Edastan siinkohal augusti lõpus Lapimaal toimuva 3 päevase MTB maratoni seeria inglise keelse eelinfo.
Ise võtsin 2016 aastal osa harrastajate klassis.
Kuigi 2016 augusti lõpp oli sealmail erakordselt jahe, jäi siiski positiivne emotsioon peale ning soovitan soojalt.
Lahe loodus, mõnusad singlid, põhjapõdrad, kullajõed.
Rajad ise kulgevad nii laiadel kruusateedel, kui kitsastel singlitel. Igale maitsele midagi. Kui rajapõhi kuiv, siis kiire sõit, kuid mitte kerge. On tõuse ja laskumisi, kuid mitte midagi ületamatut.
*****
It is really close that we would be able to move the tracks of Saturday and Sunday to the national park which would mean some spectacular trail riding. This is however still unsure which is why we can’t publish any maps yet, only the distances. The national park is updating its rules. At the moment cycling is not allowed in the national park. They are going to allow cycling but we don’t know if the new rule will be verified before August. We are going to keep the option for the new tracks open, and if we are not going to be able to use them we’ll use the old tracks.
Saariselkä MTB Stages - moutain bike event in the northernmost Finland.
Classes and distances:
Saariselkä MTB Stages -mountain bike event consists of three stages. The total distance of the stages is around 200km.
· 25th August: 60-70km
· 26th August: 80km
· 27th August: 50km
The classes in the stage race are:
W/M Elite
W/M Hobby
M Hobby 50y
W/M Fatbike
W/M/Mix Duo
Girls/Boys Juniors under 12/15/18 years (shorter distances)
W/M Adventure (shorter distances)
In Duo class two participants ride together. The participants must drive together all the way and finish at the same time.
Classes and prices:
Class:
Until 30.6.2017:
Until 18.8.2017:
Late registration:
W/M elite
150€
175€
175€ (not inc. jersey)
W/M hobby
150€
175€
175€ (not inc. jersey)
M hobby 50y
150€
175€
175€ (not inc. jersey)
W/M Fatbike
150€
175€
175€ (not inc. jersey)
W/M/Mix Duo*
150€/person
175€/person
175€/person (not inc. jersey)
Girls/Boys juniors 12/15/18y
100€
120€
120€ (not inc. jersey)
W/M adventure
100€
120€
120€ (not inc. jersey)
Prices:
Men elite – after three stages
1. 1000€
2. Accommodation voucher
3. Accommodation voucher
Leader of the stage race will be wearing a Saariselkä MTB leader jersey made by Bioracer during the race!
Women elite – after three stages
1. 1000€
2. Accommodation voucher
3. Accommodation voucher
Leader of the stage race will be wearing a Saariselkä MTB leader jersey made by Bioracer during the race!
Men elite – single stages
1. 100€ to the fastest rider of the day
Women elite – single stages
1. 100€ to the fastest rider of the day
https://saariselkamtb.wordpress.com/
Saariselkä MTB 25.-27.08.17
Re: Saariselkä MTB 25.-27.08.17
04.juulil tehtud rajaluure lubab põnevaid kogemusi.
https://www.facebook.com/SaariselkaMTB/ ... 311620832/
https://www.facebook.com/SaariselkaMTB/ ... 311620832/
Re: Saariselkä MTB 25.-27.08.17
TEHTUD!
Kuna 2016.aasta sai teenitud tasuta stardikoht selleks aastaks, siis plaan oli lihtne. Minna ja panna......
Aasta on pikk aeg ning selle aja jooksul võib nii mõndagi juhtuda, mis kõik segamini lööb. Suve esimeses pooles juhtus väike apsakas, mis rivist välja lõi ning lisaks muud faktorid ja treeninguteks suurt mahti polnud.
Seega tuli osavõtu mõtteid kahjuks veidi korrigeerida. Minek jäi jõusse, kuid panek enam mitte niivõrd. Plaan oli minna läbima ja nautima, sest Saariselkä ja ümbruse rajad on tõeliselt nauditavad (juhul, kui läbid neid fäti või fulliga). Jäik kahvel, fixedspeed, HT .... enesetapuks on ka muid ja palju lihtsamaid võimalusi
Saariselkä on väike küla Lapimaal, ~1200km Helsinkist, ~240km Rovaniemist. Peamiselt talvespordikeskus. Arendatakse jõudsalt nii mäesuusa laskumisi, kui murdmaaradu. Lauged mäed ja soised orud. Vahepeale jääb lugematul hulgal singletracke. Loodust kaunistavad põhjapõdrad (korra sai isegi nende pärast võistlusel külje maha).
