velo.clubbers.ee

Hea rada nagu oligi arvata. Koht ka tänu kesistele treeningutele ja 1,5 jalaga sõidule esi20 seas .... tagantpoolt. Aga katkestajaid on ikka palju; 200 ringis

Aga keegi võiks Haanjasse tuua mingeid elukaid, kes parmudel, sääskedel jne elu kibedaks teeks. Kui joomiseks seisma jäid mõnel singlil, olid nagu Luis Figo Eesti fännide haardes.

LauriA kirjutas: Aga katkestajaid on ikka palju; 200 ringis

Millest selline arvamus?

Tuletan meelde, et kogu sarjaks etteregistreenute arv on sel aastal suur ja inimesed valivad etappe...

Selge. Kuna nägin neljakohalisi stardinumbreid a la 1001, siis arvasin, et ka üle tuhande on stardis. Stardiprotokoll oli ka üle 1000 võistleja.

Ma arvasin, et kõik, kes kogu sarjaks ette regavad, teevad ka kõik etapid kaasa. Tundub, et nii ei ole

Mulle on haanja etapp kõige raskem katsumus.
No ei sobi kohe kuidagi- liiga palju singleid ja jooksukaid.
Ja siis on veel see probla, et ma ei suuda kuidagi oma potensiaali seal kitseradadel ära rakendada- pulss 150 ratas hüppab jubedalt all ja jalad ei käi ringi. kurat raputab neerud paigast ära. Ei tea, vahest on vähese treenituse viga.
Sõitsingi nii, et kui vähegi teed oli siis raske raud sisse, pulss ca max(188) ja kiirus 30-45 km/h. See oli minu "poti äss" ämblikute vastu, kes kõik rõõmsate nägudega seal haanjamaa metsades/mägedes minu ümber singleid ja jooksukaid võtsid.
ja siin on minu numbrid: stardikoht 400-500 finish 285
avg 160/188
panen eelmise aasta ka siia juurde: stardikoht 600- ja finish 429
Tegel`t on toimunud areng ja peaks vist tulemusega rahul olema
,Aga ootan Elvat

Sõitjate tase tõuseb.

Selle aasta võitja aeg oli eelmise aasta omast 5 min kehvem, minu aeg oli eelmise aasta omast 5 min parem. Koht oli eelmise aasta omast pea 30 võrra kehvem.

Nii rada kui korraldus oli väga hea. Kes viriseda tahab saab seda teha alati ja absoluutselt kõikjal (lugesin e-spordist mingite delfiilikute kommentaare). Mina jäin selle sõiduga rahule. Tänud korraldajatele.

classic kirjutas:Mulle on haanja etapp kõige raskem katsumus.
No ei sobi kohe kuidagi- liiga palju singleid ja jooksukaid.
Ja siis on veel see probla, et ma ei suuda kuidagi oma potensiaali seal kitseradadel ära rakendada- pulss 150 ratas hüppab jubedalt all ja jalad ei käi ringi. kurat raputab neerud paigast ära. Ei tea, vahest on vähese treenituse viga.
Sõitsingi nii, et kui vähegi teed oli siis raske raud sisse, pulss ca max(188) ja kiirus 30-45 km/h. See oli minu "poti äss" ämblikute vastu, kes kõik rõõmsate nägudega seal haanjamaa metsades/mägedes minu ümber singleid ja jooksukaid võtsid.
ja siin on minu numbrid: stardikoht 400-500 finish 285
avg 160/188
panen eelmise aasta ka siia juurde: stardikoht 600- ja finish 429
Tegel`t on toimunud areng ja peaks vist tulemusega rahul olema
,Aga ootan Elvat

Nii asi käibki, igal omad tugevad küljed. Mul jäi ka etapi teisel poolel selline mulje, et ainult samad vennad pendeldavad edasi-tagasi. Lähed tõusul mõnest mööda ja mingil veidi teistsugusel rajaosal jälle tema sinust.

