28. Tartu Rattamaraton

[Elvar]

Kas on oodata 2019 aasta porimaratoni kordumist? On keegi raja läbi sõitnud hiljuti?

[soul]

Pole sellist prognoosi, et see korduda saaks.

[Tr11]

Kas on oodata 2019 aasta porimaratoni kordumist? On keegi raja läbi sõitnud hiljuti?

Kas just see, aga ilmselt üpris porine ja pehme rada tuleb.

[KaupoR]

Praegune prognoos ütleb, et L varahommikul hakkab sadama. Seega on üsna reaalne variant, et tuleb midagi sarnast 2019-ga.

[Epic]

Tuleb mis tuleb, tulemata ei jää.

[KaupoR]

Müüa osaluskoht 122 km kruusadistantsile (jäin haigeks). Küsi, suhtleme, mine sõida!

[gliff]

Kui see aasta mägieestis sõites pole muda, siis järelikult sõidad mööda asfaltteed või asud kuskil mujal
Loogiliselt võttes peaks ainult esimene ots mitte väga palju muda saama.

[KaupoR]

Tehnika kulumist silmas pidades on minu meelest mudast hullem märg tolmune kruusatee. Sealt üles lenduv peenike abrasiivne "märg pasta" krõbistab väga suure isuga laagrites, ketirullikute vahel ja igal pool mujal kuhu ta aga vahele/sisse saab.

[saakal666]

Sõitsin eelmine nv 126 km vabatreeningu läbi ja nii kuiva rada pole ma ammu kohanud. Isegi mets oli väga kuiv. Ok, mitte just tolmavalt kuiv aga kõik veetakistused olid täiesti veevabad.

[saakal666]

Metsa viimases osas on rada natukene muudetud ning see tundus nagu ka kergem kui varasemalt. Metsa viimases lõigus tuli suusarajale jõudes keerata paremale, uues variandis siis vasakule. Distantsiliselt on muudetud umbes 3km kulgemist - uues variandis siis kergema veeremisega rada

[Kert1800]

Kindlasti vihmarohke nädal muudab rajaolusid tunduvalt, ning metsavahed ja muru muutuvad pudrusemaks. Sellel põhjusel sileda ja kõvema seguga gravelirehvi asemel läheb kasutusse veidi mustrilisem baigirehv.

[gtr 3.0]

Need suuremad tavapärased mudaaugud (vähemalt Palu-Elva lõigul) on täidetud mingisuguse jämeda liiva/peene kruusa seguga. Põhjuseks ilmselt graveli distantsi lisandumine, et gravel rattaga oleks kõik kohad lihtsasti läbitavad. Vähemalt vabatreeningul see lahendus reaalselt toimis ning rada oli kiirem kui varem (Gravel, 40mm rehv). Mõnes kohas siiski muda ka alles jäetud, mis võib võistluse ajal takistuseks muutuda.

[DeeJott]

Pean proovima kuidagi 44mm Gravel Thunderoga hakkama saada Prognoos tundub ka, et on vähe paremaks läinud.

[Fredi]

Kas keegi täna on rada vaatama käinud? Eile vist sadas sealkandis kõvasti vihma, kas rada on läbi vettinud?

[clx]

Eile ja täna öösel olid Otepääl ikka väga tugevad sajud ja tuleb veel juurde. Rajal pole käinud aga kuiv ta nüüd küll olla ei saa - see on kohe päris kindel

[rattur92]

Sõitsin läbi nädala alguses 86km esimene pool kiire ja siis teine pool ikka mudaseid lõike ole

[oinas]

Täna sõitsin Paluni läbi. Kruusateed enamasti väga head ja tugevad. Peale rolleriraja laskumist metsakale keerates ka väga hea seis 1suurem lomp on aga ilusti mõõda sõidetav. Enne esimest TP’d heinamaad pehmed ja porised aga kes trajktoori valib saab hakkama. Umbes 28km läheb pehmeks ja ca 5-7km päris porine põllutee. Mägestiku kandist kus tee ääres mõõda kraavi tuleb korraks sôita ja kohe uuesti külateele siis sealt tuleb ka pehme teelõik kuni Palu kruusaka laskumisele aga seda ka mingi 2-3km ehk. On lõikusid kus lahtist kruusa veidi rohkem kui võiks aga üldpildis enne lõunat olid kruusakad vâga head. Kui nüüd vihm järgi jääb ja tuul mida Otepää kandis täna on midagi veel tahendaks siis esimesel otsal on homme üsna ok sõita.