Võistlust korraldatakse ise juba mitmendat aastat kohalike entusiastide poolt, Tiina eestvedamisel. Osavõtjate arv on väike, seda peamiselt kauge asukoha pärast. Klasside arvestus käib mitmel rindel: M eliit, N eliit, Fat M, Fat N, Duo Mixed, Duo M, Duo N, M hobby, N hobby, Juniors, Adventurers jne. Mõnes klassis üks-kaks osavõtjat, teistes enam. Fättide arvestuses oli näiteks juba rohkem lõpetajaid, kui M eliidis.
Osavõtjate seas oli soomlasi, norralasi, venelane jne. (esialgu registreerunud haitilased kohale ei ilmunud ).
Huvi on visa kasvama, kuid regioonis taolisi võistlusi pole ja potentsiaal näib suur (eriti nüüd, kus 2017.aastast lubatakse ka Urho Kekkosen rahvuspargis võistelda).
Võistlusest endast. Sel aastal toimus 25.-27.augustil. Esialgu oli kaardile joonistatud trasside pikkused 72km, 80km, 50km. Nädal enne võistlust oli ilm veel ilus ja päikseline. Orgude põhjad võrdlemisi kuivad ning jõed nõrga vooluga. Kuid siis ... üleöö saabus vihm, mis sadas igapäev. Sadas kuni 26.augusti õhtuni. Sajud olid kergemat sorti, kuid pikad. See omakorda tähendas vee massi suurenemist, mis päädis Tolosjoki veetaseme tõusuga ning vool muutus ohtlikult tugevaks. Orgudesse kogunev vesi aga muutis soisemad kohad joostavaks.
Esimese päeva 72km rada otsustati lühendada just Tolosjoki ületamise välja jätmisega ning uus rajapikkus sai ~53,5km. Vaatamata ligi 20km kärpimisega kulus endal ligemale 3h puhast sõiduaega (+ ~20min kulus rehviparanduseks).
Start anti kl 12 päeval ~6 kraadises vihmas, mida jahutas põhjatuul (tuntav õhutemp oli ~0). Riietusin nii, et ülemine osa: soe Crafti talvine aluspesu, siis talvine WS jakk ja peal tuulekindel vest. Jalas suvised lühikesed püksid ja soojad pikad sääred. Talvised sokid. Sokkidele peale tõmbasin kilekotid, need, millesse poes puuvilju saad panna. Kingade peale veekindlad bahillad. Käes sügis-talvised kindad ja bensukast kilekindad. Jalad määrisin üleni soojendava õliga sisse. Niimoodi oli paras kogu võistluse vältel.
Kuna metsad on enamasti okkalised, siis pinnas liivasem, mistõttu orgudest kõrgemal paiknevad rajad olid enamasti kuivad ja kiired. Palju kive. Tõusud on sõidetavad, ~4-8% nurkade all, kõval pinnasel. Laskumised samad, kuid põnevust ning suurt tähelepanu lisasid kivid ja kurvid.
Esimest päeva jääb meenutama vihm, külm põhjatuul, purunenud rehvid (viimasel laskumisel otsustas ka esimene rehv otsad anda ning seetõttu veeresin viimased ~2km tühja esirehviga finishisse).
Teine päev algas kl 10. Ikka vihm, külm tuul....purunenud rehv.
Start sama, mis esimesel päeval, kohe tõusule. Siis pikk, kiire, lai, kurviline laskumine ning jälle tõus, pikk. Siis tehnilisem, pikk, kiire, singletrack laskumine ja jälle tõus.....ja jälle laskumine. Ja nii esimesed ~20km. Vahele hunnikutes kive, kõik sõidetav. Siis läks tagumine rehv. Sai veidi üle km joosta ja seejärel tehn. hoolduses puhata. Järgnevad 60km möödus jälle rajal rahvast möödudes. Puhas sõiduaeg ~4,5h + rehvile kulunud ~20min.
Kolmanda päeva start jälle kl 10. Seekord aga oli ilm soojem, stardis +8 ning vihma ei sadanud. Ja start oli vastassuunda ning tagantuulega. Estonian Cup. Varasemate päevade riietus oli viimasel päeval veidi liiast. Ja jalad polnud harjunud tempoka stardiga. Liikusin teises grupis, kus oli 7-8 fätti (ehk siis enamus). Ja kõik nad jätsid mind esimestel singlitel maha.
