Birkebeinerrittet 2016
Postitatud: 02. 09. 2016. 05:26
Kuna eelmine kord köige paremini ei läinud, siis oli kange tahtmine uuesti minna.
Tippvormi sättimine önnestus sedamoodi, et viimased trennid tuli ära jätta, 2 päeva enne vöistlust laevatrepist üles liikumine vöttis korralikult vöhmale.
Ilm oli ilus, meie viitstart oli kell 9.40. Stardipauk kömatas, hakkasime ettepoole liikuma, tempo oli algul üllatavalt madal, enesetunne üllatavalt hea, arvestades eelnevaid päevi. Kui tee korralikult loodist välja keeras, oli ette jäänud meie lainest veel 3 söitjat, mina nende tempoga kaasa minna ei suutnud, söber läks, aga vajus tagasi, edasi läksime söbra vedamisel. No üks 20min. läheb korralikult ainult üles (üks löik nt. 1km ja keskmine nurk 10%), pole lootustki, et saaks hetkeksi sirri lasta, seierid köik punases.
Löpuks paistis esimene vahefinis, olime roninud 700m körgusele, eelmise korra graafikut edestasin ainult 1min., see tegi murelikuks. Jöudsime laskumisele, kus saab korralikult vajutada, kohe käigud paremale ja ... kett kukkus raamivahele kinni. Nüüd tuli vabajooksuga langeda (4min.) mäe alla ja kiire pit stop teha, mis venis 2min.30 sek pikkuseks. Edasi istusin söbra tuules, kuni järjekordsel löputul töusul maha jäin, tsau-pakaa. Töusu sel söidul jagub, üles ei kannata vaadata, sured ahastusse ära. Rada teadsin hästi, illusiooni ei loonud, et töus varem löpeb. 3,5 kg kandam seljas oli pea vöimatu püsti sötkuda, tuli löputult kerida (nagu Froome) ülesmäge. Üks timm töus on Rosinbakken - 1,5 km keskmise nurgaga 7%, anna kannatust.
Ega söit ise midagi tehniliselt keerulist ole, pöhiliselt sirge tee, aga ta krt. läheb üles.
Üllatav, et järgmistest viitstardigruppidest keegi järgi ei jöudnud, oleks kellegile hea tuulde haakida olnud.
Rada oli löpupoole muudetud, päris lahe laskumine oli, kahjuks videot selle kohta pole.
Taas tehtud, esimese 20% sisse sai mahutud ja "medal" ka siis. Meie teamile eestlaste hulgas (10tk.) kolmikvöit. Ühele söbrale lasti finiseerides Padari lugu "Welcome to Estonia".
Söök oli kesine.
Kui 2013 oli pöhidistantsil löpetajaid 13300, siis see aasta vist juba kergelt alla 10000, aga tegemist ikkagi veel maailma suurima MTB-ga.
Kokkuvöttes jäin rahule, oleks vöinud tunduvalt hullemini minna.
Siin kokkuvöte söidust
https://www.youtube.com/watch?v=_Y3i-QoN1wM
Siin "keti olukord" pikemalt
https://www.youtube.com/watch?v=7SO7ER3mW2M
Tippvormi sättimine önnestus sedamoodi, et viimased trennid tuli ära jätta, 2 päeva enne vöistlust laevatrepist üles liikumine vöttis korralikult vöhmale.
Ilm oli ilus, meie viitstart oli kell 9.40. Stardipauk kömatas, hakkasime ettepoole liikuma, tempo oli algul üllatavalt madal, enesetunne üllatavalt hea, arvestades eelnevaid päevi. Kui tee korralikult loodist välja keeras, oli ette jäänud meie lainest veel 3 söitjat, mina nende tempoga kaasa minna ei suutnud, söber läks, aga vajus tagasi, edasi läksime söbra vedamisel. No üks 20min. läheb korralikult ainult üles (üks löik nt. 1km ja keskmine nurk 10%), pole lootustki, et saaks hetkeksi sirri lasta, seierid köik punases.
Löpuks paistis esimene vahefinis, olime roninud 700m körgusele, eelmise korra graafikut edestasin ainult 1min., see tegi murelikuks. Jöudsime laskumisele, kus saab korralikult vajutada, kohe käigud paremale ja ... kett kukkus raamivahele kinni. Nüüd tuli vabajooksuga langeda (4min.) mäe alla ja kiire pit stop teha, mis venis 2min.30 sek pikkuseks. Edasi istusin söbra tuules, kuni järjekordsel löputul töusul maha jäin, tsau-pakaa. Töusu sel söidul jagub, üles ei kannata vaadata, sured ahastusse ära. Rada teadsin hästi, illusiooni ei loonud, et töus varem löpeb. 3,5 kg kandam seljas oli pea vöimatu püsti sötkuda, tuli löputult kerida (nagu Froome) ülesmäge. Üks timm töus on Rosinbakken - 1,5 km keskmise nurgaga 7%, anna kannatust.
Ega söit ise midagi tehniliselt keerulist ole, pöhiliselt sirge tee, aga ta krt. läheb üles.
Üllatav, et järgmistest viitstardigruppidest keegi järgi ei jöudnud, oleks kellegile hea tuulde haakida olnud.
Rada oli löpupoole muudetud, päris lahe laskumine oli, kahjuks videot selle kohta pole.
Taas tehtud, esimese 20% sisse sai mahutud ja "medal" ka siis. Meie teamile eestlaste hulgas (10tk.) kolmikvöit. Ühele söbrale lasti finiseerides Padari lugu "Welcome to Estonia".
Söök oli kesine.
Kui 2013 oli pöhidistantsil löpetajaid 13300, siis see aasta vist juba kergelt alla 10000, aga tegemist ikkagi veel maailma suurima MTB-ga.
Kokkuvöttes jäin rahule, oleks vöinud tunduvalt hullemini minna.
Siin kokkuvöte söidust
https://www.youtube.com/watch?v=_Y3i-QoN1wM
Siin "keti olukord" pikemalt
https://www.youtube.com/watch?v=7SO7ER3mW2M