velo.clubbers.ee

Põlved on liigsest koormusest põletikulised ja valusad. Siis pigem reie nelipea lihase distaalne ots. + põlve kõhre kulumine. Soovitati sellist rohtu põlve süstida nagu Renehavis. On keelelgi kogemusi????

Artrosport kliinikust dt. Meiterni käest kindlasti tuleks uurida enne kui midagi süstima hakata.

Botoxit süsti põlve head pehmed tulevad,isegi kukkuda pole valus

On kogemust küll süstiga, kuid pole aimugi, kas see on Renehavis. Sain süsti Mihkel Mardna käest sportmed.ee. Enne mingi asja süstimist ilmselt arst soovitab sul kõik muud võimalikud asjad läbi proovida. Aga näiteks maratonijooksjad või pideva pika koormusega sportlased lasevad seda iga aasta omale põlve süstida, et põlvi säästa.

Minu probleem oli põlve valulikkus, valutamine, raksumine. Sporti tehes läks valusamaks jne.
Süst võttis ära valu koormuse korral ja muidu aitas põlvel paremini liikuda. Ehk see 'lubrikant' peaks aitama siis samal ajal su põlvel loomulikult taastuda.

Kestab ca 1 aasta. Mul kestis veidi vähem. Mu põlv ei ravinud selle aja jooksul ise ennast terveks Aga toode toimib ja teeb täitsa arvestatava augu rahakotti.

Edu!
Viljar

Mul oli operatsioon ja peale seda tegin taastusravi. Põlv läks paremaks, aga koormustega ikka oli/on valulik (joosta üldse ei saa, ratast ja suuska saab teha). Mardna tegi ca pool aastat peale oppi durolane süsti (lihtne kiire ja valutu protseduur). Süst oli 240 euri ja seda haigekassa ei hüvita. Paar kuud oli nagu parem ja oli tunda, et midagi on teisiti, aga suurt efekti sellest ei olnud. Uut süsti ei ole ka kavas minna tegema. Mõju pidi olema aasta (individuaalne muidugi), mul ehk ca 4 kuud. Täna (peaaegu 2a opist) jätkan taastusravi. On töötanud hästi tasakaalupadi (füsio soovitas) midagi sellist http://www.popsport.ee/mod_shop_5b8add2 ... rainer_est ise ostsin Prismast. Seisan kuni väikeste ajavahedega kord ühe jala peal ja teise jala peal ja mõlema jalaga koos. Aitab ka istumise alla panna ja trapetsit on hea sellega treenida. Peale harjutusi annab põlv natuke tunda (viimasel ajal mõnikord ei anna üldse tunda, olen kasutanud ca 1,5 kuud) ja peale seda panen jääkoti peale (füsio soovitas, et kui ikka tunda annab siis jääkott kohe peale, pidi aktiviseerima ka verevahetust piirkonnas).
Töötab ka hästi peale treeningut mingi toru või kõva pulgaga nelipealihase hõõrumine.
Kokkuvõtteks, süsti võib proovida ja sellel on lühiajaline mõju olemas, aga minu hinnangul on see ajutine ja kallis lahendus ning ei lahenda tuumprobleemi. (ma ei mõtle siin sportlasi, kes vajavadki pidevat õlitamist suurte koormustega).
Soovitan enne süsteemselt taastusravi teha vähemalt mitu kuud (füsioterapeut kindlasti aitab plaani teha).

Põlv valutab, põlvekapsel, ülemine osa. Seestpoolt tundub OK olema. Pikemat aega juba vahelduva eduga läheb hullemaks ja paremaks. Veri põletikku ei näita, röntgenpilt ka korras. Ükskord proovisin soojendada, läks veel hullemaks. Kompressi olen ka teinud, nii et põlved "suitsevad", aga suurt abi ei ole. Põlved pole kunagi külmast valutanud ja ülekoormust ka hästi ei usu. Kirurgi järjekord 3nädalat...Füsioterapeut? Kust võiks leida? Kellegil on midagi sarnast olnud või head soovitust a la heinapebrevann, nõgestega vihelda...

urmom kirjutas:Töötab ka hästi peale treeningut mingi toru või kõva pulgaga nelipealihase hõõrumine