Kolmanda päeva pool rajast kulges Urho Kekkosen'i rahvuspargis. Sealsed rajad on siiani ainult jalgsimatkajaid näinud. Nüüd siis lasti meid ka peale. Ja seal on, mida ratturile pakkuda. Kõike on. Ise peab kogema.
Enda sõit oli kolmandal päeval kesine, kuna jõud oli lõppenud ning tiksusin economode'l. Isegi võrdlemisi lauget tõusu ei suutnud ja otsustasin kingataldu kulutada.
Kõigi 3 päeva lõpp oli sama. Pikki Kiilopää tagust üles ning siis mööda slaalomi nõlva alla ja viimased 2-3km mööda murdmaaradu (enne finishit veel korralik, 50m mülgas).
Singletracke palju. Mitmed laudteed. Lauged tõusud. Erinevat tüüpi, kuid kõik sõidetavad, laskumised. Palju kive, erinevas vormis. Singletrackide põhjad juurikased, kivised. Osad lõigud nii kivised ja pikad, et mind võttis kõva häälega vanduma. Raputas kõik paika (või siis paigast ära).
Saariselkä MTB võistlust soovitan soojalt. Kuigi ilma ennustada ei oska keegi, siis vaatamata külmale, vihmale, tuulele ja pilvisele ilmale olid laskumised ja enamus rajapõhjast pigem kuivad. Sellisel hulgal ja nii erinevates vormides singletracke on pigem erand. Pikad tõusud. Huvitavad laskumised. Kahjuks jäi sel aastal välja üks "maasikatest" - Tolosjoki ületus (loodetvasti jälle järgmisel aastal). Vaated on ilusad. Loodus on ilus. Mustikaid on palju ja suured marjad. Kel huvi ja viitsimist, saab kulda otsida (kuna seal piirkonnas seda leidub). Põhjapõdrad on reisi lõpuks sama harilik nähtus, kui kassid-koerad Viimast õhtut jäävad meenutama kirevad virmalised.
Ja tagasi Eestisse saabudes ootab ees soe suvi
Ja lõpuks ka rehvivalikust. Kuna trassil väga palju kivist pinnast, mis loobib ratast, siis rehv peaks pigem laiem ja pehmema seguga tubeless olema. Ise läksin peale taga 29x2,25 RacingRalph ja ees 29x2,25 RocketRon (stardis oli ka vähemalt ühel ThunderBurt). Schwalbe rehvid on pehmemast segust ja 2,25 ka mõnusalt lai. Seekord kahjuks ei pidanud aga need rehvid esimest päevagi vastu selle kivisel kadalipul.
Teise ja kolmanda päeva sõitsin kiirete Continental X-King rehvidega. Ees Protection 2,2 ja taga tavaline 2,2. Teisel päeval sai tagumine rehv löögi ja edasi kasutasin tagumises siselohvi.
Continental rehvid tunduvad jäigemast kummisegust, kui Schwalbe, olevat tehtud. Protection versioonil lisavad jäikust ka tugevamad küljed. 2,2 laius tundub kitsam, kui olema peaks. Rehvides kasutasin Schwalbega identseid rõhke.
Continental on ka hea, kiired ja peaaegu, et "tuumakindel" valik. Hoiab hästi nii kivisel, kui ka kuival mullasel ja kruusasemal pinnasel.
Kuid.....need Continentalid põrutasid kui hullunud pühvlid. Isegi lahtiste amortidega oli kividel tükk tegemist. Liiga palju jõudu läks "võimlemisele". Kuid tühjemaks ei julgenud ka lasta, kuna erinevad foorumid kirjutasid, et sel juhul muutub juhitamatuks kurvistel laskumistel. Kolmanda päeva lõpuks mõjus see moraalile juba.
Seega tuleks antud radadel eelistada pehmemat kummisegu ja laiemat rehvi. Fully ja fätt on suures eelises
Lingid:
https://saariselkamtb.wordpress.com/
https://www.facebook.com/SaariselkaMTB/
Kuna 2016.aasta sai teenitud tasuta stardikoht selleks aastaks, siis plaan oli lihtne. Minna ja panna......
Aasta on pikk aeg ning selle aja jooksul võib nii mõndagi juhtuda, mis kõik segamini lööb. Suve esimeses pooles juhtus väike apsakas, mis rivist välja lõi ning lisaks muud faktorid ja treeninguteks suurt mahti polnud.
