Kergliikluskorraldus Tallinnas
Kergliikluskorraldus Tallinnas
Kirjutati M. Songissepale, V. Lõugasele ja A. Harjole selline kiri:
Oskate teie vastata (või vihjata kes oskaks), miks enamus Tallinna rattateedest katkeb autoteega ristumise kohas ja jalgrattur peab pea alati autole teed andma, mitte vastupidi?
Ja saadi selline vastus:
Üksteist arvestava liikluskultuuriga riikides on tõepoolest loogiline, et kergliiklejatel on ristumistel sõiduteedega enamjaolt eesõigus. Autojuhid arvestavad tekkida võivate ohtudega. Kahjuks see Eestis sh Tallinnas nii ei ole, kuigi võib tõdeda, et olukord muutub aasta aastalt paremaks.
Kergliiklusteed sh jalgrattateed on väga kiirelt populaarsust võitnud. Kahjuks peab tõdema, et oma asendilt ristuvate sõiduteede suhtes tekitab kergliiklustee ohtu. Enamus sõiduteede ristumisi on piiratud nähtavuskolmnurgaga. Varjavateks elementideks on erakinnistutel paiknevad hekid ja aiad. Samas puudub võimalus alati kergliiklustee nihutamiseks, et nähtavus oleks piisav.
Et vähendada tekkida võivaid raskete tagajärgedega konflikte jalgratturite ja mootorsõidukite vahel, on liikluskorraldajad kehtestanud kergliiklejatele teeandmiskohustuse või katkestanud kergliiklustee ristmikul. See muidugi ei tähenda, et autojuhid võiksid kinnisilmi liigelda (LE §154). Nii mõnelgi kergliiklusteega ristumisel avaneb mootorsõiduki juhile vaateväli alles ristmikule välja sõites. Kui jalgratturil oleks eesõigus ristmiku ületamisel, tähendaks see autole külje pealt sissesõitmist. Kannataja pooleks jääks aga sellisel juhul suuremalt jaolt jalgrattur (ja eesõigusega ei ole pärast vigastuste saamist enam midagi peale hakata).
Eesmärk on kaitsta liikluskorralduslikult kaitsetumat liiklejat, olgugi et see võib kaasa tuua täiendavat ebamugavust just jalgratturile.
Austusega
Andres Harjo
Transpordiameti juhataja
Oskate teie vastata (või vihjata kes oskaks), miks enamus Tallinna rattateedest katkeb autoteega ristumise kohas ja jalgrattur peab pea alati autole teed andma, mitte vastupidi?
Ja saadi selline vastus:
Üksteist arvestava liikluskultuuriga riikides on tõepoolest loogiline, et kergliiklejatel on ristumistel sõiduteedega enamjaolt eesõigus. Autojuhid arvestavad tekkida võivate ohtudega. Kahjuks see Eestis sh Tallinnas nii ei ole, kuigi võib tõdeda, et olukord muutub aasta aastalt paremaks.
Kergliiklusteed sh jalgrattateed on väga kiirelt populaarsust võitnud. Kahjuks peab tõdema, et oma asendilt ristuvate sõiduteede suhtes tekitab kergliiklustee ohtu. Enamus sõiduteede ristumisi on piiratud nähtavuskolmnurgaga. Varjavateks elementideks on erakinnistutel paiknevad hekid ja aiad. Samas puudub võimalus alati kergliiklustee nihutamiseks, et nähtavus oleks piisav.
Et vähendada tekkida võivaid raskete tagajärgedega konflikte jalgratturite ja mootorsõidukite vahel, on liikluskorraldajad kehtestanud kergliiklejatele teeandmiskohustuse või katkestanud kergliiklustee ristmikul. See muidugi ei tähenda, et autojuhid võiksid kinnisilmi liigelda (LE §154). Nii mõnelgi kergliiklusteega ristumisel avaneb mootorsõiduki juhile vaateväli alles ristmikule välja sõites. Kui jalgratturil oleks eesõigus ristmiku ületamisel, tähendaks see autole külje pealt sissesõitmist. Kannataja pooleks jääks aga sellisel juhul suuremalt jaolt jalgrattur (ja eesõigusega ei ole pärast vigastuste saamist enam midagi peale hakata).
