Mis kasu on taga amordist?

[Marti]

Aga kas see siis mingi uus diil või? Või see suvine insidents oli põhjustatud poodides vastavatel hetkedel viibinud mehhaanikute ja müüjate teadmatusest?

Mulle räägiti seda sügisel, aga ilmselt oli see tõesti vastaval hetkel viibinud mehhaanikute ja müüjate teadmatus.

[alar]

Üks võibolla loll küsimus veel taga amordi kohta. Et ma nagu pole ühtegi taga amortiga ratast nagu lähemalt uurinud ja nüüd tekkis selline küsimus, et see raam, mis tagumist ratast hoiab, on amortiga varustatud ainult ühest otsast (ülemisest)- et kuidas see amort üldse töötada saab, kas seal all on siis kah mingi koht, mis annab veits järgi või toimub asi ainult raami enda painduvuse peal? Üldiselt oli vist veits segane jutt, kuid ehk te saate aru mis mõtlesin ja aitate mind oma poolse infoga.

[erikr]

Üks võibolla loll küsimus veel taga amordi kohta. Et ma nagu pole ühtegi taga amortiga ratast nagu lähemalt uurinud ja nüüd tekkis selline küsimus, et see raam, mis tagumist ratast hoiab, on amortiga varustatud ainult ühest otsast (ülemisest)- et kuidas see amort üldse töötada saab, kas seal all on siis kah mingi koht, mis annab veits järgi või toimub asi ainult raami enda painduvuse peal? Üldiselt oli vist veits segane jutt, kuid ehk te saate aru mis mõtlesin ja aitate mind oma poolse infoga.

tasub minna kusagile poodi ja pilk peale visata. jääks hulga küsimusi küsimata. eri lahendusi on mustmiljon, üldisi tööpõhimõtteid ehk 4-5.
sinu kirjeldatud asja nimetatakse softtailiks ja ka täisesti olemas kuigi mitte eriti levinud.
kõigi rattatootjate lingid on siin, surfa ja uuri. liikuvaid osi on rohkem kui rubla eest.

[N]

Ei tahaks uskuda, et Manitou Eestis "unarusse" jääb.
Vähemalt tahaks loota........endal kah Manitou

Siiski, siiski. NRP ja Anton on Manitou puhul võlusõnad. Loodetavasti on Anton ka õiget määret hankinud, sest viimane mida ta sisse pani, kippus märjaga kivistuma....

Kui Manitou Eestis unarusse jääb ja enam tõesti ühtegi M. amorti Eestis ei ole siis mul ikka üks on.
Huvitav, kas see jäigastumine oli tõesti määrdest.. Olen ühe korra kogenud taolist "jäigastumist" märgades oludes (ehk pärast rakvere TECi 40cm sügavuse veetõkke läbimist). Põhjuseks tuvastasin hiljem Reboundi nupu puudumise -> vee pääsu amordi sisemusse.

[margo]

Huvitav, kas see jäigastumine oli tõesti määrdest.. Olen ühe korra kogenud taolist "jäigastumist" märgades oludes (ehk pärast rakvere TECi 40cm sügavuse veetõkke läbimist). Põhjuseks tuvastasin hiljem Reboundi nupu puudumise -> vee pääsu amordi sisemusse.

Samuti oli Manitou amort peale rakveret nagu jäik kahvel. Põhjuseks oli vee sissepääs läbi kulunud tihendite.

Loodetavasti on Anton ka õiget määret hankinud, sest viimane mida ta sisse pani, kippus märjaga kivistuma....

Viimane määre, mis Anton mulle kunagi Septembris sisse pani on vastu pidanud ja töötanud igasuguse ilmaga, korralikku sooja pole veel küll proovida saanud

[alar]

Selle teema lõpetuseks võin öelda, et nüüd olen trek fuel 98 õnnelik omanik. Ning rademarist anti mulle mõista, et nemad on siiani saanud kõikide taga amortidega hakkama, lahendamatuid probleeme pole ette tulnud, ehk läheb samuti ka minu omaga.

[vaikija]

Ostsid VÄGA HEA ratta .

[huko]

Welcome to the -club

Edit: logo vahetus

[alar]

Noh. ma tegelikult juba 96-ndast aastast treki klubi liige (96-00 trekk 970, 00-04 trek 8000 lt ja 04-... trek fuel 98 ) aga tõsi ta on, et kvaliteet on siiani olnud väga hea, loodan et ka edaspidi. AA ei pannud tähele, et tegu trek fuel-i klubiga ei no igatahes mul on siis nüüd au sinna kuuluda.