[Sctt]

Valgehobusemäe ja Jõulumäe mülgastega võrreldes on nendel piltidel seis täitsa rahuldav

[MarkoAa222]

Et meenuks 2019: https://youtu.be/A_hSA4OLhfw?si=byApQf5qilbSaeXU

Ja 2024: https://youtu.be/9-98Qlmdcv8?si=rTnCmqD36xjmtQ6K

[JAN007]

Mõned muljed 40km distantsilt. Otepää poolne osa oli väga porine sest öösel vastu eilset ja eile päeval olid siin väga tugevad sajud. Mitmeid kohti rajal on parandatud varasemate aastatega võrreldes aga raske oli ikka. Palupera metsas polnud niipalju sadanud ja oli lihtsalt libe. Lisaks kulgesid viimased 10km üha tugevnevas uduvihmas. Aeg tuli 18min viletsam kui eelmine aasta kuid koht oluliselt parem. Timewarp video kah, kahjuks sai Gopro aku 5km enne lõppu tühjaks. https://youtu.be/YxzR1dESm8w

[MarkoAa222]

Eilsest sõidust kokkuvõte
https://www.youtube.com/watch?v=93h0S1bU32w

[arnea]

Mis te Kangerti kriitikast kruusa osas arvate ja Kelgu vastusest?

Ma sõitsin 126km rada maastikurattaga. 2.3 CrossKing ees ja 2.4 Rick XC taga ja mõtlesin mitu korda selle peale, et kuidas kruusaratturid sellesse rajasse suhtuvad. 40km pauna peal oli üldiselt kruus, v.a. üks põlluserva tõus, mis ilmselt kuiva ilmaga oleks mõnus kõva savi olnud aga eile oli paras pasteet. Ja siis need klassikalise rajaosa savised/mudased lõigud. Ühe koha peal pidin ise ka sileda lõigu peal kõndima, sest pakkis lihtsalt kummid nii täis, et energiakulu ratta püstihoidmiseks läks ebamõistlikult suureks.

Üks asi on see, et Eesti ongi selline. USAs on jah piirkondi, kus kõik ongi kruus. Mõne koha peale on peenemat peale raputatud ja seda nimetatakse teeks. Aga meil on pigem savi, turvas, muld ja muu selline. Kruusatee säilitamine nõuab tööd. Väikesed ratturile ägedad kruusateed ongi kaduv nähtus, sest nende järgi pole vajadust. Paljud väikesed teed on eravalduses. Üks mees hooldab tee üht otsa, sest see viib tema maja juurde ja teine teist otsa aga keskelt läbi sõita ei lubata ja see hääbub, kasvab kinni, vesi lõhub, jne. See, et korra aastas lastakse ratturitel läbi sõita ei päästa. Samas asi põlluvaheteedega, mida vaja pole lihtsalt. RMK on kah olemas. Ühelt poolt hea, sest hoiab teed lahti. Teiselt poolt - kui RMK ikka tee korda teeb, siis on tehtud. Palju nunnusid metsateid on megalaiadeks igavateks kruusamagistraalideks muudetud.

Kevadel käisin Lätis Latgale Gravel Ultral. Seal oli korraldaja lubadus, et 0km põldu, heinamaad ja singlit. See kant oli nagu Võrumaa. Pmst oli 1/3 rajast toredaid külavaheteekesi ja Läti RMK korda tehtud teid. Ülejäänu olid suured kruusateed ja asfalti oli ka. Mingi 5-6km laia, noolsirget ilma igasuguse tõusuta kruusa oli ikka üsna nüri.

Mulle see meeldis, et 126 oli 86 + 40. Rada valides ei pidanud millestki loobuma. Pmst saan teoreetiliselt end ka nende kolleegidega võrrelda, kes vana hea 86km sõitsid, kui pauna maha lahutan. Kui näiteks graveli peal hakataks neid mudaseid kohti välja jätma, siis oleks valimine raskem. Või, mis see kõige kõvem rada siis oleks?