Selline maraton, et igal juhul on mida meenutada! Seikluslikemaiks momentideks oli näiteks see, kui sai Vällamäe all üritatud hooga silla kõrvalt sõita. Nagu sulavõi sisse läks esiratas mutta rummuni sisse ja hobla - lend üle lenksu. Maandumine oli küll pehme, aga vasak kints jäi lenksu ja raami vahele niimoodi haardesse, et läks tükk aega, enne kui end sellest haardest vabaks sain ja jälle püsti tõusin. Teine elamuslikum monent oli see, kui rada pärast tendroaeda uuesti kruusale pööras. Täishooga läksid kurvis kallutades libisema nii esimene, kui ka tagumine ratas. Elamus iseenesest seisnes selles, et kuigi ma olin juba valmis küllili käima, haarasid kummid mingil viimasel hetkel uuesti ja rattale ma jäin ning sõit läks edasi. Ja kui rääkida tõusudest, siis olin juba enne sõitu plaaninud paljud neist jalgsi võtta - siiski väntasin peale taevatrepi kõik üles ja see pani ennasti imestama... Igati mõnus rada!

.

Rada oli tõesti hea. Esimene pool läks suht ludinal, aga teise poole mäed võtsid ikka kõik, mis võtta oli. Enesetunne oli märksa parem, kui Kõrves. Supp oli samuti väga hea, mõnusalt paks.
Olin oma ratta just enne Haanjat alla 10 kilo saanud - ikka hoopis teine minek

Lõpetuseks tänusõnad maasturijuhile 829 ARI, kes mu auto meeldiva killustikurahega üle kallas, kui ta otsustas 50-se kiirusepiiranguga pinnatud teel must ca 100-ga mööduda.

copy-paste Ermo postitusest. Rada super. Aga ise sai seekord võimeid ülehinnatud, ning alates 45'st kilomeetrist pulss kukkus ja edasi enam ei läinud. Tuli kurvalt vaadata, kuis ca. 20 võistlet mööda rühkis.

väga hea kangutamine oli küll. hea rada, isegi minule, kui matkasõitjatele.
ainult, et peale ~1000ndet põhisõidu ratturit ei jäänud tihtipeale matkajatele enam sõidetavat teed tõusud-langused olid nii mudased, et isegi traktror-tallaga tossudega ratas käevangus oli raske kõndida, rääkimata järsemast kohast üleskerimisest. Kohati olid tee sisse tekkinud vaod, mis üle rummu ulatusid ja seal sõita ei saanud. Üks mudane laskumine oli hea: tee keskel nii 40-50 cm mudast libedat teed, mõlemal pool rummuni vaod, kuhi sõites oli käbla raudpolt. Nii ma seal kelgutasingi, muster nii tossul kui kummil ammu mudast ja murust täis, pidurid ja käikar samuti. Vahet ei olnudki, pidurdad või mitte, ikka sama kiiresti läks.

kops oli eile hea, taastus kiirest, aga jalg väsis enne lõppu ära lihtsalt ei jõudnud enam vajutada.
rajatähistus oli tõesti hea, ainuke "virin" oli see, et keegi mulle arcticut ei andnud. lõpetasin ära, pandi aeg kirja. vaatasin ringi, keegi ei paku. sõitsin edasi, samuti tühjus. ju siis natuke nähtamatus kohas või ma olin ise valel ajal vales kohas.

parmud sõid tõesti. eriti "vedas" mul peale vorstimäge. mätastel laskumistel suutis va parmunässakas mu põlvele verd imema istuda. Käsi lenksult ära võtta ei saa, muidu oleks kohe hunnikusse pannud, samas näen kuidas rajakas end tangib. vähemalt pool kilti pidin "lisakaalu" kandma, lõpuks sain kuidagi vennikese ära ajada. Oleks veel nähtamatult (finishisse jõudes tõdesin, et see ei olnud ainuke "parasiit", säärel sain peale veel mõned kupud), aga jõle pinda käib, kui näed, aga midagi teha ei saa.

Haanjas esimene kord startida. Rada oli huvitav, raske aga huvitav. Omal seni selja taga peamiselt kergemad mahutreeningud (peamiselt laugel maal), tõusude kangutamiseni pole eriti veel jõudnud. Seetõttu oli jalg viimastel kilomeetritel täiesti tühi. Kahjuks tähendas see tühjus ka seda, et 10m enne finishijoont 2 ratturit veel mööda lasin Tõusud olid enamuses sõidetavad (põhimõtteliselt), lihtsalt kui startida 600+ kohalt, siis on seal igasuguseid tegelasi, kes teevad igasuguseid asju ja enda tervise huvides on nendega koos tõusud joosta. Raja lõpupoole läks veidi paremaks ja sai tõusudel kohtigi võidetud. Ainus norimise koht oli start - koridorid olid liiga pisikesed ja kui ma 10 minti enne stardipauku hakkasin oma koridori otsima, siis oli see juba lootusetult ülerahvastatud. Sealt maalt edasi oli 5+.

