postitas Kristiano » 13. 11. 2004. 19:29

Tegelikult ma juba uurisin, aga juhuslikult ühest raamatust. Ja õige vastus on Leonardo da Vinci! :D

Kasutaja avatar
Marti
Rattur
Postitusi: 272
Liitunud: 10. 07. 2003. 17:33

...

Postitus Postitas Marti » 13. 11. 2004. 20:10

Suurimad tänud talle ja eelkõige sumeritele. Kelleta poleks ka Da Vinci mitte midagi teinud.
Raske Õppustel, Kerge Lahingus!
Twisted Mind Bikers

Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Re: ...

Postitus Postitas Kristiano » 13. 11. 2004. 20:23

Marti kirjutas:eelkõige sumeritele
Ja, jah ennem rattad, siis geniaalne Vinci

http://www.kontakt.gda.pl/aktualne/da_v ... /rower.jpg

peeter009
Rattur
Postitusi: 80
Liitunud: 11. 05. 2004. 17:56

Postitus Postitas peeter009 » 14. 11. 2004. 00:25

huvitav mis jooksud da vinci oma velole alla pani :shock:
puust raam muidugi ka tore :lol:
Söidame mönuga

P
Rattur
Postitusi: 203
Liitunud: 24. 04. 2004. 13:55

Postitus Postitas P » 14. 11. 2004. 09:44

Aga kes leiutas rattale kummid? Ikka John Dunlop (just nimelt jalgrattale). Rattakummidest tulenesidki autokummid. John oli loomaarst ja kuna ta valmistas endale kummist kindaid, oli ta võimeline valmistama ka kummist vooliku. Selle pumpas ta täis ja kinnitas riide juppidega jooksule külge. :lol:

Kasutaja avatar
Marti
Rattur
Postitusi: 272
Liitunud: 10. 07. 2003. 17:33

Postitus Postitas Marti » 14. 11. 2004. 09:59

P kirjutas:Aga kes leiutas rattale kummid? Ikka John Dunlop (just nimelt jalgrattale). Rattakummidest tulenesidki autokummid. John oli loomaarst ja kuna ta valmistas endale kummist kindaid, oli ta võimeline valmistama ka kummist vooliku. Selle pumpas ta täis ja kinnitas riide juppidega jooksule külge. :lol:
Kummilohvi keeras ümber puidust ratta sellepärast, et pojal oleks pehmem sõita. kui ma nüüd ei eksi. omal ajal sai mingi referaadi moodi asi tehtud ratta ajaloost :P
Raske Õppustel, Kerge Lahingus!
Twisted Mind Bikers

P
Rattur
Postitusi: 203
Liitunud: 24. 04. 2004. 13:55

Postitus Postitas P » 14. 11. 2004. 10:04

Umbes nii. Minu lugemise järgi ta pojal kulusid puidust jooksud (rattad) väga kiiresti, ja ta loomaarstist isa ei jõudnud talle pidevalt uusi jookse soetada. Ja nagu sa juba mainisid, pani ta need ka selleks, et oleks pehmem (ka kiirem) sõita. Kõik variandid on õiged.

Kasutaja avatar
Soobel
Rattur
Postitusi: 812
Liitunud: 21. 06. 2004. 19:17

Postitus Postitas Soobel » 14. 11. 2004. 14:32

DaVintis leiutas palju, aga enamik jäi paraku tema käsikirja lehtedele.

Kahe puurattaga hobuseid oli juba DaVinci ajal aadlike laste kannide hulgas, aga ajaloolased loevad millegipärast jalgrattaleiutamiseks seda hetke, kui tehti esmakordselt pööratav lenks, mille abil sai kaksratast tasakaalus hoida. Esimeseks selliseks rattaks oli teadupärast Karl von Draisi jooksuratas, millega ta oma metsavaldusi m??tis. Ehk draisine ehk dresiin. Tegelikult pole dresiinil raudteeasjandusega mingit pistmist.

Yks jutt oli veel vene pärisorjast Artamonovist, kes ehitas jalgratta enne K.v.Draisi, ja s?itis sellega pika maa, et tervitada tsaari. Aga sai paraja hulga kepihoope, kuna ta oma bojaari orjamise asemel ratastega mängis. See ratas oli separauast ja väntadega ega erinenud palju 19.saj l?puaastatel levinud ketileiutamise-eelsetest nn "ämblikest." Mina kahtlen selle loo autentsuses, selline kahtlane punapropaganda mekk on man.