Seega tuli osavõtu mõtteid kahjuks veidi korrigeerida. Minek jäi jõusse, kuid panek enam mitte niivõrd. Plaan oli minna läbima ja nautima, sest Saariselkä ja ümbruse rajad on tõeliselt nauditavad (juhul, kui läbid neid fäti või fulliga). Jäik kahvel, fixedspeed, HT .... enesetapuks on ka muid ja palju lihtsamaid võimalusi
Saariselkä on väike küla Lapimaal, ~1200km Helsinkist, ~240km Rovaniemist. Peamiselt talvespordikeskus. Arendatakse jõudsalt nii mäesuusa laskumisi, kui murdmaaradu. Lauged mäed ja soised orud. Vahepeale jääb lugematul hulgal singletracke. Loodust kaunistavad põhjapõdrad (korra sai isegi nende pärast võistlusel külje maha).
Võistlust korraldatakse ise juba mitmendat aastat kohalike entusiastide poolt, Tiina eestvedamisel. Osavõtjate arv on väike, seda peamiselt kauge asukoha pärast. Klasside arvestus käib mitmel rindel: M eliit, N eliit, Fat M, Fat N, Duo Mixed, Duo M, Duo N, M hobby, N hobby, Juniors, Adventurers jne. Mõnes klassis üks-kaks osavõtjat, teistes enam. Fättide arvestuses oli näiteks juba rohkem lõpetajaid, kui M eliidis.
Osavõtjate seas oli soomlasi, norralasi, venelane jne. (esialgu registreerunud haitilased kohale ei ilmunud
).Huvi on visa kasvama, kuid regioonis taolisi võistlusi pole ja potentsiaal näib suur (eriti nüüd, kus 2017.aastast lubatakse ka Urho Kekkosen rahvuspargis võistelda).
Võistlusest endast. Sel aastal toimus 25.-27.augustil. Esialgu oli kaardile joonistatud trasside pikkused 72km, 80km, 50km. Nädal enne võistlust oli ilm veel ilus ja päikseline. Orgude põhjad võrdlemisi kuivad ning jõed nõrga vooluga. Kuid siis ... üleöö saabus vihm, mis sadas igapäev. Sadas kuni 26.augusti õhtuni. Sajud olid kergemat sorti, kuid pikad. See omakorda tähendas vee massi suurenemist, mis päädis Tolosjoki veetaseme tõusuga ning vool muutus ohtlikult tugevaks. Orgudesse kogunev vesi aga muutis soisemad kohad joostavaks.
Esimese päeva 72km rada otsustati lühendada just Tolosjoki ületamise välja jätmisega ning uus rajapikkus sai ~53,5km. Vaatamata ligi 20km kärpimisega kulus endal ligemale 3h puhast sõiduaega (+ ~20min kulus rehviparanduseks).
Start anti kl 12 päeval ~6 kraadises vihmas, mida jahutas põhjatuul (tuntav õhutemp oli ~0). Riietusin nii, et ülemine osa: soe Crafti talvine aluspesu, siis talvine WS jakk ja peal tuulekindel vest. Jalas suvised lühikesed püksid ja soojad pikad sääred. Talvised sokid. Sokkidele peale tõmbasin kilekotid, need, millesse poes puuvilju saad panna. Kingade peale veekindlad bahillad. Käes sügis-talvised kindad ja bensukast kilekindad. Jalad määrisin üleni soojendava õliga sisse. Niimoodi oli paras kogu võistluse vältel.
Kuna metsad on enamasti okkalised, siis pinnas liivasem, mistõttu orgudest kõrgemal paiknevad rajad olid enamasti kuivad ja kiired. Palju kive. Tõusud on sõidetavad, ~4-8% nurkade all, kõval pinnasel. Laskumised samad, kuid põnevust ning suurt tähelepanu lisasid kivid ja kurvid.
Esimest päeva jääb meenutama vihm, külm põhjatuul, purunenud rehvid (viimasel laskumisel otsustas ka esimene rehv otsad anda ning seetõttu veeresin viimased ~2km tühja esirehviga finishisse).
Teine päev algas kl 10. Ikka vihm, külm tuul....purunenud rehv.
Start sama, mis esimesel päeval, kohe tõusule. Siis pikk, kiire, lai, kurviline laskumine ning jälle tõus, pikk. Siis tehnilisem, pikk, kiire, singletrack laskumine ja jälle tõus.....ja jälle laskumine. Ja nii esimesed ~20km. Vahele hunnikutes kive, kõik sõidetav. Siis läks tagumine rehv. Sai veidi üle km joosta ja seejärel tehn. hoolduses puhata. Järgnevad 60km möödus jälle rajal rahvast möödudes. Puhas sõiduaeg ~4,5h + rehvile kulunud ~20min.