Mina ütleks, et las jääb nii. Eesti gravel ongi mudakomponendiga, mida maanteepedaaliga ei sõideta ja pigem tuleb kasuks 2.0 kumm. Siis on rajad huvitavamad ja ilusamad. Tänavu oli mõne koha peale kruusa peale veetud, see on minu meelest ok mõistlikkuse piires.

[siim_s]

Mis te Kangerti kriitikast kruusa osas arvate ja Kelgu vastusest?

Kus seda kõike lugeda saab?

[Valmar]

Mis te Kangerti kriitikast kruusa osas arvate ja Kelgu vastusest?

Kus seda kõike lugeda saab?

https://sport.err.ee/1609807191/tartu-r ... riarvamusi

[soul]

Olgem ausad, tõeliselt mudased ja imevad olid 2010 ja 2019 aasta, ka kruus oli siis pehme, tänavust ei anna nendega eriti võrrelda.
126km peal on päris mudaste lõikude osakaal üsnagi väike ja sedagi iga kümne aasta tagant, las nad jäävad.

[powerman]

Olgem ausad - mida rohkem erinevaid distantse, seda vähem kokkuvõttes osalejaid. 2015 oli 2 distantsi - 89 ja 40 ja lõpetajaid miski 3000 ja 2000. Nüüd 4 distantsi ja lõpetajaid ikka vähem. See XXL ja GP ja supegravel jne, jne ei vii kuskile - see, et gravel on nüüd põhidistants ja 86 km on pooletoobine ja mitte nii tähtis enam, viib selleni, et 2027 on graveli stardis ikka 500 inimest ja teistel distantsidel on ka 300-500 ja kas see on see, mida korraldajad tahavad? Normaalne rattavõistlus on ikka maraton ja poolmaraton ja kogu lugu aga mitte mingi hekseldamine.

[les]

Mis te Kangerti kriitikast kruusa osas arvate ja Kelgu vastusest?

Mulle on tegelikult nii Kangerti kui Kelgu kommentaarid mõlemad sümpaatsed. Ühelt poolt olen täiesti nõus, et gravelrattaga mudas müttamine pakub pigem vähestele rõõmu ja teisest küljest rattamaratoni viimist vaid kruusateedele ma tõesti osalejana ei oota. Mõnes mõttes tundub, et viimaste aastate kuivad sügised ja kõva põhjaga rajad on ratturid nö ära hellitanud (ja osavõtjate rattaeelistuste põhjal) jätnud mulje, et tegemist on pigem kruusasõiduga. Vaatamata raja minimaalsele tehnilisusele olen selle poolt, et ka maastikuratas jääks mõistlikuks ja konkurentsivõimeliseks valikuks. 

Küll aga tahaks kurta väga hilise poolmaratoni stardiaja üle, 14:30 ei lähe mitte (varasema 13:00 asemel). Otse lõunasöögilauast starti või lõunasöök üldse vahele jätta - mõlemad on kehvad variandid. Ja ka kaugemalt tulijad tahaks mõistlikul ajal õhtul koju saada - nagu näha oli, siis raskemate olude puhul pikenes ka poolmaratoni läbimise aeg märgatavalt. Eriti arvestades, et poolmaraton peaks just matkajatele ja peredele olema

[KaupoR]

Kogu lugupidamine herr Kelgu vastu aga eraldi kruusadistantsi tegemise juurde lisada selline lause "Aga et me nüüd täielikult ainult kruusatee peale kolime – ma arvan, et see pole see" on küll pisut kummaline.

Kes kurdab, et liiga palju pori oli - Eestis on üks päris korralik kruusasõit - distants on piisavalt pikk, kruusa on 95% trassist, tõusu on mehe moodi ja mullateid/singleid on näpuotsaga. Infot leiab Haanja 100 kodulehelt.

[Fredi]

Olgem ausad - mida rohkem erinevaid distantse, seda vähem kokkuvõttes osalejaid. 2015 oli 2 distantsi - 89 ja 40 ja lõpetajaid miski 3000 ja 2000. Nüüd 4 distantsi ja lõpetajaid ikka vähem. See XXL ja GP ja supegravel jne, jne ei vii kuskile - see, et gravel on nüüd põhidistants ja 86 km on pooletoobine ja mitte nii tähtis enam, viib selleni, et 2027 on graveli stardis ikka 500 inimest ja teistel distantsidel on ka 300-500 ja kas see on see, mida korraldajad tahavad? Normaalne rattavõistlus on ikka maraton ja poolmaraton ja kogu lugu aga mitte mingi hekseldamine.