Kas keegi puuvelgedega ratast on näinud? S?bra käest on läbi käinud kaks 20.sajandi alguse "Columbiat," millistel olid puuveljed ja isevärki keskjooks: koosnes kahest vändast, millest kummagi küljes oli pool v?lli. V?lliotsad monteeriti omavahel kokku keskjooksu all olevast august. Kahjuks pole seda vändamängu lahtiv?etuna näinud. Puuveljed olid sellised parajad, 2cm paksud, kodaraniplid nii 3-4cm pikad. Kutil endal oli probleeme sobivate pikkade ventiilitorude leidmisega. Ajutiselt pani v?iduka lohvid sisse. Ratta plokk-kett oli ka lahe: koosnes 8-kujulistest raudnunnisest, mis omavahel ühendatud tänapäevase keti välislülidega sarnanevate p?skedega. Ketirataski selline "pooleteisehambaline:" täishambad vaheldusid madalate nukikestega, mis ühildusid nende "8"te munavahedega.

Enda käes on üks esimestest vabajooksudest, peal kirjad 1898-aasta patendist. Veofunktsioon käib vist nagu skolnikul, pidurdamiseks on rummu ühes küljes jämedam trummel, mille sees kaks klotsi, nagu punnv?rril, ainult pisikesed ja pronksist. Avanevad tagasi vändates. Kui keegi leiaks kuskilt 40-kodaralise velje, saaks selle rummu ratta allagi panna.
Omamoodi shefid asjad on kaks rantmantelkummi, kirjaedga "Eesti kummitööstuse o/ü "P?hjala," made in estonia"
mustal taustal helendab must vari

Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Postitus Postitas Kristiano » 14. 11. 2004. 15:02

Kas antiikratastel ka mingi rahaline väärtus on, kuna keldris seisab sõidukõlblik Inglise jalgratas aastast 1936 nimega Tower Delux. Kõik originaalosad on säilinud v.a. kummid, raam ka üle värvitud. :shock:

Kasutaja avatar
Soobel
Rattur
Postitusi: 812
Liitunud: 21. 06. 2004. 19:17

Postitus Postitas Soobel » 14. 11. 2004. 18:20

Kuskil alla 1000 krooni, ehk siis muinsusväärtus on oluliselt suurem, kui rahaline väärtus. Tuttav just ostis ntx sama ajastu Phillippsi naisteka 300 krooni eest! Seejuures oli originaalnikkel taastamisk?lblik ja poleeritav, värvgi oli originaal.
Kui tonniga antiigipoodi müüa, seisab see ratas seal 3500- sildiga ilmselt pikka aega.
Asi selles, et kollektsionääridel on 30date rattaid palju, nemad himustavad eksootilisemaid pille, just nimelt puuvelgede ja plokkettidega, samuti on haruldased ka kolmerattalised kaubaveorattad. Eriti hinnaline on "Wiru" - esimene Eestis toodetud ratas, mina tean vaid ühte säilinud isendit. Ka "Matador" on haruldane. Samuti ka "Ilmarine."
Endal hakkaksid käed värisema, kui kuskil 30-date profiv?idukat näeksin. Selliste asjade olemasolust Eestis ei tea midagi, ainult kroonikafotodel, vanadel reklaamidel ja muuseumifotodel olen neid näinud.
mustal taustal helendab must vari

Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Postitus Postitas Kristiano » 14. 11. 2004. 22:01

Soobel kirjutas:alla 1000 kr
See on ikka hirmvähe! Mina hindaksin vast 4 tuh min. Tegemist on ikkagi Inglismaa väärt rattaga. Ja kui arvestada veel, et Kuningriigid olid siis enne IIMS maailmas veel tööstuslikult, majanduslikult juhtival positsioonil.
Samuti põrutas selle rattaga ringi mu vaarisa, seetõttu on ta veel väärtuslikum ja võib olla ei oleks seda üldse ilus kuhugi müüagi, vaid ma peaksin ta korrastama ja poleerima ning siis seinale kaunistuseks riputama, kuigi mul ei lubata seda teha. :D

Kasutaja avatar
Rivo
Rattur
Postitusi: 2845
Liitunud: 19. 05. 2003. 11:02

Postitus Postitas Rivo » 14. 11. 2004. 22:59

Kristiano kirjutas:... vaid ma peaksin ta korrastama ja poleerima ning siis seinale kaunistuseks riputama, kuigi mul ei lubata seda teha. :D
Just nii teegi, korrasta, puhasta, poleeri jne. jne. Ja sellele tegelinskile, kes sul seda teha ei luba, soovita peale tööd või laup. pühap. suvalisse muuseumisse minna.