Soovitan külastada 1. aprillil Indrek Rannam loengut Rattaharrastusega kaasnevad terviseprobleemid ja vigastused

http://www.tlu.ee/et/uudised/2179/vaata ... ek-rannama

eelmisel aastal samal loengil päris põhjalikult käsitleti erinevaid põlveprobleeme ja seletati millises põlve osas mis probleem valu põhjustab

mina sain ka vahurulliga (foam rull) lihaste rullimisest abi, sest minu põlvevalu asukoht viitas lihaspingetest tekkiva valu kiirgamisele põlves

rattahunt kirjutas:Põlv valutab, põlvekapsel, ülemine osa. Seestpoolt tundub OK olema. Pikemat aega juba vahelduva eduga läheb hullemaks ja paremaks. Veri põletikku ei näita, röntgenpilt ka korras. Ükskord proovisin soojendada, läks veel hullemaks. Kompressi olen ka teinud, nii et põlved "suitsevad", aga suurt abi ei ole. Põlved pole kunagi külmast valutanud ja ülekoormust ka hästi ei usu. Kirurgi järjekord 3nädalat...Füsioterapeut? Kust võiks leida? Kellegil on midagi sarnast olnud või head soovitust a la heinapebrevann, nõgestega vihelda...

Tundub, et oled ühest küljest jutkui asjatundja, räägid, et röntgenpilt on korras ja vereproovid samuti tehtud ja ei näita midagi. Aga teisalt küsid tõsisele terviseprobleemile abi foorumist !!!???
Mine arsti juurde. Alusta perearstist. Küll tema siis juba suunab, kuhu vaja. Kui juhtub menisk katki olema, siis ei aita ükski vann ega massaaž. Aga veelkord: kui asi nii hull on nagu kirjeldad, mine arsti juurde ja ära isegi mitte mõtle ennast omaenese tarkusega või sõprade abiga ravima hakata. Tõsiselt.

Juunis sain perearstilt ortopeedile saatekirja, visiidiaeg augusti keskel, uuringud, operatsioon oktoobris või novembris. 3 nädalat oodata on köömes. Puhas lotovõit. Foorumist niikuinii kiiretoimelisemaid soovitusi ei saa. Aga nagu me teame - diagnoosi paneb arst.

Nõus eelkõnelejatega, et kui probleem tõsine, siis ikka kõigepealt perearsti ja ortopeedi juurde. Kuna klassikaline arstisüsteem tegeleb aga pigem tagajärgedega stiilis söö tabletti, määri kreemi, teeme süsti jms, siis igati abiks võiks olla ka füsioterapeudi külastusest, kes näeb suuremat pilti. Endal väga positiivne kogemus Fysioviisiga (http://www.fysioviis.com), kus 30eur eest saab teha lihasskeletisüsteemi hindamise, ehk siis hinnatakse pealaest jalatallani ära, et mis kuidas toimib, millised lihased nõrgad või kinni või kustkohast raam kõver. Põlve ja seljavalude puhul enamasti koer sinna maetud ongi. Mina sain väga lihtsad ja loogilised selgitused oma ragisevale põlvele ja tuikavale õlale + konkreetsed soovitused edaspidiseks, et kuidas treenida ja mida silmas pidada. Näiteks Spordmedis ortopeedi juures käies astusin kabinetist sama targa näoga välja kui sinna sisse olin läinud, ainuke lisandväärtus oli retsept mida sisse süüa ja mida peale määrida.

Omadest kogemustest julgen soovitada Gunnar Männiku külastamist. Sain omal ajal temalt rohtu põlveprobleemide vastu, milleks minu puhul olid alaselja siselihaste tugevdamisharjutused. Olen oma tutvusringkonnast tema juurde veelgi inimesi saatnud ning kes on käinud, on sealt ka abi saanud. Seda muidugi juhul, kui nad on viitsinud Gunnari antud harjutusi ka regulaarselt teha.

rattahunt kirjutas:Põlv valutab, põlvekapsel, ülemine osa. Seestpoolt tundub OK olema. Pikemat aega juba vahelduva eduga läheb hullemaks ja paremaks. Veri põletikku ei näita, röntgenpilt ka korras. Ükskord proovisin soojendada, läks veel hullemaks. Kompressi olen ka teinud, nii et põlved "suitsevad", aga suurt abi ei ole. Põlved pole kunagi külmast valutanud ja ülekoormust ka hästi ei usu. Kirurgi järjekord 3nädalat...Füsioterapeut? Kust võiks leida? Kellegil on midagi sarnast olnud või head soovitust a la heinapebrevann, nõgestega vihelda...