Nojah, põhimõtteliselt samal arvamusel, aga siin on eeskätt ärihuvid taga. Gravel distants on plaanis ju UCI gravel sarja lisada järgmine aasta ja sealt saab ilmselt UCI käest mingi papi ka.

[Omiar]

Mis te Kangerti kriitikast kruusa osas arvate ja Kelgu vastusest?

...

Mina ütleks, et las jääb nii. Eesti gravel ongi mudakomponendiga, mida maanteepedaaliga ei sõideta ja pigem tuleb kasuks 2.0 kumm. Siis on rajad huvitavamad ja ilusamad. Tänavu oli mõne koha peale kruusa peale veetud, see on minu meelest ok mõistlikkuse piires.

Hea küsimus! Olen pigem Kangertiga nõus, et see oli vilets gravel. Eesti gravel ei pea olema muda, äsjane EMV Ida-virumaal oli vägagi gravel kõige ehedamal kujul. Kruusatee kipub enamasti olema avalik tee ja selle sulgemine suures mahus on keerulisem ja kulukam.

Kas neid kahte saabki hästi kokku panna, on ka minu meelest väga küsitav. Pikemas vaates on siin oht TRM-i kui rahvasõit ja XCM võistlus pekki keerata kui 86km distantsi hakatakse mingiks sekundaarseks valikuks tituleerima.

Umbes 220 gravel sõitjait on pigem tagasihoidlik number, arvestades et suur on endised 86km sõitjad. Seega mulle tundub rahvast pakkumine väga ei veennud.

UCI sarja sõidu puhul võiks gravel rattureid olla vähemalt 500 ja isegi üle 1000.
86km distantsi sõitjate jaoks muutub see rada vähegi märja ilma korral mudamülkaks, tulemuseks ilmselt osalejate kadumine.

[KaupoR]

2019. a oli 89 km distantsil 1959 lõpetajat. Aasta hiljem 1491 - siit võib oletada, et mingi mõju võis aasta varem olnud mudarallil olla, kuid ei maksa unustada, et 2020 oli ka koroona-aasta.
Sel aastal oli kahe pikema distantsi peale kokku 1602 lõpetajat. Oluliselt vähem kui aasta varem: 1848. Ma kahtlen, et pika maa kaheks löömine ise-enesest osalejate arvu vähendas. Pigem mängis siin rolli ilm ja osalustasu suurus (2022. a oli 86 km distants 30€, eelmisel aastal 56€ ja sel aastal oli 126 km 95€). Inflatsioon? THI on 2022. a detsembrist kuni 2025. a augustini tõusnud 14%, TRM-i stardimaks 3,2 korda (ehk juurdekasv 217%).

[ToomasZ]

Pigem nõus Kelguga, ehk isiklikult ei sooviks uhada 126km puhast kruusateed. Kuiva ja tuulevaikse ilmaga oleks siis üks suur grupisõit, kus kogu tee tolmupilves (alternatiiv laupäevasele plögale)…
Keskpärase ratturina (hetkel heas vormis) eelistaks TRM-i põhisõidu kontekstis ikkagi praegust rada ja nimetaks seda maastikusõiduks. Rattaklass on ka praegu vaba, ehk kes soovib, võib veidi kiirema, kuid ebamugavama graveli kasuks otsustada.