Õrnema soo esindajaid selline ränk rada ikkagi ei soosi. Ei tahax kyll pilkenoolte alla sattuda, kuid kas natuke ei olnud vint ikka üle keeratud?
Endal aeg 2,32 , pullsi ei tea- pulsokas andis saba (Oktos).
A muidu oli kõik hästi.

MiniBikini69 kirjutas:Õrnema soo esindajaid selline ränk rada ikkagi ei soosi. Ei tahax kyll pilkenoolte alla sattuda, kuid kas natuke ei olnud vint ikka üle keeratud?

Keegi ei sunni meid sõitma, ju me siis ise tahame.

sõitsin elus esimest korda matkadistantsi
Olin oma esimest korda rattavõistlusel osalevale tütarlapsele nö. turvameheks. Stardis võtsime kõige lõppu kohad sisse. Tüdruk keris kõik tõusud tänu trennidele Trummi metsas ülesse ära va. vorstimägi ja üks poritõus. Üldarvestuses 161. koht / N-30 4. koht.
Ikka hoopis teine maailma, see matkasõit. Tempo rahulik. Ei mingit sõimlemist või rapsimist. Hea aeglane ja puhas sõit. Määrisin vist vaid kingad natuke poriga ära.

rääkige palun, esimese saja sõitjad, kuidas saite vorstimäest üles? kui sadulas , siis palju võis tõusul kiirus olla? ja mis ülekandega läksite?

maxspeed kirjutas:rääkige palun, esimese saja sõitjad, kuidas saite vorstimäest üles? kui sadulas , siis palju võis tõusul kiirus olla? ja mis ülekandega läksite?

Ma arvan et vorstimägi ei olnud eriti midagi hullu. Küsimus seisnes pigem nedest lõpu osa tõusudes ja nendest üles sõitmises. Ühel tõusul panin ikka jala maha.

MiniBikini69 kirjutas:Õrnema soo esindajaid selline ränk rada ikkagi ei soosi. Ei tahax kyll pilkenoolte alla sattuda, kuid kas natuke ei olnud vint ikka üle keeratud?
Endal aeg 2,32 , pullsi ei tea- pulsokas andis saba (Oktos).
A muidu oli kõik hästi.

oli jah üle keeratud..........algul oli natuke palju kruusa mis sundis
mind ullult kannatama et õrnema soo esindaja Grete, hing paleaga kaelas,
tuules kuidagiviisi püsida
jõudsin siiski küünte ja hammastega (jalgu sel momendil ei olnud)
pundist kinni hoida..
kuni saabus päästev singel....siis sai lõpuks oma sõitu sõidetud.
siinkohal tänud ka Taavile kes mind singlini aitas ja hiljem tegi head
tempot Peep Kivil, kel kahjuks midagi juhtus.

jällegi üks tore sõit seljataga

maxspeed kirjutas:rääkige palun, esimese saja sõitjad, kuidas saite vorstimäest üles? kui sadulas , siis palju võis tõusul kiirus olla? ja mis ülekandega läksite?

32 -32 kiirust ei märganud vaadata aga jooksjatest sai ilust mööda

.

Rom kirjutas:oli jah üle keeratud..........algul oli natuke palju kruusa mis sundis
mind ullult kannatama et õrnema soo esindaja Grete, hing paleaga kaelas,
tuules kuidagiviisi püsida

Õudne tunne kas polnud? Seekord said tema käest lõpuga sugeda vist päris mitmed, kes salamisi on lootnud, et seda kunagi ei juhtu. 10 minutit võitjale Haanja rajal - see on ikka võimas tulemus. Kiiver maha.

maxspeed kirjutas:kuidas saite vorstimäest üles? kui sadulas , siis palju võis tõusul kiirus olla? ja mis ülekandega läksite?

Kui rauad on vasakul, siis on vorstimägi köki-möki.

maxspeed kirjutas:rääkige palun, esimese saja sõitjad, kuidas saite vorstimäest üles? kui sadulas , siis palju võis tõusul kiirus olla? ja mis ülekandega läksite?

