28. Tartu Rattamaraton
Foorumi reeglid
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
28. Tartu Rattamaraton
Kas on oodata 2019 aasta porimaratoni kordumist? On keegi raja läbi sõitnud hiljuti?
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Pole sellist prognoosi, et see korduda saaks.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Praegune prognoos ütleb, et L varahommikul hakkab sadama. Seega on üsna reaalne variant, et tuleb midagi sarnast 2019-ga.
If everything's under control, you're going too slow!
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Tuleb mis tuleb, tulemata ei jää.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Müüa osaluskoht 122 km kruusadistantsile (jäin haigeks). Küsi, suhtleme, mine sõida!
If everything's under control, you're going too slow!
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Kui see aasta mägieestis sõites pole muda, siis järelikult sõidad mööda asfaltteed või asud kuskil mujal 
Loogiliselt võttes peaks ainult esimene ots mitte väga palju muda saama.

Loogiliselt võttes peaks ainult esimene ots mitte väga palju muda saama.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Tehnika kulumist silmas pidades on minu meelest mudast hullem märg tolmune kruusatee. Sealt üles lenduv peenike abrasiivne "märg pasta" krõbistab väga suure isuga laagrites, ketirullikute vahel ja igal pool mujal kuhu ta aga vahele/sisse saab.
If everything's under control, you're going too slow!
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Sõitsin eelmine nv 126 km vabatreeningu läbi ja nii kuiva rada pole ma ammu kohanud. Isegi mets oli väga kuiv. Ok, mitte just tolmavalt kuiv aga kõik veetakistused olid täiesti veevabad.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Metsa viimases osas on rada natukene muudetud ning see tundus nagu ka kergem kui varasemalt. Metsa viimases lõigus tuli suusarajale jõudes keerata paremale, uues variandis siis vasakule. Distantsiliselt on muudetud umbes 3km kulgemist - uues variandis siis kergema veeremisega rada
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Kindlasti vihmarohke nädal muudab rajaolusid tunduvalt, ning metsavahed ja muru muutuvad pudrusemaks. Sellel põhjusel sileda ja kõvema seguga gravelirehvi asemel läheb kasutusse veidi mustrilisem baigirehv.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Need suuremad tavapärased mudaaugud (vähemalt Palu-Elva lõigul) on täidetud mingisuguse jämeda liiva/peene kruusa seguga. Põhjuseks ilmselt graveli distantsi lisandumine, et gravel rattaga oleks kõik kohad lihtsasti läbitavad. Vähemalt vabatreeningul see lahendus reaalselt toimis ning rada oli kiirem kui varem (Gravel, 40mm rehv). Mõnes kohas siiski muda ka alles jäetud, mis võib võistluse ajal takistuseks muutuda.
Viimati muutis gtr 3.0, 18. 09. 2025. 13:19, muudetud 1 kord.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Pean proovima kuidagi 44mm Gravel Thunderoga hakkama saada
Prognoos tundub ka, et on vähe paremaks läinud.

Re: 28. Tartu Rattamaraton
Kas keegi täna on rada vaatama käinud? Eile vist sadas sealkandis kõvasti vihma, kas rada on läbi vettinud?
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Eile ja täna öösel olid Otepääl ikka väga tugevad sajud ja tuleb veel juurde. Rajal pole käinud aga kuiv ta nüüd küll olla ei saa - see on kohe päris kindel 

Re: 28. Tartu Rattamaraton
Sõitsin läbi nädala alguses 86km esimene pool kiire ja siis teine pool ikka mudaseid lõike ole