Laupäevasest sõidust, kuigi oli eraldi graveli distants, siis ilmselt oli see paljude jaoks liiga pikk, ning 86km stardis oli suht palju graveliga sõitjaid. Ise sõitsin siis 86km ja kahe amordiga ratta ehk FS-iga. Kruusal jõudsin graveli meestel sabas püsida, metsas ja poristel lõikudel olin neist veidi kiirem. Kui tavalise maratoni keerulisemast kohast läbi sõites võib vabalt teiste ratturite jäljes sõita, siis nüüd pidi valima kõige raskema (sopasema) trajektoori, kuna lihtsamad olid pidurdavaid gravelimehi täis. Need, kes ei pidurdanud, olid jälle ohtlikud, kuna võisid iga hetk külje maha visata. Umbes 25km enne lõppu tekkis meil 9 liikmeline punt FS-i mehi, kellega siis koos peaaegu lõpuni sõitsime.
Kokkuvõtteks oli hooaja üks raskemaid sõite, kruusal pidin pingutama, et graveli tempos püsida ja metsas veel rohkem, et siis aeglasematest mööda saada. Kuna ühtegi singlit polnud, siis taastumis- või puhkamishetke ei tekkinudki ning nii need krambid koos finišiga kohale jõudsid…

[raulk]

Olgem ausad - mida rohkem erinevaid distantse, seda vähem kokkuvõttes osalejaid. 2015 oli 2 distantsi - 89 ja 40 ja lõpetajaid miski 3000 ja 2000. Nüüd 4 distantsi ja lõpetajaid ikka vähem. See XXL ja GP ja supegravel jne, jne ei vii kuskile - see, et gravel on nüüd põhidistants ja 86 km on pooletoobine ja mitte nii tähtis enam, viib selleni, et 2027 on graveli stardis ikka 500 inimest ja teistel distantsidel on ka 300-500 ja kas see on see, mida korraldajad tahavad? Normaalne rattavõistlus on ikka maraton ja poolmaraton ja kogu lugu aga mitte mingi hekseldamine.

Nojah, põhimõtteliselt samal arvamusel, aga siin on eeskätt ärihuvid taga. Gravel distants on plaanis ju UCI gravel sarja lisada järgmine aasta ja sealt saab ilmselt UCI käest mingi papi ka.

Nõus sellega et rohkem distantse ei ole parem. Kui on püüd teha kõigile midagi siis ei ole lõpuks kellelgi midagi. Õige on üks maraton ja üks poolmaraton. Kui väga soov on siis teha 86 km asemel pisut pikem, sekka rohkem kruusa ja osa pori jätta välja, kuid kindlasti mitte nii et on nii 126 kui 86 ja siis veel öelda et 126 on põhidistants, no ei ole ju, ajalugu ja emotsioon on 86 km taga.

[Tr11]

Olgem ausad - mida rohkem erinevaid distantse, seda vähem kokkuvõttes osalejaid. 2015 oli 2 distantsi - 89 ja 40 ja lõpetajaid miski 3000 ja 2000. Nüüd 4 distantsi ja lõpetajaid ikka vähem. See XXL ja GP ja supegravel jne, jne ei vii kuskile - see, et gravel on nüüd põhidistants ja 86 km on pooletoobine ja mitte nii tähtis enam, viib selleni, et 2027 on graveli stardis ikka 500 inimest ja teistel distantsidel on ka 300-500 ja kas see on see, mida korraldajad tahavad? Normaalne rattavõistlus on ikka maraton ja poolmaraton ja kogu lugu aga mitte mingi hekseldamine.

Nojah, põhimõtteliselt samal arvamusel, aga siin on eeskätt ärihuvid taga. Gravel distants on plaanis ju UCI gravel sarja lisada järgmine aasta ja sealt saab ilmselt UCI käest mingi papi ka.

Nõus sellega et rohkem distantse ei ole parem. Kui on püüd teha kõigile midagi siis ei ole lõpuks kellelgi midagi. Õige on üks maraton ja üks poolmaraton. Kui väga soov on siis teha 86 km asemel pisut pikem, sekka rohkem kruusa ja osa pori jätta välja, kuid kindlasti mitte nii et on nii 126 kui 86 ja siis veel öelda et 126 on põhidistants, no ei ole ju, ajalugu ja emotsioon on 86 km taga.

100% nõus!