Ma ei ole küll esimese saja sõitja (koht 330) aga eest kõige väiksemaga sai ilma jalga maha panemata päris ilusti üles. Kiirust ei märganud vaadata aga igal juhul suurem kui enamikul jalutajatel .

Vorstimäest panin üles ees keskmine taga viimane ja pold häda midagi. Teisi seda tegemas ei olnud ja roomajatest sai kõvasti kiiremini edasi. Tänud neile kes teed andsid ja tunnustavate hüüetega toetasid

Rom kirjutas:tempot Peep Kivil, kel kahjuks midagi juhtus.

Peebul oli kett õhtal ja ta parandas seda mitu korda, lõpuks läks see tal täitsa puru ja kadus rohtu ära ja 5 km tuli jalutada

haanja rada oli ikka supper küll, oma sõiduga küll eriti rahule ei saanud jääda (koht 283) aga viga oli ka endas, sest laupäeval oli sõbra sünnipäev ja sai vist üle pingutatud, aga noh eks nüüd tean et eelmine päev ikka ei ole mõtet pummeldada

Raske on originaalne oma kiitustega olla, aga rada oli tõesti mega. Sõit meeldis, korraldus ladus, supp hea. Isegi kui otsiks, siis ei leiaks mille kallal viriseda. Tervislikel põhjustel sai starditud rivi lõpust ja see oli samuti elamus. Start/finish väravani 3' sealt edasi rahulikus treeningtempos. Sain rada täiel rinnal nautida. Oi, seal päris taga tehakse huvitavat sõitu, vingerdatakse raja ühest äärest teise, enne laskumisi ja tõuse kõvasti pidurit ja jalutama. Nii mõnelgi mehel särgi taskud banaanist ja muust toidust punnis. Just kui sõidaks grüünesse sööma Aga väga viisakad ja rahulikud, ei mingit tõmblemist ega sõimamist . Keskel, ca. 250-400, seal esines juba ka "ärapanijaid" kes minu hüüde peale "vasakult/paremalt" kiirust lisasid ja mulle ette keerasid, et ma mingil juhul mööda ei saaks. Selles vahemikus oligi natuke hirmsam sõita kui päris lõpus. Igal juhul väga mõnus ja pingevaba sõit.

opa kirjutas:Nii mõnelgi mehel särgi taskud banaanist ja muust toidust punnis. Just kui sõidaks grüünesse sööma

Ma olin ka üks neist, kel taskud punnitasid. Aga sellel olid väga adekvaatsed põhjused - hommikusöök oli kella kuua-pooleseitsme ajal, seega üle 5 tunni enne starti. Kohale jõudes manustasin küll ühe banaani ja energiabatooni, kuid see ei täitnud kõhtu ja rajal oli ikkagi väga näljane tunne. Teine kord tean, et võtan autosse mingit söögipoolist kaasa, et seda vahepael tarbida - peab vähem rajale kola kaasa vedama.

opa kirjutas:Oi, seal päris taga tehakse huvitavat sõitu, vingerdatakse raja ühest äärest teise, enne laskumisi ja tõuse kõvasti pidurit ja jalutama.

nii see on ja see ei ole üldse ilus. Ise ma tahaks väga tõuse sadulas võtta aga kui mu ees keset rada 3 tükki korraga ratta blokki lasevad ja ENNE tõusu algust sadulst maha ronivad, siis sellega rikuvad ka minu tõusu võtmise ära ja peangi sadulst maha ronima. Üks vend mu ees tegi suisa nii, et metsa vahel singli peal tuli ratta seljast maha ja hakkas seda siis remontima. Loomulikult keset rada ja kui ma mööda hakkasin põikama, siis libises tal veel ratas käest ja väga vähe jäi puudu, et me oleks kokku sõitnud. Elementaarsest viisakusest kaassõitjate vastu jääb puudu - pole ju kuigi raske poolteist sammu kõrvale astuda

PS. omalt poolt tahaks veel tänada sinises ODLO särgis ja kollase kiivriga kaasratturit, kellega koos sain ühe "augu" üle elatud, oli see kuskil 20-25km kandis vist.