Kasutaja avatar
Soobel
Rattur
Postitusi: 812
Liitunud: 21. 06. 2004. 19:17

Postitus Postitas Soobel » 15. 11. 2004. 21:33

T?si ta on jah, 4000ga v?ib heal juhul kurtna laadal m?ni soomlane ?nge minna. Kunagi püüdsin sarnase hinnaga KrSaare meestekat müüa, teised uunikufännid soovitasid seepeale pilvedest alla tulla.
V?ib ka restaureeritud ratta hinnast rääkida. S?ber taastas praktiliselt vanarauast AnkerWerke Schichelradi... Ainuüksi kroomdetailide taastamisele kulus miskit 8000, lisaks värvimine, puuduvate jubinate otsimine-tellimine.
mustal taustal helendab must vari

Ruve
Rattur
Postitusi: 844
Liitunud: 04. 04. 2003. 18:33

Postitus Postitas Ruve » 15. 11. 2004. 22:24

Soobel kirjutas:T?si ta on jah, 4000ga v?ib heal juhul kurtna laadal m?ni soomlane ?nge minna
mis laata seal kurtnas peetakse :?: ise käisin hiljuti patika laadal. tartu mnt'd pidi veidi pealinnast välja. endises lehmalaudas paistis vanakraami erinevatest aegadest piisavalt olevat. ühtki jalgratast silma ei jäänud.

sa võiksid enda rattast pildi teha ja siis O:M:V'sse üles panna, keegi on kindlasti huvitatud :wink:

Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Postitus Postitas Kristiano » 15. 11. 2004. 22:26

Soobel kirjutas:AnkerWerke Schichelradi... Ainuüksi kroomdetailidele 8000,-
Mis ime küll sundis teda sellist summat välja käima?Oli tal plaanis vast mõni pikem sõit või soov hoopis sisearhitektuuriliselt silma paista, kui näiteks kroomist särav ratas seinale maali asemele sobitada? :shock:

Pilti hetkel ei saa, kuna puudub digikaamera ja ka skanner.

Kasutaja avatar
mart
Rattur
Postitusi: 3805
Liitunud: 04. 04. 2003. 13:47

Postitus Postitas mart » 15. 11. 2004. 23:54

Kristiano kirjutas:Tegemist on ikkagi Inglismaa väärt rattaga. Ja kui arvestada veel, et Kuningriigid olid siis enne IIMS maailmas veel tööstuslikult, majanduslikult juhtival positsioonil.
Aru ma ei saa, miks inglise 20-sajandi alguse rattad mingit tähelepanuväärset, erispärast, aukartustväärivat kõneviisi vajavad. Ei erinenud nad mandri euroopa ratastest oluliselt. Loomulikult olid igal maal pisikesed disaini *kiiksud* ja tiba erinevad komponendid, kuid suures plaanis olid kõik ühte nägu ja tegu. Pigem huvituks saksa, prantsuse ja itaalia tehn lahendustest, kuna sealt on välja kasvanud ntx kaasaegne käiguvahetus. Inglastelt on vaid Sturmey-Archer rummusisene ja tollegi areng on peetunud.
Prantsuse rattad
http://sheldonbrown.com/velos.html
Saksa jupid
http://www.karstilo.net/technik/sachs_sram/index.php
Hollandi firmad
http://www.oudefiets.nl/4merken-0-a.html
Eesti rattad
http://www.rrg.edu.ee/~rainvaikla/ewrattad.html
täisloend
http://www.classicrendezvous.com/
Viimati muutis mart, 16. 11. 2004. 00:36, kokku muudetud 2 korda .
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.

kalev
Rattur
Postitusi: 516
Liitunud: 08. 04. 2003. 09:52

Postitus Postitas kalev » 15. 11. 2004. 23:59

Ruve kirjutas:mis laata seal kurtnas peetakse :?:
Kurtna valik on umbes selline:
http://www.velodroom.ee/mnt/vana/vana2
http://www.velodroom.ee/mnt/vana/vana1
Üldiselt rattaid leidus seal väga vähe. Või siis teine variant, et ma ei osanud õieti otsida/vaadata :).