[alar]

Aga nüüd siiski jällegi küsimus taga amorti kohta. Et lugesin selle user manuali läbi otsast lõpuni (inglise keelse osa muidugi ainult), kuid ikkagi ei saanud aru, et kui suur see rõhk seal siiski olema peab? Ja seal mingid kaks erinevat rõhku- üle ja alarõhk, et mis neil vahet on? Seal kasutusjuhendis olid mingid tabelid kah, kuid neist ma ei suutnud kah midagi tarka välja lugeda. Ehk keegi oskab aidata.

[huko]

Ostsid eelmise aasta Fuel 98? Ja amort on ka eelmise aasta FloatRL. Mitte tänavune, kus ProPedal süsteem? Ja palju sa kaalud?

[alar]

Eelmise aasta float RL jah ja kaal kuskil 78kg. Aga kas see rõhk sõltub ainult konkreetselt keha kaalust? ma kuskilt nagu lugenud, et natuke ka sõidu stiilist, et pane siis see vahemik, või kui on mingi valem või web-i sait, siis võid selle öelda.

[huko]

Esmalt paned kehakaalu järgi paika, siis lähed proovisõitu ja fine tuningut tegema.
Siis veel selline valem, kui tahad neid psi-sid atm-ideks ringi arvutada.
1 pound per square inch = 0.0680459639 atm
Mul kaalu 68 ja taga rõhku 100 psi. Töötab. Veitsa võiks ju pehmemaks lasta, aga siis hakkab liigselt õõtsuma.

Edit: paar typot
See tabel on mul mingist Treki 2002 pdf-st.

[huko]

Teine võimalus rõhu paika panemiseks on sag ehk eesti keeli see, palju amort sisse vajub kui lihtsalt ratta peale istud. Treki amort on 165 mm ja soovituslik sag on 9,5 mm. Ja mõõdad nii, et pumpa see su kehakaalule vastav rõhk sisse, tõmba see kummist rõngas vastu amort ja siis istu ratta peale. Siis jälle rattalt maha ja mõõdad ära kui kaugele amort selle rõnga lükkas.


See tabel on Floati manuaalist, kas sul ei tulnud seda kaasa? Kui ei, siis siit leiab:
http://www.foxracingshox.com/website/Ow ... rket=MBike

Homme proovisõidule?

[alar]

See viimane tabel oli küll selles fox-i kasutus juhendis olemas, kuid ma ei suutnud sellest süsteemist aru saada, nüüd sain aru. Seda esimest tabelit ei olnud.

[alar]

Olen siin nüüd talv läbi vaadanud oma ratast, kuid sõitma pole läinud, nüüd vist aeg asi ära regullida ja sõitma minna, kuid tekkis veel selline küsimus, et mismoodi peaksin regullima seda tagasi löögi värki (mul seal variant seda reguleerida, kuid kui suure ühikuid mingeid asju peaks sealt peale keerama?) Tänud ette.

[huko]

Sa pead silmas seda nuppu kust tagasiliikumise kiirust reguleerida saab? Sellega on nii, et pead otsima sellise sobiva asendi proovisõitu tehes. Liiga aeglases asendis ei jõua amort tagasi liikuda ja liiga kiires asendis olles tekib nö tagasilöögi efekt. Keera kuskile poole ja tee proovisõitu. Hakka krõpsu-paari kaupa juurde keerama või vähemaks. Ja üldreegel on vist, et mida tehnilisem maastik, seda kiirem peaks amort olema, et jõuaks maapinna konarustele ikka järgi.
Pead lihtsalt endale sobiva asendi leidma, eri inimestel ju erinevad nõudmised. Pikad-pikad testisõidud ja erinevatel maastikel, et saada suveks võimalikult hea tunnetus. Ja vorm muudkui paraneb teste tehes...

[alar]

Sa pead silmas seda nuppu kust tagasiliikumise kiirust reguleerida saab? Sellega on nii, et pead otsima sellise sobiva asendi proovisõitu tehes. Liiga aeglases asendis ei jõua amort tagasi liikuda ja liiga kiires asendis olles tekib nö tagasilöögi efekt. Keera kuskile poole ja tee proovisõitu. Hakka krõpsu-paari kaupa juurde keerama või vähemaks. Ja üldreegel on vist, et mida tehnilisem maastik, seda kiirem peaks amort olema, et jõuaks maapinna konarustele ikka järgi.
Pead lihtsalt endale sobiva asendi leidma, eri inimestel ju erinevad nõudmised. Pikad-pikad testisõidud ja erinevatel maastikel, et saada suveks võimalikult hea tunnetus. Ja vorm muudkui paraneb teste tehes...

Tänud siis veel ka tagant järgi, eks see vist kõige kindlam variant jah, et ise katsetada, nii et homsest siis ilmselt hakkavad mu testisõidud peale.
PS! Loodan, et saan nendega enne jõule ühele poole

[huko]

Jõudu katsetusteks!
rulez!