Väga vinge sõit.Sõidu ja kohaga rahul.Stardis oli küll jama jah,ei mahtunud minagi 400-500 koridori,keegi tõstis aeda laiemaks,aga see ei aidanud,koonuse tipus tekib ju ummik.Pealegi pani keegi ees enne esimest tõusu kobarasse.Need sekundid ootamist olid ikka väga pikad.Esimesel 5-l km-l tõdesin,et Ilumetsa xdream on ikka endast tugeva jälje jätnud,jalad nagu pakud all.Ja seda tolmu oli ka palju,vihm jäi veidi hiljaks,aga lõi tolmu ilusti kinni.Kuna ninakülgkoobaste probleemi tõttu pean suuga hingama,siis oli hingetoru päris kare.Siiski sõit kuidagi ikka sujus,tagasi ennast ei hoidnud,vaid Välla ümbruses võtsin korraks rahulikumalt,sest teadsin,et järgmised 10 km on rasked.Hea et sinna rohkem jõudu ei jätnud,seal ei olnud midagi teha,hanerida ees.Taevatrepil ütlesin meestele,et andke minna,siit joostes üles ja oled terve minuti võitnud,sain vastuseks:mis sa selle minutiga teed Igal ühel omad eesmärgid.Olen alati tahtnud naistest ja naabrimeestest parem olla,sellepärast ka pingutan.Kuna saime eelmisel päeval uued klubivormid kätte,siis oli väga hea näha kes kui kaugel on.Rohelise värvi peale läksin punaseks kui härg
Viimane 10 oli vaid kannatamine.Raja tundmine tuli ikka väga kasuks,kui singlil või laskumisel kellestki mööda sain,siis ka eest ära läksin.Vaid kruusal vedasin nagu loll karja enda taga.
Lõpuks koht 193 teeb vaid rõõmu.Kui kevadel otsustasin Elioni sõitma tulla,siis mõtlesin,et 200 sisse sõitmine oleks unistus,siis nüüd tuleb prioriteedid üle kaeda.
to maxspeed:
Vorstimägi sadulas tänu kaassõitjatest jalutajatele ei alistunud,aga muidu olen sealt üles sõitnud 32/32-ga.Ühe lätlase sääremarja nühkisin esikummiga punaseks,ei läinud eest teine.Susistas s-i ja vantsis edasi.

Tänu kuivale ilmale oli rada üsnagi kiire ja alguses liigagi kruusaralli moodi. Aga oleme ausad, vähegi sajuse ja porise ilmaga oleks ka mina neid kruusalõike pikisilmi oodanud.

Jala pidi maha panema kolmes kohas: üks mudakraav, üks keset mudalompi olev sillaületus, kuhu peale sõita ei saanud ja siis vist vällamäe kandi mingil tõusul, kus peale väikest palksilda läks järsult vasakule ja üles. Tunnistan ausalt et jäi jõudu väheks.
Aga tõusud läksid vajadusel 22-32 ülekandega. Mehed vaadake oma esimesed käiguvahetajad ja väiksed hammakad üle. Sellisel kiirusel ei sega ka ettejäävad jalutajad, sest kiirus on suhteliselt sama, see-eest ei teki aga krampe ja sõidurütmi ei löö sassi!

Aga möödumisvõimalusi oli rajal küllaga ja rada oli üsna lai - vähemalt sealkandis oli mõnus hõre sõita kus ma viimasel ajal sõidan - stardi nr 349, lõppkoht 229.

Õige singel on ikka selline kus rada läheb kahe puu vahelt, mis on üksteisest 60cm kaugusel, et saagimata lenksu mehed ei pääsegi läbi

Kokkuvõttes üks õige maraton ometi kord - ainult vähe pikem oleks võinud olla, konkurendid ei väsinud ära - lõpu suusarajal käis veel selline andmine et anna olla.

Elioni populaarsus on veel tugevam, kui ma arvasin. Tundub, et terve hulk eliidisõitjaid eelistas Haanjat Saaremaa velotuurile, mis peaks olema ju EMV mitmepäevasõidus Vt Saaremaa velotuuri osavõtjate nimekirja.