Viimati muutis rattur92, 19. 09. 2025. 13:16, kokku muudetud 2 korda .
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Täna sõitsin Paluni läbi. Kruusateed enamasti väga head ja tugevad. Peale rolleriraja laskumist metsakale keerates ka väga hea seis 1suurem lomp on aga ilusti mõõda sõidetav. Enne esimest TP’d heinamaad pehmed ja porised aga kes trajktoori valib saab hakkama. Umbes 28km läheb pehmeks ja ca 5-7km päris porine põllutee. Mägestiku kandist kus tee ääres mõõda kraavi tuleb korraks sôita ja kohe uuesti külateele siis sealt tuleb ka pehme teelõik kuni Palu kruusaka laskumisele aga seda ka mingi 2-3km ehk. On lõikusid kus lahtist kruusa veidi rohkem kui võiks aga üldpildis enne lõunat olid kruusakad vâga head. Kui nüüd vihm järgi jääb ja tuul mida Otepää kandis täna on midagi veel tahendaks siis esimesel otsal on homme üsna ok sõita.
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Valgehobusemäe ja Jõulumäe mülgastega võrreldes on nendel piltidel seis täitsa rahuldav 

-
- Rattur
- Postitusi: 187
- Liitunud: 08. 05. 2013. 09:12
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Mõned muljed 40km distantsilt. Otepää poolne osa oli väga porine sest öösel vastu eilset ja eile päeval olid siin väga tugevad sajud. Mitmeid kohti rajal on parandatud varasemate aastatega võrreldes aga raske oli ikka. Palupera metsas polnud niipalju sadanud ja oli lihtsalt libe. Lisaks kulgesid viimased 10km üha tugevnevas uduvihmas. Aeg tuli 18min viletsam kui eelmine aasta kuid koht oluliselt parem. Timewarp video kah, kahjuks sai Gopro aku 5km enne lõppu tühjaks. https://youtu.be/YxzR1dESm8w
-
- Rattur
- Postitusi: 187
- Liitunud: 08. 05. 2013. 09:12
Re: 28. Tartu Rattamaraton
Mis te Kangerti kriitikast kruusa osas arvate ja Kelgu vastusest?
Ma sõitsin 126km rada maastikurattaga. 2.3 CrossKing ees ja 2.4 Rick XC taga ja mõtlesin mitu korda selle peale, et kuidas kruusaratturid sellesse rajasse suhtuvad. 40km pauna peal oli üldiselt kruus, v.a. üks põlluserva tõus, mis ilmselt kuiva ilmaga oleks mõnus kõva savi olnud aga eile oli paras pasteet. Ja siis need klassikalise rajaosa savised/mudased lõigud. Ühe koha peal pidin ise ka sileda lõigu peal kõndima, sest pakkis lihtsalt kummid nii täis, et energiakulu ratta püstihoidmiseks läks ebamõistlikult suureks.
Üks asi on see, et Eesti ongi selline. USAs on jah piirkondi, kus kõik ongi kruus. Mõne koha peale on peenemat peale raputatud ja seda nimetatakse teeks. Aga meil on pigem savi, turvas, muld ja muu selline. Kruusatee säilitamine nõuab tööd. Väikesed ratturile ägedad kruusateed ongi kaduv nähtus, sest nende järgi pole vajadust. Paljud väikesed teed on eravalduses. Üks mees hooldab tee üht otsa, sest see viib tema maja juurde ja teine teist otsa aga keskelt läbi sõita ei lubata ja see hääbub, kasvab kinni, vesi lõhub, jne. See, et korra aastas lastakse ratturitel läbi sõita ei päästa. Samas asi põlluvaheteedega, mida vaja pole lihtsalt. RMK on kah olemas. Ühelt poolt hea, sest hoiab teed lahti. Teiselt poolt - kui RMK ikka tee korda teeb, siis on tehtud. Palju nunnusid metsateid on megalaiadeks igavateks kruusamagistraalideks muudetud.
