Kopeerin siia kirja, mis täna sai saadetud rattaliitu, klubidele ja EJL'i juhatusele:
Lugupeetud treenerid / klubide juhid, EJL, EJL'i juhatus
Korraldustiimi nimel tänan kõiki tulemast ning osalemast 2012 aasta Eesti Meistrivõistlustel maastikurattasõidus.
Hoolimata suhteliselt viimasel hetkel pealesunnitud muudatustest kolida võistlused Nõmmelt Ülgasele, tundub, et suutsime kokkuvõttes rahuldaval tasemel võistlused läbi viia. Lõpliku hinnangu siiski annate Teie ning hea oleks kuulda tagasisidet (
sulev@vo2.ee).
Samas tagasiside küsimine pole ainumas põhjus, mis seda kirja Teile kõigile kirjutama paneb.
Põhiline põhjus on sisuline ning kutsun üles sisulisele diskussioonile, et järgmisel aastal "sama jama" ei korduks.
Esiteks rada.
Hoolimata sellest, et Eestis on sisuliselt vaid paar ratturit, kellel on nn õigete xco radade sõitmise oskus ja kogemus, ei ole põhjendatud Eestis nn kergete radade tegemine XCO võidusõitudele - eriti Eesti Meistrivõistlustele. Oleme seisukohal, et põhirada peab vastama maailma standardile oma raskusastmelt põhiliselt kolmes osas: tõusumeetrite osas, tehniliste laskumiste osas ning üld-tehnilises osas. Õige rada on selline, mida isegi kogenud rattur "mütsiga lööma minna" ei saa ning tuleb end tõsiselt proovile panna, et ring ära sõita. Vastasel juhul ei saa meie riigi XCO tase areneda. EMV XCO rada peaks olema selles osas teenäitaja rollis.
Vastuväide, mida oleme palju kordi kuulnud - meil pole ju sõitjaid ning enamus ei suuda rada läbida - see ei saa olla vabanduseks. See oleks sama, kui teha maanteel grupisõidu EMV näiteks 100km pikkune, kuna "meil pole taset". Tõeline tase on ka maanteel vähestel, kuid see ei tohi olla põhjuseks latt madalale lasta.
Praegune olukord on muret-tekitav. Radade "tase" Eestis on niivõrd langenud, et ise-enesest mõistetavaks peetakse kõva-kahvliga rattaga EMV-le peale tulemist. See, et Caspar Austa tuleb - see on vana-meistri oma asi ning keegi ei kahtle tema võimetes. See aga, et lapsed-noored ja juuniorid tulevad (lastakse peale) jäiga rattaga EMV-le on neile selgelt ohtlik. On väga suur oht nö "lenks käest lüüa" ning siis kividel või juurikatel kukkumine väga valus. Rahaline argument pole siinkohal argument, kuna enamus rattaid, millega noored / juuniorid sõitsid on korralikud, mis tähendab, et neil on olnud poest ostes korralik amort all.
Täna peaks valmis olema 2013 aasta raja põhiskeem ning juba sel hooajal peaks vastavad asjatundajd EJL'i volitustel raja üle vaatama ning andma hinnangu. See oleks igati normaalne ajaline planeerimine.
Teiseks - kes sõidab kus rajal.
Korraldaja ülesanne on valmistada ette kaks rada. Lihtne ja raske. Need olid korraldajal ette valmistatud.
See on poliitiline ja üldise taseme küsimus - millisest vanuseklassist alates lasta võistlejad peale raskele rajale - kas see on juuniorite klass, või 16-aastastest.
Seega - palun otsustage see EJL-i tasemel ära.
Siis on korraldajal konkreetne info ning ei teki juhendiga segadust. Pole vaja teha kolme rada jne.
Jutt, et rada pole piisavalt turvatud, ei saa olla tõsiseltvõetav jutt. Tihtipeale kasutatakse Euroopas toimuvatel XCO võistlustel meetri kuni pooleteise kõrguseid "droppe" ehk vabalangust ning kui neid sõita ei oska / julge (piisavalt kiirelt näiteks), siis ei aitaks ükski võrk ega pehmendus.
Praegune segadus kukkus tõepoolest kehvasti välja ning "helistajaid" jätkus EJL'i nii, et EJL'i telefon oli punane. Need asjad tuleb talvel ära otsustada, mitte päev enne võistlust.
Kolmandaks. Oleks ülimalt tore ja vajalik, kuid EJL'i juhatusest kasvõi üks esindaja Eesti Meistrivõistlustel kohal oleks. Kui on tõesti väga kiire ning muude kohustuste kõrvalt kaheks päevaks tulla ei saa, siis vähemalt põhisõitude autasustamisel oleks soliidne kohal olla. Vastasel juhul tekib paratamatult tunne, et maastikurattasõit on ükskute "friikide" eralõbu, mida EJL oma kõrgeimal tasemel arendamise ja austamise vääriliseks ei pea.
EDIT: Viimane lõik polnud päris korrektne - Jaan Kirsipuu EJL'i juhatusest oli kohal.
Parimate soovidega
Sulev Lipp
2012 a EMV XCO korraldustiimi juht