ei no rada oli hea ja sõit algas ka päris hästi, kuni 10 km, kus siis oli laskumine kruusateel....
enne seda juba vaatasin et üks lätlane sebib vasakule ja paremale, ette ja taha, proovisin hoida ikka vahet temaga ja hästi tegin sest see mis edasi juhtus oli ikka hirmus pilt küll(näoga maha)
et mitte otsa sõita tõmbasin teelt karjamaale ja ratas tegi ikke mitu tiiru õhus ja potastas siis maha
selleks korraks oli siis sõit niiöelda tehtud
tagajärjeks oli see et esivahetajas seisis korralikult sees ainult suur hammakas ja kett pidevalt maha, ei aidanud kuradid ega miski muu
aga hea et ise peaaegu terve,
aga see laskumistel vasakule ja paremale ning pidurdamine on ikka moes küll

minu selle aasta ebaedu jätkub viljandis loobus põlv ära(pole lõplikult korras siiani) eile sai siis esimene korralik käbla pandud, laskumisel läks esiratas alt ära, syydistada pole peale enda kedagi lihtsalt hetkeline tähelepanu hajumine ja sõitsin miskisse rööpasse. tulemus - põial liigesest väljas + kõiksugu marrastusi. algselt mõtlesin et tegu on luumurruga ja läksin lähedal asuva rajaturvaja juurde et kutsuks miski med abi . kuna see mees kellegiga yhendust ei saanud uurisin oma pöialt lähemalt ( jagan ise ka nats med teemat) ja sain õnnega pooleks ta paika tagasi. algul mõtlesin edasi sõita aga selgus et esikäikar ei toimi. seal samas oli yhel konkurendil kett puruks , loovutasin talle oma keti ja suundusin stardipaika tagasi. tänud katkestanud neiule kes mind paar kilomeetrit stardi poole vedas ja seltsi pakkus ja härrale kes mind seejärel autopeale võttis . kokkuvõttes kahju heast sõidust mis ise sai ära rikutud. ainuke positiivne asi oli see et esmakordselt nägin esikoha heitlust lives

400 koha piirimail sõites enam lõpumägesid rattal võtta ei saanud just jalutajate pärast ja eks need laskumiste lõpus pidurdajad morjendasid ka natuke. Muidu oli meeleolu tore, paar noort selli olid, kes kirusid ja vandusid et sedasi kiiremini edasi saada Võistlustel käin ise seltskonna pärast, üksi on väga nüri sõtkuda ja sedapidi tervitan kõiki, kes vahepeal mõne nalja viskavad või kruusateel ka vedajat välja vahetavad. Aga see jutt, et kerge ja raske jne... ise me seda ju endale teeme ja rada on kõigile ühesugune. Ja pärast räägitakse ikka üle nipli käimistest ja keti purunemisest, mitte sellest, et hea rahulik sõit oli, ratas ja mees pidasid vastu, tuuleke sasis juukseid ja lilleke turritas kenasti nööpaugus

classic kirjutas:No ei sobi kohe kuidagi- liiga palju singleid ja jooksukaid.
Ja siis on veel see probla, et ma ei suuda kuidagi oma potensiaali seal kitseradadel ära rakendada- pulss 150 ratas hüppab jubedalt all ja jalad ei käi ringi. kurat raputab neerud paigast ära. Ei tea, vahest on vähese treenituse viga.

Pane raskem käik. Seda juurikase singli sõidustiili õpib ideaalselt XC võistlustel. Rauad paremale, sadulas poolpysti ja minek - ei mingit raputamist enam.


Edit: Ma alles nüüd vaatan et ühest küljest kõik kiidavad rada ja teisest küljest espordis käib suur halamine. Ivaril ei tasu minu kriitikast valesti aru saada, rada oli väga tore. Au ja kiitus.
Aga no kui enne võistlust käib foorumites pidev halamine ja paanika et rada on porine ja raske ja pange nublune kumm alla ning täisnäokiiver, siis mina loomulikult ostan nubluga kummi, käin ekstra kukkumisi harjutamas võsa vahel, võtan suure hammaka eest ära ja lihvin väikse läikima. ;O)
Ja siis võistluse ajal avastan et keskmine kiirus on ootamatult üle 20 ja lõpp varsti paistab, siis tekib iga kruusa ja asfaltijuppi nähes tunne et mind on petetud! ;) Kus on lubatud "raske" rada, millest kõik lausa eeposeid on kirjutanud. Krt teinekord ei usu enam kedagi! :)

Kirsa kirjutas:Kus on lubatud "raske" rada, millest kõik lausa eeposeid on kirjutanud. Krt teinekord ei usu enam kedagi!

Usu ikka, usu korraldajaid. Praktiliselt iga etapi kohta on ju korraldaja poolne väga hea kirjeldus. See on kindlasti adekvaatsem, kui delfiilikute (või kuidas Riho neid nimetas) kommentaarid.