Eesmärk on kaitsta liikluskorralduslikult kaitsetumat liiklejat, olgugi et see võib kaasa tuua täiendavat ebamugavust just jalgratturile.
Austusega
Andres Harjo
Transpordiameti juhataja
Viimati muutis Villem T, 22. 09. 2009. 14:32, muudetud 1 kord.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Eriti nõme on minumeelest, et päris paljud kergliiklusteed muutuvad ristmikul kõnniteeks, ehk seaduse järgi pead sa selle ületamiseks ratta seljast maha ronima. Samuti on päris paljudes kohtades rattaga praktiliselt võimatu ohutult liigelda. Üks näide on kristiine raudteeviadukt kus ühte pidi on jalgratta eraldusriba, aga teistpidi pole midagi, kui seal sõita siis kohe kindlasti hakkab mõni troll või maastur sulle tuututama. Ainukeseks alternatiiviks on minna mööda imekitsast kõnniteed mis sealt äärest läheb ja rattaga kõige paremini just läbitav pole.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Kõigi liikluskorraldajate kontaktid on vabalt saadaval. Kui neid piisavalt pommitada, hakkavad nad lõpuks midagi tegema. Kui iga uut projekti vaadates esimeseks asjaks õudusega mõtlevad selle ratturite vingutulva peale, siis on lootust et asjad liiguvad edasi. Olgem ausad, ega halvemaks midagi niigi ei tehta (ok välja arvatud õnnetu Järvevana ülesõit), lihtsalt saaks veel palju paremini.
Ülaltoodud vastus saadi ka nii, et kirjutati alguses Songissepale, siis paari nädala pärast saadeti algne kiri edasi uuesti Songissepale ja tema assistendile, siis paari nädala pärast juba uuesti neile + ameti üldmeilile + ameti juhatajale. Ja vastus njäuhti käes!
Ülaltoodud vastus saadi ka nii, et kirjutati alguses Songissepale, siis paari nädala pärast saadeti algne kiri edasi uuesti Songissepale ja tema assistendile, siis paari nädala pärast juba uuesti neile + ameti üldmeilile + ameti juhatajale. Ja vastus njäuhti käes!
Viimati muutis Villem T, 22. 09. 2009. 14:28, muudetud 1 kord.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Peaks tegeme "Kergliikluskiunu" portaali kus kõik ratturid ja muud kergliiklejad saavad kiunuda ja märgistada punkte mis neid häirivad.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Seda saab mitte vaadata, lugemisest rääkimata. Otse saabunud kirju peab vähemalt vaatama, kui just mitte lugema.Cly/Suva kirjutas:Peaks tegeme "Kergliikluskiunu" portaali kus kõik ratturid ja muud kergliiklejad saavad kiunuda ja märgistada punkte mis neid häirivad.
Võib-olla ma olen naiivne, aga mina loodan et kunagi mingi ristmiku tegemisel võetakse autopiloot maha ja vähemalt mõeldakse et mis pidi see anna-teed-märk panna.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Noh, eks tuleb üks haaval neid portaali kogunenud kohti ka läbi igast ametite ajama. Lihtsalt inimesed tihti ei viitsi hakata neid asju ise ajama ja nii jäävad paljud kitsaskohad analüüsita.
Liivalaia drenaažiluukide suhtes ma ei jõudnudki midagi ette võtta, äkki peaks ka proovima nüüd kellelegi kirjutada.
Liivalaia drenaažiluukide suhtes ma ei jõudnudki midagi ette võtta, äkki peaks ka proovima nüüd kellelegi kirjutada.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Hr Harjo kirjutas veel:
Niipalju veel lisaks, et hetkel riigikogus menetluses oleva uue liiklusseaduse eelnõu näeb ette jalgrattureid vähem ahistavad nõuded. Seaduse jõustumisel on lubatud jalgratturil sõites teed ületada ka mööda ülekäigurada jalakäija kiirusel samas eesõigust omamata. Samuti saab olema jalgratturil lubatud kasutada sõiduteed isegi siis kui sõiduteega paralleelselt kulgeb kergliiklustee. Ehk aitab ka see tulevikus jalgrattasõidu sujuvusele kaasa.
