velo.clubbers.ee

Nädalavahetusel siis midagi uut - kruusaralli MM, Itaalia, Veneto.
https://gravelworldchampionship2022.com/en/
Stardis üsna intrigeeriv seltskond - kindlasti mitte maailma võimalik paremik, aga võitja võib nii naiste kui meeste arvestuses end siiski üsna uhkelt tunda, tegu pole päris suvalise "koloraado rahvaralliga".
Rada jaguneb kodulehe andmetel: The race has 36% unpaved roads, 18% hard gravel, 1% cobbles, 17% hard surface and 27% asphalt. Seega mitukümmend kiltsa asfalti ka sees, kus gruppidel on lihtsam jooksikuid püüda, lõpuosas on aga ka tõuse, kus lahti rebida.

Eurosport teeb ka sõitude teisest poolest otseülekande.

SK kirjutas: ↑

06. 10. 2022. 09:00

Seega mitukümmend kiltsa asfalti ka sees, kus gruppidel on lihtsam jooksikuid püüda, lõpuosas on aga ka tõuse, kus lahti rebida.

Lõpus tõuse? Profiil on selline (ME) - lame nagu pannkook ja kui üldse on tõuse, siis kohe alguses (lõpuringil on üks 22m kõrguste vahega ca 4-5 km põksukene). Selle ametliku kõrgusprofiili koostaja kukub minu silmis küll oma "eksamitööga" haledalt läbi - vertikaaltelje ulatus on vist 0-1000 meetrit, mis tähendab, et kogu rajaprofiil on nii kokku surutud, et suurt midagi ei loe välja. Kui telje ulatus oleks lühem (nt 0-200 m), siis joonistuks profiil natukenegi paremini välja ja see lõpuringil olev tõus oleks ka eristatav.
Eilne ERR-i uudis mainis 194 km sõidumaa tõusumeetriteks 800m, kui ma ürituse kodulehel oleva GPX faili Garmin Connecti tõmban, siis see näitab üldse ainult 488 m tõusu (keskmisel BOSCH sarja ~50 km sõidul on ka sama palju tõusumeetreid).

Ega muu ei aita, kui tuleb järgmine Haanjas teha.
Kahe soti kokku saamiseks võib ka Litsmetsa poole vaadata.

KaupoR kirjutas: ↑

06. 10. 2022. 09:16

Lõpus tõuse? Profiil on selline (ME) - lame nagu pannkook ja kui üldse on tõuse, siis kohe alguses (lõpuringil on üks 22m kõrguste vahega ca 4-5 km põksukene). Selle ametliku kõrgusprofiili koostaja kukub minu silmis küll oma "eksamitööga" haledalt läbi - vertikaaltelje ulatus on vist 0-1000 meetrit, mis tähendab, et kogu rajaprofiil on nii kokku surutud, et suurt midagi ei loe välja. Kui telje ulatus oleks lühem (nt 0-200 m), siis joonistuks profiil natukenegi paremini välja ja see lõpuringil olev tõus oleks ka eristatav.
Eilne ERR-i uudis mainis 194 km sõidumaa tõusumeetriteks 800m, kui ma ürituse kodulehel oleva GPX faili Garmin Connecti tõmban, siis see näitab üldse ainult 488 m tõusu (keskmisel BOSCH sarja ~50 km sõidul on ka sama palju tõusumeetreid).

Eks see paistab, mis ta tegelikkuses on, kui sõiduks läheb. Suurt vahet iseenesest pole, Paris-Roubaix on veel lamedam, aga rivi ikka väga pikk. Olen seal kandis rattaga sõitnud, kui jõe orust välja pööratakse, siis maapind ikka päris lame üldjuhul pole. Viimasel 10 km piisab ühest Nõmme või Toompea masti põksust, millest MvdP 750w keskmisega üles lendab ja tükid taga ikka. Itaallased on tiimina kindlasti tugevad ja orgunnivad atrõõve. Elame-näeme.

Tõus võib olla ka lühike, kuid kui sel pole norm nurka (a la 20%), siis ei pane pro tase seda tähelegi.
Kui asfalt on pigem alguses, siis võib pinnas asja huvitamaks teha küll. Strade Bianche pole vist ka grupifinishiga lõppenud. Ilm kahjuks ka asja seekord huvitavamaks ei tee.

Cittadella ehk finišilinn on profiililt ikka üsna lame, sealt ei ime küll tõuse välja, aga lõpuringil on päris palju alasid, kus saab sõita kitsast kruusateed või korraldajatel valida sealt kõrvalt singli-laadne kõva pinnasega pargitee nagu siin jõe-äärsel alal näiteks: https://goo.gl/maps/kLCpY6TiTo6QFpCU8
Kumb rada valitakse, määrab üsna palju ka sõidu taktikat ja äraminemise võimalusi. Karpenkol ei tohiks oma jõulise kehaehituse tõttu küll midagi tegemata jääda, igiliikur Lachlan Mortoni karistab ikka ära

The race has 36% unpaved roads, 18% hard gravel, 1% cobbles, 17% hard surface and 27% asphalt
igatahes mina ootan põnevusega, mida see 100-st puudujääv 1% endast kujutab.

Kuldar kirjutas: ↑

07. 10. 2022. 17:08

igatahes mina ootan põnevusega, mida see 100-st puudujääv 1% endast kujutab.

Ilmselt augud ...

Komakohad...

Naiste sõit näitas, et tõusude puudumisel võivad võtmerolli mängida hoopis viimase ca 1,5 km sees olevad tehnilised jupid - mitu 180 kraadi tagasipööret, üks neist nukiga üles, mõned kitsad/järsud kurvid veel.

Ei usu eriti, et mvdp jaoks tagasipöörded eriti suureks takistuseks saavad, arvestades cx-i kogemust. Isiklikult tundub küll, et need tagasipöörde elemendid ei sobi hästi graveli MM-le, aga pole spetsialist ka.

Rattaajakirjanikud tunduvad väga sapised graveli MM-i suhtes, aga minu meelest võiks neid MM-e veel rohkem olla - fixie tänavasõidud jnejne

Naiste sõit näitas, et rajaga on kõik korras, Mitmekülgseim võitis ja õnne faktorit lõpus ei olnud. Arvestades, et meeste sõit on oluliselt agressiivsem, siis viiimase 10km peal on kõvasti võimalusi, et end lahti rebida, kui jalga on.

Ilus rada on ka MM-i ajaks valitud.
(Jäi enne mainimata)

Täitsa OK sõit oli. Tõsi, konkurents jäi veidi nõrgaks - kui WorldTouri mehed oma tiibu natukenegi soputasid, siis tagant kohe pudemed lendasid. Atrõõv, millest võitja selgus, oli igati elujõuline, sest MvdP oma suurt töötegijat samast klubist ei ründa ja italianod loomulikult ei püüdnud ka oma poissi. Seega püüdjaid jäi väheks. Aga võidumees oli väärikas. Gert Kivistik 19. kaotust 6.40 võitjale.

See sõit võiks vabalt ka Eestis toimuda, näiteks Tartu-Otepää-Lülllemäe-Tartu trassil. Miks mitte ka Võrumaal.

Korralik tulemus Kivistikult!