Korralik pilt oli pölvest olemas(heli-uuring pölvest vmt.?)läksin Tartu dr.Ripsi juurde. Vaatas pilti ja ütles, et sadula asend on vale. Läksin kodu ja vaatan, et ongi sadul paigast ära, liiga taga, pölv ei lähe eriti üle keskjooksu.
Hüppasin aga trenniratta selga ja väntasin ilma mötlemata, tagajärjeks 1-2 kuuga pölved tuksi keeratud. Vahepeal ei saanud üle tunni söita, hakkasid pölved valutama. Önneks sain suht kähku pölved korda. Muidu täitsa häbilugu.
Et kui mönel surevad käed ära vöi selg jääb valusaks, et siis esimene asi ikka söiduasend üle vaadata.

Rattahundi näites on samuti tegemist ikkagi ülekoormusega, aga lokaalse ülekoormusega - vale asend teeb piiratud liigese pinnale liiga ja selleks polegi vaja mahtusid tõsta või mingit erilist intensiivsust rakendada. Väga õpetlik lugu sõiduasendi ja rattavaeguste kohta, tasub jagada!

Läks hästi, et pedaale tundva arsti juurde minek oli. Oleks mõni ala nüansse mittetundev tohter olnud, kellele patsient kui rauda raiunud oleks, et "sõidan ilusti ratast, häda on põlvedes", poleks kuudepikkune kabinetiuste paugutamine sugugi kauge variant olnud. Ja ega midagi imestada ole, isegi sarnast juhtumit kõrvalt näinud - ähvardati juba mandleid kääridega, soovitati mõned targemad hambad suust eemaldada, artroskoopia või mõned süstitorked poleks samuti väga kaugel olnud - aga patsient (jooksuharrastaja) oleks õigel ajal pidanud hoopis oma täiesti lääpa vajunud spordijalatsid ära vahetama. Arstile ei osanud öelda, et jooksmise ajal midagi valesti teeks - ütles, et on hoopis tavalisest kergema koormusega harjutanud ja et jooksuga kaebusi kuidagi ei selgita. No katsu siis ise diagnoosiandja rollis olla.

veloson kirjutas: Läks hästi, et pedaale tundva arsti juurde minek oli.

Ma ei hakka üldse rääkima, mida kohalikud arstid rääkisid, sealt tuli puhast huumorit, alustades - no vanus ka seal maal jne.

JannoR kirjutas:Nõus eelkõnelejatega, et kui probleem tõsine, siis ikka kõigepealt perearsti ja ortopeedi juurde. Kuna klassikaline arstisüsteem tegeleb aga pigem tagajärgedega stiilis söö tabletti, määri kreemi, teeme süsti jms, siis igati abiks võiks olla ka füsioterapeudi külastusest, kes näeb suuremat pilti. Endal väga positiivne kogemus Fysioviisiga (http://www.fysioviis.com), kus 30eur eest saab teha lihasskeletisüsteemi hindamise, ehk siis hinnatakse pealaest jalatallani ära, et mis kuidas toimib, millised lihased nõrgad või kinni või kustkohast raam kõver. Põlve ja seljavalude puhul enamasti koer sinna maetud ongi. Mina sain väga lihtsad ja loogilised selgitused oma ragisevale põlvele ja tuikavale õlale + konkreetsed soovitused edaspidiseks, et kuidas treenida ja mida silmas pidada. Näiteks Spordmedis ortopeedi juures käies astusin kabinetist sama targa näoga välja kui sinna sisse olin läinud, ainuke lisandväärtus oli retsept mida sisse süüa ja mida peale määrida.

mõni hea füsioterapeut, kes tartumaal ka samasugust teenust pakub?

Lühike jutt: kui põlved on valusad, aga operatsiooni ei saa või ei taha - siis küsi ortopeedilt Cingal süsti võimalust. Minul aitas, mõjuma hakkas 4 päeva pärast süstimist.

Pikk jutt:

Sündinud 1975.
1991 kehalise tunnis korvpalli mängides põrkasid minu ja klassivenna põlved kuidagi nii kokku, et minul on pärast seda parem põlv kuidagi habras olnud.
1999 tegi Kaidu Meitern artroskoopilise operatsiooni.
2005 tegi uuesti, puhastamisel tuli u. 10tk purihamba suuruseid tükke.
2007 tegi Madis Rahu uuesti, s.h lihvis ka luud (ise ekraanilt nägin).
Kuni 2024 aprilli lõpuni oli elu ilus.
2024 aprilli lõpus tundsin, et kõndimine on kuidagi valus. A la juba 500 meetri kõndimise pealt on alguses põlv, aga natuke hiljem nii sääremari kui ka ülemised jalalihased kuidagi ... imelikud, nii et pead istuma. Jalga kõverdada normaalselt ei saanud - selline tunne, et parema põlve ülevalt poolt välisest servast tuleb a la mingi luu läbi naha välja. Isegi muruniitmine jms tööd tegid 10 minuti pärast lombakaks.
Käisin perearsti juures, tegi röntgeni ja e-konsultatsiooni ortopeedile.
Vastus oli stiilis "2-3 astme artroos, vähenda kaalu, valmistu liigesevahetuseks".
Perearst kommenteeris, et "aga nii noorelt ei tehta midagi s.t liigesevahetust".
Määras 10x magnetravi, erilist kasu ei olnud.
Hakkasin siis tasulisi ortopeedi vastuvõtte otsima. Confidot vaatasin esimesena, aga kuna Madis Rahul aegasid ei paistnud olevat, visiiditasu teistel arstidel 130 eurot, siis otsustasin Sportomedica kasuks. Seal oli 90 eurot vastuvõtt.
Juuli lõpus tehti seal 30 eurone Kenalog süst. Järgmine päev oli elu ilus. Järgmised 2 nädalat samuti, aga siis tundsin, et probleem hakkab tagasi ronima.
Oktoobris-novembris tegin Sportomedicas 3x vereplasma süstimist. Mingit kasu ei olnud.
Küsisin ka geelide ja operatsiooni kohta, aga vastus oli, et "ei tundu mõistlik vms".
Depressiivsus hakkas vägisi peale ronima; et kas siis tõesti 50 juubeliks selline kingitus, et olen lombakas.
Jaanuari alguses ütles peres olev vahetusõpilane Jaapanist, et tuleb kirja panna kalligraafias, jaapani keeles, uue aasta soov.
Erilist usku ei olnud, siiski kirjutasin-maalisin, et "Soovin, et põlv paraneks".
Mais käisin 2x füsioteraapia juures, samuti midagi erilist see paremaks ei teinud.
Juuni keskel saatsin Confidole sarnase pika jutu ja küsisin süstide kohta. Vastus oli, et tule kohale, Madis Rahu juurde sain aja, 2 juuliks. Olin üllatunud, et nii lihtsalt.
Läksin kohale, kurtsin muret.
Dr. Rahu vaatas pilti, ütles "Põlv ju täitsa OK, liigest vahetada ei ole vaja, teeme nii operatsiooni kui ka tasulise Cingal süsti, kindlustus (minul oli IF) ju maksab".
Mina küsisin veidi arglikult vastu, et "kas operatsiooni saab haigekassa raha eest". Vastus oli "Vabalt, tule 7 oktoober". Ma ei ole nii jahmunud olekus vist tükk aega olnud (et kõik räägivad järjekordadest ja perearst määras ainult e-konsultatsiooni ja nüüd siis oma valdkonna tipparsti juures sain operatsiooniaja). Leppisin kokku 14. oktoober, et saaks suvilas kõik tööd ära teha. Süst tehti ka ära.
3. juuli kõndisin Kadriorust Tantsupeole, jalg lõi endiselt tuld välja s.t oli ikka valus.
4 ja 5. juuli, sama asi, olin leppinud, et Cingal ikkagi ei tööta, tuleb kuidagi oktoobrini vastu pidada.
6. juuli. Pakkisin Laulupeo jaoks igasugu mugavusvarustust kaasa, et kuidagi vastu peaks. Hakkasin Tobiase tänavalt kõndima, valmis valuks ja vaevaks.
Kõndisin 100 meetrit, siis 500, siis olin juba Lauluväljaku sissepääsu juures. Tempo oli kuidagi kahtlaselt kiire võrreldes viimase aastaga. Ootasin, et millal hakkab valus - aga mida ei olnud, see oli valu. Ei tulnud seda ka õhtul ega ka järgmisel päeval.
Nädala lõpus võtsin üle hulga aja jalgratta välja. See tunne oli ikka kirjeldamatu. Kuna ma olen mees , siis rõõmupisarad jätsin endasse. Suvi igatahes luhta ei läinud.
14.10 oli siis operatsioon. Läks vist hästi. Teatud tingimustel annab põlv tunda (ei meeldi trepist alla minna ja selline tunne, et ei meeldi ka Hoka ülivetruvad jalatsid - teaduspõhiseid asitõendeid ei ole), aga muidu on elu ikka ilus.

Aitä hea info eest ja õnnitlused tervise taastumise puhul.

End põlve hoian hellalt, ei mingeid sportmänge, jõusaalis tähelepanelik raskustega kükkidega.