Haanja rada oli raske, kuid väga hea. Ma ei ole ennem ühelgi maratonil 20 km üksi sõitnud. Kuid peab tunnistama, et tema raskusaste oli keskmisele osalejale üsna ülemise piiri lähedal. Kirsa, kui sinu keskmine jääb alla 20-e, siis Optima ja ketsiga mehed kõnnivad (loe: järgmine kord starti ei tule).

Ka esikolmiku mehed nimetasid rada raskeks ja pidid paaris kohas jala maha panema.

Oli tõeline MTB maraton - rada ja korraldus väga head.
Tänu nädalajagu kuivadele ilmadele oli rada palju kiirem ja füüsiliselt kergem, kui "testsõitude" ajal.
Näiteks lõik Vällamäest Kurgjärveni oli eile "naljategemine" võrreldes sellega, mis toimus HRK krossietapil. Seega eelnevad kommentarid ei olnud liialtatud, vaid vastasid hetke oludele.
Kurvaks teeb vaid see, et startides üle tüki aja stardigrupist 400-500, selgus, et selles koosluses puuduvad küll elementaarsed sõidu - ja käitumisoskused.
Esimesed 5 km oli praktiliselt võimatu normaalselt sõita, sest enne igat tõusu pidurdati plokki ja hakati ratas käe kõrval jalutama?!?!?!
Teiseks - kohe peale Haanja - Rõuge tee ületust (ca.2-4 km) jäädi enne igat natukenegi porisemat kohta seisma ja hakati rataid sellest üle tõstma?!?! Sõidutehniliselt olid need ülilihtsad kohad, kuid ilmselt võis kellegi kallis kaaslane poriseks saada?!
Lisaks pidev sõimlemine ja mõttetu tõmblemine. Mis toimub?
Vorstimägi tegi õnneks juba esimese korrektuuri ja sealtmaalt edasi läks sõit (250 koha kandis) palju energiatsäästvamalt.
Endale andis lisaenergiat esmakasutusel olev HRK klubivorm, mille tulemusena ergutati rajakõrvalt eriti raevukalt!
Kokkuvõttes kobe üritus!!! Ise vaid nõrk - 260 koht.

Rahu,rahu. Eelnevad kuivad ilmad tegid oma töö ja ma võin kinnitada, et rada oli tunduvalt porisem. Haanja kandi pori on savine ja libe. Mitmeid kordi eelnevalt erinevaid lõike läbides oli tõesti libedaid lõike, mis eeldanuks karvast kummi. Nädal enne tehtud avatud raja läbimine kallutas arvamuse siiski siledama kasuks. Libedad kohad tuli lihtslt ettevaalikumalt võtta. Eilegi läks enne Hallimäge(viimane korralik tõus) laskumisel esiratas savi sees alt ja kohe jalad ka krambis.
Tegelikult oli rada super ja pakkus kõigile midagi, mida nad ootasid.

Minu tore plaan esimese Elioni maratonina Haanja oma läbi sõita läks tehnika nahka. Tahtsin ühendada 2 toredat asja ja enne sõitu veidi loodust vaadata. Aga auto põhi leidis ühelt kruusateelt kivi, mis karterisse augu tegi. Ja saigi päev veedetud äravedajat oodates ja õli kokku kogudes.
Kui muljeid lugeda siis on ikka ahastav tunne küll. Oleks ikka tahtnud sõita. Eriti mägesid.

Hei, kus kohas see "taevatrepp" oli?
Vorstimäest olin sunnitud üles kõndima - rahavst tropis, Hallmäest sai juba sõita. Kuskil metsavahel tõusul jalutasin veel - äkki see oligi? all oli kraav ja mingi järsu nõksu pealt vasakpööre mäkke.

http://www.esport.ee/data/2005/jalgrata ... _54_km.jpg selle kaardi pealt nt.

Rajaga väga rahul, küll mite enda tulemusega ( pea nädalane köha-nohu haigus peale xdreami siingipool).

tegin siis omal sadula parajaks ja ronisin rajale number oli aus 2026 startisin viimasena hää rahulik lootsin ikka lõpuni vastu punnida aga ei 40' ndal kilumeetril tulin maha seljavalu pani jalad kinni sõitnud olin 2 tundi ja mõni minut peale DH rattaga tõuse võtta oli lootusetu üritus seega kõndisin nautisin loodust alla sai viuhti seekord olin viisakas kellestki üle ei sõitnud. ühesõnaga olin ja olen selle sõiduga vääga rahul

Hea sõit, hea rajaga

Muljetaks ka natuke.