[Kert1800]

Nädal enne võistlust tuli tõbi kallale ja trenni tegemise asemel närisin ingverit.
Neljapäeval sain ratta selga, väike ring kodu ümber ja eesmärgiks võetud rada läbi matkata. Reede õhtuks oli enesetunne kõvasti paranenud ja sai selgeks, et aeg on võistlema minna. Hommikul ikkagi oli väike kahtlus, kas esimeses laines startida on hea mõte, kuid läksin ikkagi.
Stardipauk käis ja esimestel kilomeetritel sai selgeks, et sitkust on ja paneb samamoodi edasi. Rahvas oli ümberringi sõbralik ja ohtlikke olukordi ei tekkinud. Kui tavaliselt kuiva ilmaga saab sõita otsast lõpuni kordagi maha tulemata, siis seekord pidi mudas jalutama ja tagumise rehvi vahelt muda eemaldama. Ees amorti pole ja tänu sellele ei paki sealt muda täis.
Kruusateed õnneks olid rahuldavad ja peale Palut metsateed oodatust paremad, lootsin hullemat arvestades eelnevaid mudaauke.
Sõiduaeg oodatult pikenes nagu kõigil, kuid finishis tulemust kuulates võis rahul olla.

TRMil kui aasta tähtsaimal võistlusel palju kordi osaletud(alati 89/86km), ning traditsiooniline 86km distants võiks ikkagi jääda põhisõiduks. Ainuke muutus mis võiks tulla on see, et tehakse kuskile lisapaun juurde ja saaks distantsiks tagasi 89km, aga vabalt võiks praegune ka jääda.
Ärge palun seda 126km põhisõiduks tehke, sest sinna massid kohale ei tule nagunii. Eelnevalt räägiti 86km ajaloost koos emotsiooniga, ning olen täiesti nõus.
Rääkides osalejate arvu kukkumisest, siis mina julgen küll öelda, et põhjuseks on väga kalliks muutunud osalustasu. Lõpetan positiivselt - medalid on aastatega ilusamaks läinud

[rattur92]

Tartu Rattamaratonil on tugev ajalooline traditsioon ja oma identiteet, mida ei tohiks hägustada. Graveli sõit võiks toimuda eraldi kuupäeval, näiteks augustis või paar nädalat enne Rattamaratoni. See annaks ratturitele hea võimaluse treeninguks ning aitaks hoida maratoni „hinge“ elus. Mulle väga meeldiks osaleda enne Tartu Gravel 126KM distantsil ja siis paar nädalat peale seda Tartu Rattamaratonile. Kaks nii erinevat formaati ei sobi hästi samale päevale ja rikub Tartu Rattamaratoni ajaloolist identideeti.

[KaupoR]

Täiendav kuupäev suurendab ürituse kulusid suurusjärgu võrra ja suurendaks ka osalustasu märkimisväärselt. Ma võin mürki võtta, et sellist lahendust ei tule.

Eks massile võib see mõjuda tõukavalt aga võibolla tasuks mitte tagasi tõmmata vaid veel vinti peale keerata - teha vähemalt 100 miiline (ca 160 km) kruusadistants. Praegune 126 km poriste lõikudega kruusasõit jääb kuskile halli alasse - on nagu kruus aga on ka muda, on nagu pikk aga nagu päris "kruusa"pikk ei ole (kõige legemad kruusadistantsid on 200 miili).

[vigurivänt]

Ma sõitsin 126km rada maastikurattaga. 2.3 CrossKing ees ja 2.4 Rick XC taga ja mõtlesin mitu korda selle peale, et kuidas kruusaratturid sellesse rajasse suhtuvad. 40km pauna peal oli üldiselt kruus, v.a. üks põlluserva tõus, mis ilmselt kuiva ilmaga oleks mõnus kõva savi olnud aga eile oli paras pasteet. Ja siis need klassikalise rajaosa savised/mudased lõigud. Ühe koha peal pidin ise ka sileda lõigu peal kõndima, sest pakkis lihtsalt kummid nii täis, et energiakulu ratta püstihoidmiseks läks ebamõistlikult suureks.

Mu poiss sõitis graveliga, ees ja taga Schwalbe G-One RS Pro 45C , mis on ikka suht sile rehv ja mõnes üksikus kohas lipsus ratas ringi, aga ei midagi hullu. Suur osakaal oli ikkagi kruusal ja seal töötas see komplekt suurepäraselt.