Yeehaa.
Niipalju veel lisaks, et hetkel riigikogus menetluses oleva uue liiklusseaduse eelnõu näeb ette jalgrattureid vähem ahistavad nõuded. Seaduse jõustumisel on lubatud jalgratturil sõites teed ületada ka mööda ülekäigurada jalakäija kiirusel samas eesõigust omamata. Samuti saab olema jalgratturil lubatud kasutada sõiduteed isegi siis kui sõiduteega paralleelselt kulgeb kergliiklustee. Ehk aitab ka see tulevikus jalgrattasõidu sujuvusele kaasa.
Yeehaa.
-
- Rattur
- Postitusi: 446
- Liitunud: 11. 01. 2008. 20:19
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Tallinnas ja ka mujal Eestis puuduvad jalgrattateed, lihtsalt osadel kõnniteedel on lubatud rattaga sõita.
Mõned üksikud lõigud on, aga kui need iga mõnesaja meetri pärast lõpevad, siis ei saa neid ikkagi rattateedeks nimetada.
Mõned üksikud lõigud on, aga kui need iga mõnesaja meetri pärast lõpevad, siis ei saa neid ikkagi rattateedeks nimetada.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Tallinnaga on jah, lood kehvad, aga ei saa öelda, et nii on ülejäänud olukorraga Eestis. Kõik põhjalikumalt renoveeritud maanteed on saanud valdavalt kõrvale ka kergliiklustee. nt. Kiisa-Saku, Rapla-Kehtna, Tabasalust edasi jne. (need on kohad, kus ise palju sõitnud) Kindlasti on selliseid lõike Eestis veel mitmeid ja mitmeid. Pigem tekib küsimus, kas neid ka jalgratturite poolt kasutatakse Väga levinud on suhtumine, et ah seal kergliiklusteel on ebamugav sõita ja kerime ikka maanteel edasi !?!?raamimurdja kirjutas:Tallinnas ja ka mujal Eestis puuduvad jalgrattateed, lihtsalt osadel kõnniteedel on lubatud rattaga sõita.
Mõned üksikud lõigud on, aga kui need iga mõnesaja meetri pärast lõpevad, siis ei saa neid ikkagi rattateedeks nimetada.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Positiivset: Rattatee on hea võimalus mõnusalt trenni minekuks -päris linnavahel alles kogud hoogu üles (nt Stromka-Tabasalu-Muraste) ja kui rulluisutajatest tee hõredamaks jääb, siis saab juba treeningtsooni rihtida. Alguses olin ka skeptiline rattateel sõitmise osas aga enam nimetatud teelõigul vastupidist vahetust ei tee - ca 40min võtab aega, et jõuda Murastesse kesklinnast ja seal juba liiklus hõre ja võid segamatult uhada. Täpselt sama keiss on Saku-Kiisa teega; Pirita-Rohuneeme jne - teed, mis viivad ohutult linnast välja on super hea lahendus ohutult trenni minna ja sealt naasta. Eriti kui rattur tõenäoliselt läheb trenni tipptunni ajal, et ennem pimedat oma 2-3h ots teha. Linna tagasi jõudes võib juba sõiduteel laiata, sest liiklus hõredam.
P.S - Tallinnlased, tutvuge Stromka-Rocca promenaadiga ja mixige seda oma treening trajektooriga, saab tõelise fiilingu rattasõidust, eriti sügisel kui rohkem aega vaadata ümbrust ( pole palju rattateid meil, mis "õhus" kulgeksid).
P.S - Tallinnlased, tutvuge Stromka-Rocca promenaadiga ja mixige seda oma treening trajektooriga, saab tõelise fiilingu rattasõidust, eriti sügisel kui rohkem aega vaadata ümbrust ( pole palju rattateid meil, mis "õhus" kulgeksid).