Olin samuti esimest korda Haanjas stardis. Alustasin 600-700 grupist kuhu lõpuks kõik ära ei mahtunud (see probleem oli ka muidugi mujal gruppides). Kõrvemaal oli just vastupidi jäi ruumi üle ja ennem starti pidi liikuma stardi joone poole rohkem.
Algus oli kohe masendav esimesed tõusul viskas kett kohe maha ja oma sada sõitjad liikus mööda ja sama ka teisel tõusul, aga siis tabasin vea ära ning enam seda ei juhtunud. Tuju oli kohe jubedalt maas. Kuid 20 km ennem lõppu tuntsin et need viimased tõusud on minu jaoks ja suutsin tõusudel teha tugevat tööd ja hulga kohti võita. Tuntsin, et need on kohe minu jaoks loodud ja ratas ei vedand enam alt ka. Lõpuks fini?is olin 404 kohal ja M18 22 koht. Millega võib rahule jääda arvestades mitmeid viperdusi millest lõpuks suutsin üle olla

kristjan07 kirjutas:

Rom kirjutas:tempot Peep Kivil, kel kahjuks midagi juhtus.

Peebul oli kett õhtal ja ta parandas seda mitu korda, lõpuks läks see tal täitsa puru ja kadus rohtu ära ja 5 km tuli jalutada

mina nägin peepu 4 km enne lõppu väikest jooksutrenni sõidule otsa tegemas

ottk kirjutas:well härra holdeni kurvastuseks pean mainima, et tema kahtlustustel ei olnud alust. sai ca ~1:28'ga matkarada läbi sõidetud, ning tõsi, alles paar minutit enne kella 16't minema. aga oli tunda, kuidas viimastel kilomeetreid raiudes vasaras kuklas eesmärk alla 1,5h ära finisheerida - et ma saaks seda kirja siin kirjutada praegu

Jah, ära tegid! Aga see komm oli kirjutatud ka mitu päeva tagasi, kui veel rada mudane oli, ehk siis 10 mintsa võitu tuli puhtalt sealt. Peace!

maxspeed kirjutas:rääkige palun, esimese saja sõitjad, kuidas saite vorstimäest üles? kui sadulas , siis palju võis tõusul kiirus olla? ja mis ülekandega läksite?

Kahjuks ei sõitnud küll esimese saja sees, vaid teise saja lõpus, kuid kuna endal jõulisemat ülekannet pole kui 32-32, siis sellega saigi tõuse võetud ja võibolla see oli ka põhjuseks, miks niiskematel tõusudel ratas väga ringi ei hakanud käima. Pedäjämäe "taevatrepil" oli jalutajatest hanerivi ja sõita polnud lihtsalt mõtet. Ainus tõus, kus sai veel enne üles jõudmist jalg maha pandud, oli pärast Jaanimäe TP-d niiske tõus metsa vahel. Pöörasin enne üles jõudmist heina peale, lootes et seal peab kumm veel paremini, kuid seal see kõige märjem veel oligi... Samas peab ütlema, et kõigil järsematel tõusudel oli jalutajaid küll. Minul on aga päris keeruline pärast kõndimist jälle jalgu väntama saada ja pealegi sai vändates üles oluliselt kiiremini (vaid jooks ratta kõrval oli kiirem).

Ritsikas kirjutas:Hei, kus kohas see "taevatrepp" oli?
all oli kraav ja mingi järsu nõksu pealt vasakpööre mäkke.

Just täpselt see ongi

Esimene kord Haanjas pakkus väga meeldiva emotsiooni. Kui sõidu esimesel poolel mõtlesin, et see rada nüüd küll NII raske pole kui lubati, siis teine pool paljastas "Haanja tõelise olemuse". Rada oli selline nagu üks õige rada olema peaks. Kahjuks olin ise nõrk, koht 178. Kummiteemast nii palju, et speedmaxi tõttu küll kordagi ei ikaldunud, pigem olid süüdlasteks kesine sõiduoskus ning mõnevõrra kehv enesetunne.

Edu kõigile puruks kukkujatele paranemisel, eriti tüübile kellega koos sai asfaldil jackassi tehtud.