Tuusula MTB 2025
Postitatud: 26. 05. 2025. 15:23
Uurisin hooajaks plaane tehes Soomes toimuvaid maastikurattamaratone ja sõelale jäi Tuusula MTB -- tundus huvitav rada ja lähedal minna. Abiks oli ka CC Rota Mobilise blogipostitus ning Youtube'ist vaatasin kellegi sõiduvideot ka. Peamiselt lootsin saada kive ja juurikaid piisaval reljeefil, mis pakuks mõnusaid laskumisi, kuid oleks tõusude poolelt mulle ka hetke võimete juures tehtav, midagi meie huvitavamate maratonide ja kivisemate-juurikasemate kolmapäevakute vahepealset vast, ilma kolmapäevakute saginata.
Tuusulas saab valida 3 distantsi vahel, kõik sõidavad sama singliringi 1 - 3 korda sõltuvalt valitud distantsist. Alguses regasin end 43 km distantsile, mõttega et üldse ettekujutus saada üritusest, kuid paar nädalat enne starti ei saanud kiusatusele vastu ja regasin end 72 km peale ringi. Võis eeldada, et sõidan seal viimaste seas ehk ühtlasi saan nautida üksi sõitmist, kuid samas tänu 100 km distantsi olemasolule peaks TP-d lahti püsima jne. Kuna stardid olid eri kellaaegadel ja pikemad distantsid startisid esimesena, siis kusagil jõudsid mulle kõigepealt järgi 43 km e-MTB sõitjad ning kusagil ka 43 km tava-MTB sõitjad. Ruumi oli piisavalt ja oldi viisakad ning möödasõitmiste laineid oli paar tükki, misjärel sain juba uuele ringile ja üksi sõitma.
Mitme ringi sõitmise võlu on, et rada on juba tuttav ja aju "õigel lainel". Hoolimata väsimusest ja objektiivselt võttes aeglasest sõidutempost oli endal mõnus sõita ja kividega sai paremini hakkama kui esimesel ringil, õigemini kividele sai juba vähem tähelepanu pööratud, ja kuna laskumiste iseloomud olid teada, sai ka neid oskuste piiril sõita. Amordid ja dropper said kõvasti rohkem tööd kui meie maratonidel. Eriti meeldisid mulle graniidipaljandite pealt allasõitmised, kus kivilahmakast allaminnes võis sattuda parajasse juurikarägastikku jm kombinatsioonid.
Pärast singliringe ja kergliiklusteed tuli minu jaoks kõige raskem rajaosa -- mõned kilomeetrid enne finišit veel korralikku kivikülvisinglit -- selleks ajaks olin päris väsinud -- aga raja huvitavuse seisukohalt ei nurise samas ning ilma olekski olnud liiga lihtne. Küll aga eksitas mind rajatähistus, mis läks ootamatult valgest üle kollaseks (ilmselt noortesõidu rada?) ning mul tekkis mitmel korral kahtlus, et kas ma ikka olen õiges kohas, aga vist ikka olin ja jõudsin finišisse. Lõpuks luges mu Garmin kokku 68 km ja üle 900 tõusumeetri.
Korraldusliku poole pealt -- TP-de asukohad ja esinemissagedus olid perfektsed, jäin väga rahule ja tänasin ka sealseid inimesi. Aga rajatähistus oli kohati ebakvaliteetne, nimelt kui paberil nooled puude ümber teibiga kinnitada, siis see teip tahab lahti tulla ja osa nooli olid alla kukkunud. Paaris kohas nägin pealt valesti minekuid, läksin korra ka ise eesminejate järgi valesti, ja kordasin sama viga ka teisel ringil e. mingid nooled olidki puudu. Linte oli kasutatud ainult Tuusula spordikeskuse lähedal, mujal tuli sõites väga tähelepanelik olla (mis on niiehknaa muidugi vajalik
)
Kokkuvõttes soovitan väga, kui tehnilisemad rajad meeldivad.
Tuusulas saab valida 3 distantsi vahel, kõik sõidavad sama singliringi 1 - 3 korda sõltuvalt valitud distantsist. Alguses regasin end 43 km distantsile, mõttega et üldse ettekujutus saada üritusest, kuid paar nädalat enne starti ei saanud kiusatusele vastu ja regasin end 72 km peale ringi. Võis eeldada, et sõidan seal viimaste seas ehk ühtlasi saan nautida üksi sõitmist, kuid samas tänu 100 km distantsi olemasolule peaks TP-d lahti püsima jne. Kuna stardid olid eri kellaaegadel ja pikemad distantsid startisid esimesena, siis kusagil jõudsid mulle kõigepealt järgi 43 km e-MTB sõitjad ning kusagil ka 43 km tava-MTB sõitjad. Ruumi oli piisavalt ja oldi viisakad ning möödasõitmiste laineid oli paar tükki, misjärel sain juba uuele ringile ja üksi sõitma.
Mitme ringi sõitmise võlu on, et rada on juba tuttav ja aju "õigel lainel". Hoolimata väsimusest ja objektiivselt võttes aeglasest sõidutempost oli endal mõnus sõita ja kividega sai paremini hakkama kui esimesel ringil, õigemini kividele sai juba vähem tähelepanu pööratud, ja kuna laskumiste iseloomud olid teada, sai ka neid oskuste piiril sõita. Amordid ja dropper said kõvasti rohkem tööd kui meie maratonidel. Eriti meeldisid mulle graniidipaljandite pealt allasõitmised, kus kivilahmakast allaminnes võis sattuda parajasse juurikarägastikku jm kombinatsioonid.
Pärast singliringe ja kergliiklusteed tuli minu jaoks kõige raskem rajaosa -- mõned kilomeetrid enne finišit veel korralikku kivikülvisinglit -- selleks ajaks olin päris väsinud -- aga raja huvitavuse seisukohalt ei nurise samas ning ilma olekski olnud liiga lihtne. Küll aga eksitas mind rajatähistus, mis läks ootamatult valgest üle kollaseks (ilmselt noortesõidu rada?) ning mul tekkis mitmel korral kahtlus, et kas ma ikka olen õiges kohas, aga vist ikka olin ja jõudsin finišisse. Lõpuks luges mu Garmin kokku 68 km ja üle 900 tõusumeetri.
Korraldusliku poole pealt -- TP-de asukohad ja esinemissagedus olid perfektsed, jäin väga rahule ja tänasin ka sealseid inimesi. Aga rajatähistus oli kohati ebakvaliteetne, nimelt kui paberil nooled puude ümber teibiga kinnitada, siis see teip tahab lahti tulla ja osa nooli olid alla kukkunud. Paaris kohas nägin pealt valesti minekuid, läksin korra ka ise eesminejate järgi valesti, ja kordasin sama viga ka teisel ringil e. mingid nooled olidki puudu. Linte oli kasutatud ainult Tuusula spordikeskuse lähedal, mujal tuli sõites väga tähelepanelik olla (mis on niiehknaa muidugi vajalik
)Kokkuvõttes soovitan väga, kui tehnilisemad rajad meeldivad.