Kristiano
Rattur
Postitusi: 292
Liitunud: 15. 10. 2004. 17:59

Postitus Postitas Kristiano » 16. 11. 2004. 00:30

mart kirjutas:aukartustväärivat kõneviisi vajavad
Kuna selle pärast, et kui vaadata vastupidavusnäitajat, kui palju on neid 30ndate rattaid milledel kõik originaalosad terved ja säilinud. Isegi kett ei raksu rääkimata kõigest muust vidinatest. Sest sõidetud on sellega 70a., paps sõidab praegugi poe, töö ja kodu vahet. Väike kriuks on sees, mis vajab üksnes õlitamist(õlikannuga). Minu 2002a.Trek tahab juba praegu esi ja tagahammasrataste ning keti - (ülekande) vahetust, aga see kolakas ei tea sellest midagi. :cry:

Kasutaja avatar
mart
Rattur
Postitusi: 3805
Liitunud: 04. 04. 2003. 13:47

Postitus Postitas mart » 16. 11. 2004. 01:15

Kristiano kirjutas:
mart kirjutas:aukartustväärivat kõneviisi vajavad
kui palju on neid 30ndate rattaid milledel kõik originaalosad terved ja säilinud. Isegi kett ei raksu rääkimata kõigest muust vidinatest. Sest sõidetud on sellega 70a...
Kui kõik on originaal, siis 70 a ratas vääriks taastamist. Saan aidata Brooks sadulaga (raha ei taha) ja meistrimeeste tel nr-ga, kes sulle raami originaaliks värvivad ning firmasildid taastavad.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.

Kasutaja avatar
Soobel
Rattur
Postitusi: 812
Liitunud: 21. 06. 2004. 19:17

Postitus Postitas Soobel » 16. 11. 2004. 09:43

8000 kroomdetailidele?

Aga selle pärast, et saada ratas sellisesse konditsiooni, nagu oleks ta eile tehasest toodud. Ja kutt ei pea oma kätetööd häbenema. Palju tal selle DürkoppDiana taastamiseks (jutt oli teemas "eksootilisi s?idukogemusi") kulus - ei tea.
Kumbki pole juhuslik ennes?jaaegne käru, Dürkopp pärineb sajandivahetusest, Schichelrad 30-datest. Eriliseks teeb ratta nn"sirpkahvel", omapärane arusaam esiamordist. Vetrub küll, ent veidi omapärane on see, et lisaks ülesalla vedrutamisele vetrub see veel külje peale ka.
Kui rahast rääkida, siis sel p?hjsel minu südamelähedasem vanaraud seisab ja ülejäänud vanaraud käib käest läbi. Asi selles, et eesti vedurijuhi ja soome organisti palgad erinevad suht palju.
mustal taustal helendab must vari

Kasutaja avatar
Soobel
Rattur
Postitusi: 812
Liitunud: 21. 06. 2004. 19:17

Postitus Postitas Soobel » 16. 11. 2004. 09:44

Meelde tuli: Schichelradi jäänused vist maksid ka miskit 4000raha.
mustal taustal helendab must vari

Kasutaja avatar
raul
Rattur
Postitusi: 44
Liitunud: 02. 06. 2003. 10:37

Postitus Postitas raul » 17. 11. 2004. 01:52

terve hunnik vanade velode pilte:
:arrow: http://nostalgic.net/arc/

nerd04
Rattur
Postitusi: 232
Liitunud: 24. 08. 2004. 11:05

ettevaatust: ideoloogia

Postitus Postitas nerd04 » 23. 11. 2004. 14:36

kes leiutas, polegi vist oluline, aga leiutise tagajärgede kohta on kirjutatud nii :twisted: :

Modern industrialized states [are] resentful of a few cleverly arranged pounds of tubes and spokes. The cyclist creates everything from almost nothing, becoming the most energy-efficient of all moving animals and machines and, as such, has a disingenuous ability to challenge the entire value system of a society. Cyclists don't consume enough. They can propel themselves 1500 pollution-free miles on the energy equivalent of a gallon of petrol. The bicycle may be too cheap, too available, too healthy, too independent and too equitable for its own good. In an age of excess it is minimal and has the subversive potential to make people happy in an economy fuelled by consumer discontent.

Jim McGurn, 1994

Njahh, esialgsest vaimustunud nõusolekust üle saades leian, et ka ratturid on üsna kibedad kulutajad-tarbijad, küll oma kitsas turuni??is aga ikkagi. st ratturit võib sama hõlpsasti tarbijana pöördesse ajada, nii et ta ostab vajadustele ja potentsiaalile mittevastavat (seda kõvasti ületavat) ja liigkallist kraami kokku. enesega rahulolevast ja väheste vajaduste tõttu õnnelikust - sõltumatust isemõtlejast ei ole siis küll enam suurt midagi alles jäänud. :cry:

Vasta

Mine “Üldfoorum”