[Kaido88]

See suvi on olnud meeletult vihmane, mis tõmbab kindlasti osalejate vormi alla. Inimesed on vähem sõitnud.
Osalustasude meeletu tõus kindlasti mõjub. Kui vaadata sarja maratone, siis ka neil on osalejaid kokkuvõtvalt vähemaks jäänud ehk noori ei tule alt peale nii palju, kes sõitmas käiks.
See gravel +86km põhisõit kindlasti lahjendab kah seda suppi. Kaob ära see laulupeo efekt. Ma kaotaks isiklikult ära ka need intervall stardid.

[j6ukur]

Keskmiselt mudane rada oli maastikurattaga ok. Mudaindeksi mõttes midagi hullu polnud - on ka vedelaid Otepää kruusateid nähtud. Lainestardid on minu jaoks pluss - ei mäletagi nii rahulikku algust, nagu sel aastal 3:15-3:30 grupis oli. 2.4 rekon raced vedasid tõusudest ja laskumistest alla ning ei jäänud kruusal ka gravelitest maha. Korra toetasin jala maha, kui eessõitja emakese maaga laiemat kontaktpinda otsis. Lõpuaeg tuli 3:29ish, nagu valitud stardigrupp ette nägi.

Minu jaoks oli rada nauditavam, kui kuiva ilmaga. Jah, keti ja keskjooksu vahetasin peale sõitu, aga need on kulumaterjal ja uued ootasid juba riiulis oma aega. Viimasena alustanud 40km distantsil olid rajaolud tõenäoliselt väljakutsuvad ning ootused lõpuaja osas võisid tegelikkusega poole võrra lappesse minna.

Osaluse vähenemine on demograafilises püramiidis näha. "Vanamehed", kes on 20+ aastat sõitnud, sõidavad endiselt, aga noori on vähe. Just keskmiseid karvajalgu, mitte trennipoisse. Tõenäoliselt on oma osa osalustasus, aga ka üleüldises valikute laienemises - mis on popp ja mis mitte.

[piffik]

Ega Kelgul kerge nuputamine ole, kuidas tulevikus win-win teha, et nii maastiku- kui gravelimehed samaaegselt rahul oleks. Kui oleks sel korral kuivem olnud, võibolla oleks tagasiside foon positiivsem. Ise sõitsin mingi 8-9 kord põhidistantsi, esimest korda graveliga, kuigi fs ka kodus olemas. 2 viimast aastat nii kuivad-kiired olnud, et gravelil olnud selge eelis. Eks seetõttu 1-2 laines peamiselt gravelid olidki. Esimesest lainest minnes enda sõiduoskustega gravel-fs tundusid lõpuaja suhtes suht võrdsed olema. Astuvere-Palu vahel omaarust sai kõvasti jalutatud, pärast tulemusi vaadates kaotasin vaid 20 kohta, mis peale Palu tagasi võtsin. Ehk kuiva-kiire raja puhul põhidistants muutuks nagunii graveli eeliseks ja maastikumehed oleks natuke mornid. Olgem ausad, päris maastikumaratoni raskust ju välja ei anna. Veel rohkem kruusale need metsalõigud viies ei ole ka kindlasti kõik rahul, 120+km grupisõitu ei ole ka päris see, mida ootaks.
Muude muudatuste suhtes kindlalt lainestartide ning laupäevase stardi poolt.

[Nightsilm]

Mina läksin 86km sõidule oma 2.4 Maxxis Rekon Race rehvidel oleva FS rattaga ning juba esimeste kilomeetrite järel oli selge, et tegu oli väga õige otsusega. Mudastel kohtadel oli pidamine suurepärane ning ka kruusal oli minek igati normaalne. Ükski suurem mudaauk ei olnud nn "põhjatu" ning korduvalt sai raja vasakul ja paremal olevate lihtsamat sõiduliini otsivatest kaaslastest keskelt hooga mööda sõidetud. No looking back!

Kuna siin on populaarseks saanud arvamuse avaldamine erinevate maratonipäeva aspektide osas, siis panen siia enda poolt ka kiire arvamuse kirja:
-Maraton laupäeval. Superhea
-Hommikubussid Elvast Otepääle. Väga hea.
-Lainestardid. Väga hea
-86km start kell 11:00. Käib kah, 10:00 meeldis rohkem.
-126km distantsi lisandumine. No miks ka mitte. Need paarsada sõitjat ei teinud 86km sõitu tuntavalt hõredamaks.
-Saunatelk finishis. Superhea.
-86km Maratonirada. Vana hea klassika. Mõni aasta mudasem, mõni aasta tahedam. Põhimõttelisi muudatusi siin rajal ma pigem ei sooviks näha. Pisemaid paunu ja möödasõite siin ja seal - miks mitte.