Believe it or not, non-cyclists sometimes think they have something interesting to say, have an interesting hobby, or an interesting experience to relate. Still, for the sake of propriety, you must act as if you care. Feel free, as they talk, to pleasantly daydream about biking. Just smile and say, "Absolutely," from time to time.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Meeldiv uudis, et Peterburi mnt saab kuni Maarduni kergliiklustee:
Märtsis algavate tööde käigus ehitatakse Tallinna-Narva maantee 6,8 km pikkune teelõik (km 10,6-17,4) Loost Maarduni 6-rajaliseks (3,7km ulatuses) ja ülejäänud 3,1km ulatuses 4-rajaliseks I klassi nõuetele vastavaks maanteeks. Renoveeritavale maanteelõigule ehitatakse ka kaks eritasandilist ristmikku (Loo ja Maardu) ning osaliselt ehitatakse ümber Jõelähtme eritasandiline ristmik. Samuti ehitatakse uuele teelõigule 5,8km jagu kogujateid, 8 km kergliiklusteid, kaks tunnelit ja sild jalakäijatele ning jalgratturitele ja 564m pikkune müratõkkesein. Lisaks sellele ehitatakse üle Pirita jõe kulgev vana raudteesild ümber kergliiklussillaks.
Märtsis algavate tööde käigus ehitatakse Tallinna-Narva maantee 6,8 km pikkune teelõik (km 10,6-17,4) Loost Maarduni 6-rajaliseks (3,7km ulatuses) ja ülejäänud 3,1km ulatuses 4-rajaliseks I klassi nõuetele vastavaks maanteeks. Renoveeritavale maanteelõigule ehitatakse ka kaks eritasandilist ristmikku (Loo ja Maardu) ning osaliselt ehitatakse ümber Jõelähtme eritasandiline ristmik. Samuti ehitatakse uuele teelõigule 5,8km jagu kogujateid, 8 km kergliiklusteid, kaks tunnelit ja sild jalakäijatele ning jalgratturitele ja 564m pikkune müratõkkesein. Lisaks sellele ehitatakse üle Pirita jõe kulgev vana raudteesild ümber kergliiklussillaks.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Viimasel ajal ehitatakse jah usinalt kergeliiklusteid maanteede kõrvale. Aga...
Olen kuskilt kuulnud sihukest juttu, et neid maanteid ehitatakse-renoveeritakse eurorahadega ja ilma kõvaloleva kergliiklusteeta riik teeremondiks eurorahasid ei saa.
Nii et tühja nad vabatahtlikult neid rattateid ehitavad
Olen kuskilt kuulnud sihukest juttu, et neid maanteid ehitatakse-renoveeritakse eurorahadega ja ilma kõvaloleva kergliiklusteeta riik teeremondiks eurorahasid ei saa.
Nii et tühja nad vabatahtlikult neid rattateid ehitavad
mustal taustal helendab must vari
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Just täpselt nii see käib.
Aga tore ikkagi, et tehakse. Niisama omast soovist ehitamiseks ei jaguks riigil raha.
Aga tore ikkagi, et tehakse. Niisama omast soovist ehitamiseks ei jaguks riigil raha.
Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas
http://www.facebook.com/rattatehas
http://www.facebook.com/rattatehas
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Oma rahadega võiks need euro teed kuidagi omavahel ühendada Ja kesklinna elanikuna muidugi kurdan siinset kergliikluskorraldamatust. Õnneks on närv tugev ja saab ikka kuidagi kesklinnas autodega küünarnuki tunnetust kasutades hakkama. Aga kellel närvisüsteem närvilisem ja kogemusi äkki vähem saab küll kesklinnas mingi ataki
Kiskus kurtmiseks ära.
Seoses sellega veel küsimus kas kuskil Tallinnas mõni kergliiklustee juba lumevaba kahh on? Lillepi ring näiteks?
Kiskus kurtmiseks ära.
Seoses sellega veel küsimus kas kuskil Tallinnas mõni kergliiklustee juba lumevaba kahh on? Lillepi ring näiteks?
Gravitatsioon teeb oma töö kiirelt ja korralikult!