Kolmanda päeva start jälle kl 10. Seekord aga oli ilm soojem, stardis +8 ning vihma ei sadanud. Ja start oli vastassuunda ning tagantuulega. Estonian Cup. Varasemate päevade riietus oli viimasel päeval veidi liiast. Ja jalad polnud harjunud tempoka stardiga. Liikusin teises grupis, kus oli 7-8 fätti (ehk siis enamus). Ja kõik nad jätsid mind esimestel singlitel maha.
Kolmanda päeva pool rajast kulges Urho Kekkosen'i rahvuspargis. Sealsed rajad on siiani ainult jalgsimatkajaid näinud. Nüüd siis lasti meid ka peale. Ja seal on, mida ratturile pakkuda. Kõike on. Ise peab kogema.
Enda sõit oli kolmandal päeval kesine, kuna jõud oli lõppenud ning tiksusin economode'l. Isegi võrdlemisi lauget tõusu ei suutnud ja otsustasin kingataldu kulutada.
Kõigi 3 päeva lõpp oli sama. Pikki Kiilopää tagust üles ning siis mööda slaalomi nõlva alla ja viimased 2-3km mööda murdmaaradu (enne finishit veel korralik, 50m mülgas).
Singletracke palju. Mitmed laudteed. Lauged tõusud. Erinevat tüüpi, kuid kõik sõidetavad, laskumised. Palju kive, erinevas vormis. Singletrackide põhjad juurikased, kivised. Osad lõigud nii kivised ja pikad, et mind võttis kõva häälega vanduma. Raputas kõik paika (või siis paigast ära).
Saariselkä MTB võistlust soovitan soojalt. Kuigi ilma ennustada ei oska keegi, siis vaatamata külmale, vihmale, tuulele ja pilvisele ilmale olid laskumised ja enamus rajapõhjast pigem kuivad. Sellisel hulgal ja nii erinevates vormides singletracke on pigem erand. Pikad tõusud. Huvitavad laskumised. Kahjuks jäi sel aastal välja üks "maasikatest" - Tolosjoki ületus (loodetvasti jälle järgmisel aastal). Vaated on ilusad. Loodus on ilus. Mustikaid on palju ja suured marjad. Kel huvi ja viitsimist, saab kulda otsida (kuna seal piirkonnas seda leidub). Põhjapõdrad on reisi lõpuks sama harilik nähtus, kui kassid-koerad
Viimast õhtut jäävad meenutama kirevad virmalised.Ja tagasi Eestisse saabudes ootab ees soe suvi
Ja lõpuks ka rehvivalikust. Kuna trassil väga palju kivist pinnast, mis loobib ratast, siis rehv peaks pigem laiem ja pehmema seguga tubeless olema. Ise läksin peale taga 29x2,25 RacingRalph ja ees 29x2,25 RocketRon (stardis oli ka vähemalt ühel ThunderBurt). Schwalbe rehvid on pehmemast segust ja 2,25 ka mõnusalt lai. Seekord kahjuks ei pidanud aga need rehvid esimest päevagi vastu selle kivisel kadalipul.
Teise ja kolmanda päeva sõitsin kiirete Continental X-King rehvidega. Ees Protection 2,2 ja taga tavaline 2,2. Teisel päeval sai tagumine rehv löögi ja edasi kasutasin tagumises siselohvi.
Continental rehvid tunduvad jäigemast kummisegust, kui Schwalbe, olevat tehtud. Protection versioonil lisavad jäikust ka tugevamad küljed. 2,2 laius tundub kitsam, kui olema peaks. Rehvides kasutasin Schwalbega identseid rõhke.
Continental on ka hea, kiired ja peaaegu, et "tuumakindel" valik. Hoiab hästi nii kivisel, kui ka kuival mullasel ja kruusasemal pinnasel.
Kuid.....need Continentalid põrutasid kui hullunud pühvlid. Isegi lahtiste amortidega oli kividel tükk tegemist. Liiga palju jõudu läks "võimlemisele". Kuid tühjemaks ei julgenud ka lasta, kuna erinevad foorumid kirjutasid, et sel juhul muutub juhitamatuks kurvistel laskumistel. Kolmanda päeva lõpuks mõjus see moraalile juba.
Seega tuleks antud radadel eelistada pehmemat kummisegu ja laiemat rehvi. Fully ja fätt on suures eelises
Lingid:
https://saariselkamtb.wordpress.com/
https://www.facebook.com/SaariselkaMTB/
Viimati upitas aivarlipp, 13. 09. 2017. 14:08.