Kevadel käisin Lätis Latgale Gravel Ultral. Seal oli korraldaja lubadus, et 0km põldu, heinamaad ja singlit. See kant oli nagu Võrumaa. Pmst oli 1/3 rajast toredaid külavaheteekesi ja Läti RMK korda tehtud teid. Ülejäänu olid suured kruusateed ja asfalti oli ka. Mingi 5-6km laia, noolsirget ilma igasuguse tõusuta kruusa oli ikka üsna nüri.
Mulle see meeldis, et 126 oli 86 + 40. Rada valides ei pidanud millestki loobuma. Pmst saan teoreetiliselt end ka nende kolleegidega võrrelda, kes vana hea 86km sõitsid, kui pauna maha lahutan. Kui näiteks graveli peal hakataks neid mudaseid kohti välja jätma, siis oleks valimine raskem. Või, mis see kõige kõvem rada siis oleks?
Mina ütleks, et las jääb nii. Eesti gravel ongi mudakomponendiga, mida maanteepedaaliga ei sõideta ja pigem tuleb kasuks 2.0 kumm. Siis on rajad huvitavamad ja ilusamad. Tänavu oli mõne koha peale kruusa peale veetud, see on minu meelest ok mõistlikkuse piires.
Ma sõitsin 126km rada maastikurattaga. 2.3 CrossKing ees ja 2.4 Rick XC taga ja mõtlesin mitu korda selle peale, et kuidas kruusaratturid sellesse rajasse suhtuvad. 40km pauna peal oli üldiselt kruus, v.a. üks põlluserva tõus, mis ilmselt kuiva ilmaga oleks mõnus kõva savi olnud aga eile oli paras pasteet. Ja siis need klassikalise rajaosa savised/mudased lõigud. Ühe koha peal pidin ise ka sileda lõigu peal kõndima, sest pakkis lihtsalt kummid nii täis, et energiakulu ratta püstihoidmiseks läks ebamõistlikult suureks.
Üks asi on see, et Eesti ongi selline. USAs on jah piirkondi, kus kõik ongi kruus. Mõne koha peale on peenemat peale raputatud ja seda nimetatakse teeks. Aga meil on pigem savi, turvas, muld ja muu selline. Kruusatee säilitamine nõuab tööd. Väikesed ratturile ägedad kruusateed ongi kaduv nähtus, sest nende järgi pole vajadust. Paljud väikesed teed on eravalduses. Üks mees hooldab tee üht otsa, sest see viib tema maja juurde ja teine teist otsa aga keskelt läbi sõita ei lubata ja see hääbub, kasvab kinni, vesi lõhub, jne. See, et korra aastas lastakse ratturitel läbi sõita ei päästa. Samas asi põlluvaheteedega, mida vaja pole lihtsalt. RMK on kah olemas. Ühelt poolt hea, sest hoiab teed lahti. Teiselt poolt - kui RMK ikka tee korda teeb, siis on tehtud. Palju nunnusid metsateid on megalaiadeks igavateks kruusamagistraalideks muudetud.
Kevadel käisin Lätis Latgale Gravel Ultral. Seal oli korraldaja lubadus, et 0km põldu, heinamaad ja singlit. See kant oli nagu Võrumaa. Pmst oli 1/3 rajast toredaid külavaheteekesi ja Läti RMK korda tehtud teid. Ülejäänu olid suured kruusateed ja asfalti oli ka. Mingi 5-6km laia, noolsirget ilma igasuguse tõusuta kruusa oli ikka üsna nüri.
Mulle see meeldis, et 126 oli 86 + 40. Rada valides ei pidanud millestki loobuma. Pmst saan teoreetiliselt end ka nende kolleegidega võrrelda, kes vana hea 86km sõitsid, kui pauna maha lahutan. Kui näiteks graveli peal hakataks neid mudaseid kohti välja jätma, siis oleks valimine raskem. Või, mis see kõige kõvem rada siis oleks?
Mina ütleks, et las jääb nii. Eesti gravel ongi mudakomponendiga, mida maanteepedaaliga ei sõideta ja pigem tuleb kasuks 2.0 kumm. Siis on rajad huvitavamad ja ilusamad. Tänavu oli mõne koha peale kruusa peale veetud, see on minu meelest ok mõistlikkuse piires.