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Mingi hetk eelmine nädal veeresin lillepi ringist mööda. Polnud viimast lume seest küll võimalik eristada. Samas on palju muid kohti täitsa sõidetavad, ja kui kummil vähegi mustrit on ja laiem kui 3mm siis saab lume peal ka sõita.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Eile seisuga oli Lillepi ring lume all, aga rattaga täiesti sõidetav.alkonoom kirjutas: Seoses sellega veel küsimus kas kuskil Tallinnas mõni kergliiklustee juba lumevaba kahh on? Lillepi ring näiteks?
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Sellel kristiine pirita suunal rattateed puuduvad kuni kadrioruni. Kui suur-ameerika ja liivalaia(need kaks tipp-tunni väliselt suht normaalsed) oled elusalt läbinud, siis kas mööda kunderit kadrioru staadioni juurde sealt hakkab juba rattatee läbi kadrioru tagumise ääre. Või teine võimalus raua tänava kaudu russalka juurde. Need kaks varianti tunduvad mulle kõige niuksed lihtsamad.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
mittetallinlasena on minu ainuke põhjalikult läbitöötatud suund küll vaid järve <> mähe, aga vähemalt selle põhjal on kõige lihtsam ja kiirem trass see kõige laiem (vähemalt maantekaga) pärnu mnt - liivalaia - narva mnt - pirita tee.r3o kirjutas:Kuidas on kõige parem läbi saada kesklinnast (Kristiine <-> Pirita)? Kas see on võimalik kasutades rattateid või peab autodega jõudu katsuma?
sõita tuleb muidugi liikluses aga tegelikult need edgari nimelised rattajooned ja ka bussirajad jätavad päris palju hingamisruumi. ehhki teadlikus seljatagatoimuvst ja enda vajalikust laiemaks tegemine on igalpool abiks.
kõige kriitilisemad kohad linna poolt minnes: 1) juhkentali tänava rist (pilk aegsasti seljataha) 2) sebra tallinna ülikooli ees (jalakäiad kargavad kohati täiesti ootamatult teele pärast pikalt seismist ja sulle otsa vahtimist).
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Oled ikka teadlik, et rattur peab sebral jalakäijatele teed andma?kaarelk kirjutas:2) sebra tallinna ülikooli ees (jalakäiad kargavad kohati täiesti ootamatult teele pärast pikalt seismist ja sulle otsa vahtimist).
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Piritale saab sõita ka üle paldiski maantee - telliskivi - balta - sadam - promenaad. Kuskilt sealt kaudu läheb ka üks rattamarsruut. Täpselt ei mäleta kuidas, ma olen ise alati mingeid lõike teinud, aga 90% ulatuses peaks olema võimalik rattateed kasutada.
Bussirajal ei tohi minuteada rattaga sõita, ja bussijuhid ei väsi seda ka meelde tuletamast.
Bussirajal ei tohi minuteada rattaga sõita, ja bussijuhid ei väsi seda ka meelde tuletamast.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Rattateid mööda ei saa. Autodega jõu katsumise vältimiseks on aga palju võimalusi.r3o kirjutas:Kuidas on kõige parem läbi saada kesklinnast (Kristiine <-> Pirita)? Kas see on võimalik kasutades rattateid või peab autodega jõudu katsuma?
1) Ma ise sõidaks Suur-Ameerika - Liivalaia - Raua ja siis piki mere äärt. Aga see on puhtalt piki sõiduteid, kus mõnes kohas on rattarada ja mõnes ei ole.
2) Pisemaid tänavaid mööda: Väike-Ameerika - Ajakirjandusmaja - Herne - Juhkentali. Siis kas läbi Keldrimäe & Kreutzwaldi, või üle Odra & Poska Kadriorgu. Siis võib kas läbi pargi Russalkani sõita, või Poska - Narva mnt ristist mere äärde minna.