[DeeJott]

Kui põhirõhk ainult kruusale panna, siis poleks ju millestki muljetada. Võrrelge kasvõi 2025 ja 2024 aasta teemat. Või siis mida meeldejäävat ja mis emotsioone pakkusid sõidud 2019 ja 2025 aasta vahel? Minul küll midagi erilist ei meenu Nii nagu praegu on, nii on hea küll.

[jaak233]

Kui 126km distants välja kuulutati, olin kohe huvitatud. Rada ei olnud igav ja oli geaveliga täiesti sõidetav. See, et distntse on mitu on isegi hea. Olen osalenud juba aastaid ka Soome maratonidel, kus on isegi kuus erinevat distantsi samal sõidul. Pole näha osalejate vähenemist. Pigem see soodustab võimalust kogu perega üritusel osaleda. Seda võimalust kasutame ka oma perega. Järgmisel aastal olen kindlasti graveli distantsist huvitatud ja stardis.

[rattahunt]

Kuna ajakava muudeti, tuli regada end sellele köige lühemale rajale, 21km, no ja ratas tuli ka siis valida vastavalt distantsile. Naljaratas, aga kuna taga oli väga väike hammikas, nöuab see väga head treenitust, milleks ma valmis ei olnud. Söidetav, aga rohkem ei taha.

https://www.youtube.com/watch?v=dhvI8LcfC34

Pikem variant

https://www.youtube.com/watch?v=0_zL-o6q1Pw

[Sctt]

Mina läksin 86km sõidule oma 2.4 Maxxis Rekon Race rehvidel oleva FS rattaga.

Sama setup mul ja ei mingeid probleeme mudas sõitmisel.

[DeeJott]

Minnes tagasi 20.ndasse kuupäeva, siis milline oleks olnud ideaalne 700 rehv sellisele rajale? Ise vaatan, et Vittoria Terreno Wet oleks ehk päris hea olnud. Või Pirelli Cinturato Gravel S Loose.

[Epic]

Kõik rehvid olid ideaalsed, erinevusega sadula ja lenkus vahelisest tihendist.

Minnes tagasi 20.ndasse kuupäeva, siis milline oleks olnud ideaalne 700 rehv sellisele rajale? Ise vaatan, et Vittoria Terreno Wet oleks ehk päris hea olnud. Või Pirelli Cinturato Gravel S Loose.

[DeeJott]

Mul tihend pidas hästi, sellega probleeme ei olnud.

[Sherman]

Nii gravel, kui ka MTB on ära proovitud. Meeldib rattataid ümber ehitada.
2023 86km: gravel, amordita, ees suur 52 hammakas - mulje niijanaa, kiirust oli aga raputas korralikult;
2024 86km: MTB, ees komplektis 44 hammakas - päris hea, oli kiirust ja amort võttis rappumise kinni, pehmetest kohtadest sai läbi;
2025 40km: gravel, amordiga, ees 40 hammakas, 45 kummid - mutta totaalselt kinni ei jäänud, kiirust nagu oli, raputas vähem, eelmise aasta ratas oleks sobivam olnud.
Seega minu mulje on, et TRM-ile on sobiv MTB, millel on 1 suur hammakas komplektis. Tänapäeva MTB-del ees suuri hammakaid ei ole. Üks tuttav jättis tulemata just põhjusel, et ei olnud ette panna suuremat hammakat.
Radade pikendamine ja raskemaks tegemine ei ole mõttekas, sest nagu varem mainiti vaneneb osalejate seltskond ning ei leita motti pikemateks ja raskemateks sõitudeks.
Olen viimastel aastatel sõitnud graveliga erinevatel võistlustel: muda ja juurikad ei ole graveli jaoks. Gravelile sobib kruus ja asfalt ning kõvem siledam metsatee. 95% gravelitel ei ole esiamorti. Max millega graveliga sõita võib on pehme märg kruus ehk pori nagu eelmisel aastal Tori Põrgul.