Su valik sõltub sellest, kui palju sul aega on, kui hästi sa linna tunned ja kui kartlik sa oled. Pisitänavaid on igal pool, aga võõrana läheb neid mööda tee leidmisega palju aega.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Mismõttes? Kui bussirada on kõige parempoolsem, siis ikka tohib.Cly/Suva kirjutas:Bussirajal ei tohi minuteada rattaga sõita, ja bussijuhid ei väsi seda ka meelde tuletamast.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
§ 2. (58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.tripp kirjutas:Mismõttes? Kui bussirada on kõige parempoolsem, siis ikka tohib.Cly/Suva kirjutas:Bussirajal ei tohi minuteada rattaga sõita, ja bussijuhid ei väsi seda ka meelde tuletamast.
§ 80. Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:
1) liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
2) liiklusmärgiga «Ühissõidukirajaga tee» tähistatud teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
loomulikult olen teadlik, aga kui kodanikust teeservas ei paista vähimatki soovi üle tee minema hakata, siis profülaktika mõttes ka seisma ei hakka jääma.Raix kirjutas:Oled ikka teadlik, et rattur peab sebral jalakäijatele teed andma?kaarelk kirjutas:2) sebra tallinna ülikooli ees (jalakäiad kargavad kohati täiesti ootamatult teele pärast pikalt seismist ja sulle otsa vahtimist).
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Mina kasutan ühissõiduki rada ikka suhteliselt tihti nii Pirita teel kui Paldiski maanteel. Ainult selle vahega, et trollid kipuvad paldiski maanteel jalgu jääma aga pirita teel proovin ise mitte jalgu jääda bussidele
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Ise olen kasutanud seda uut teed, mis Filtri tee ning Veerenni (?) ühendab. Ehk siis Tehnika tänavat mööda kuni Pärnu maanteeni, seal viadukti alt edasi ning siis juba suuremas osas jalgrattatee vasakul pool, mida mööda väga hästi sõita saab. Lõpuosa bussijaama juurde peale vanglat (??) tuleb küll mööda sõiduteed sõita, aga kuna seal suhteliselt väike liiklus, siis pole hullu. Bussijaamast siis edasi üle Tartu maantee Türnpu, Vesivärava ning Poska tänavaid kuni Narva maanteeni, seal üle maantee mereäärse jalgrattatee peale ning siis juba jalutajate-rulluisutajate vahel laveerides Piritale.r3o kirjutas:Kuidas on kõige parem läbi saada kesklinnast (Kristiine <-> Pirita)? Kas see on võimalik kasutades rattateid või peab autodega jõudu katsuma?
Võib-olla võtab rohkem aega, kui otse läbi kesklinna minnes, aga väiksem liiklus, ohutus ning puhtam õhk on minu jaoks olulisemad.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Tallinna kergliiklusteedele on paljudes kohtades katkendjooned tekkinud, ka sinna, kus enne oli pidev joon. Reaalselt ei muuda see muidugi midagi, aga mida see juriidiliselt tähendab? Katkendjoon vist rattateed ja kõnniteed ei eralda? Üritatakse parempoolset liiklust juurutada?
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
See on parempoolne liiklus jah. Jalakäijad peaksid ka paremal pool teed liikuma. Enamasti paistab see ka toimivat.Prommar kirjutas:Tallinna kergliiklusteedele on paljudes kohtades katkendjooned tekkinud, ka sinna, kus enne oli pidev joon. Reaalselt ei muuda see muidugi midagi, aga mida see juriidiliselt tähendab? Katkendjoon vist rattateed ja kõnniteed ei eralda? Üritatakse parempoolset liiklust juurutada?
Mõned kohad kus nood triibud maha joonistatud ja kergliiklustee märgid püsti jäetud on, jätavad mind küll nõutuks. Ei tea kas nutta või naerda. Üks näide on näiteks Telliskivi äärne kõnnitee, millel need triibud küll pigem terava irooniana tunduvad.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Kas keegi on kursis, kas Pärnu mnt. Järvelt kesklinna on veel teel ametlikult jalgratta sõidurada või ei ole...ühest küljest vana sõiduraja märgistust uuendatakse , aga jalgratta märke sõidurajal mitte- kohati on veel näha, aga suuremas osas kulunud.
Küsin sellepärast et kopp ees signaalitavatest autodest ja provotseerivalt ohtlike manöövreid tegevatest linnaliini bussidest, kui olen seda(endist) rada vahest kasutanud....
Küsin sellepärast et kopp ees signaalitavatest autodest ja provotseerivalt ohtlike manöövreid tegevatest linnaliini bussidest, kui olen seda(endist) rada vahest kasutanud....
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Sõida siis kõnniteel ja mure lahendatud...
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Suur ajakadu ja... Aga point sellel ideel on jah...ja kui politsei peab kinni ja noomib et kõnniteel ei tohi sõita, siis laiutan käsi ja vastan et näed autoteel ei saa.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
...küsimus ei olnud püstitatud peamiselt isikliku probleemina vaid üldisemalt-kuidas sellesse ribasse seal suhtuda. Kui ta on mõeldud jalgrattarajana, siis peaks linn selle vastavalt märgistama, kui ta ei ole jalgrattarada, siis oleks aeg eemaldada.
Kolmas variant on muidugi veel- pole seda ega teist- autojuhtidest linnaametnikel on vaja paberil midadi näidata...rohelise ja rattasõbraliku Tallinna nimel. Tehtud! "Aga ratturid ärge parem sinna mõitma minge, muidu jääte meie läikivatele mersudele ette..
Kolmas variant on muidugi veel- pole seda ega teist- autojuhtidest linnaametnikel on vaja paberil midadi näidata...rohelise ja rattasõbraliku Tallinna nimel. Tehtud! "Aga ratturid ärge parem sinna mõitma minge, muidu jääte meie läikivatele mersudele ette..
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Tallinna rattateede kaart
Ise sõidan Järvelt kesklinna Pärnu mnt-d mööda igapäevaselt ja intsidente tihti ei esine.
Ise sõidan Järvelt kesklinna Pärnu mnt-d mööda igapäevaselt ja intsidente tihti ei esine.
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Kui välja suurendada siis elle kaardi järgi paistab rattateena märgitud olevat Järve poolt vaadatuna parempoolne kõnnitee või kergliiklustee, kuigi ma ei mäleta et seal vastavaid rattaid lubavaid liiklusmärke. Üldiselt raskesti läbitav rada...
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Vajuta vastava koha peal sellele punasele joonele, siis näitab avanevas aknas kus antud kohas kergliiklusrada on (sõidutee servas või eraldi tee vms).
Mina sõidan Järve keskusest Järvevana teeni "kõnniteel", minumeelest olid seal millalgi kergliiklusteed tähistavad märgid üleval. Seal on ainuke rohkem tähelepanu nõudev koht Järve bussipeatus, kus tuleb jalakäijaid tähele panna. Peale Järvevana teed jätkan sõidutee ääres jalgrattarajal (kõnniteede kvaliteet on sealt edasi nii kohutav, et ei ole tahtnudki seal sõita).
Mina sõidan Järve keskusest Järvevana teeni "kõnniteel", minumeelest olid seal millalgi kergliiklusteed tähistavad märgid üleval. Seal on ainuke rohkem tähelepanu nõudev koht Järve bussipeatus, kus tuleb jalakäijaid tähele panna. Peale Järvevana teed jätkan sõidutee ääres jalgrattarajal (kõnniteede kvaliteet on sealt edasi nii kohutav, et ei ole tahtnudki seal sõita).
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Järvevana teeni läheb küll kergliiklustee jah... Aga see sõidutee ääres minev jalgrettarada läheb paaris kohas autosõiduradade vahele(ja risti) ja need ongi need kõige konfliktsemad kohad ja pigem just suunas kesklinnast Järvele sõites...võib-olla kõige õigem on neis kohtades pöörata kõnniteele, aga eriti mugav see variant ei ole...
Re: Kergliikluskorraldus Tallinnas
Sa mõtled ilmselt neid bussipeatuste juures olevaid lõike, need on tõesti tüütud. Kui ma punase tule taga seistes näen tagant bussi tulemas, siis sõidan ma südamerahuga punase tule alt läbi (eeldusel, et ma eesõigusega sõidukitele ette ei jää). Bussi ja auto vahel karbis sõita ei ole sugugi meeldiv, pigem patustan veidi.