Kristjan Port. Lihtsad vastused... Rahva Raamat AS, 2020

Treening rattasadulas. Mida, kus, kuidas ja kuipalju.
Vasta
Kasutaja avatar
ciclismo
Rattur
Postitusi: 329
Liitunud: 03. 07. 2016. 16:12

Kristjan Port. Lihtsad vastused... Rahva Raamat AS, 2020

Postitus Postitas ciclismo » 06. 07. 2020. 20:26

Jääkrõõm liikumisest

Kristjan Port. Lihtsad vastused keerulistele küsimustele. Rahva Raamat AS, 2020. 146 lk. 14,99 €.

"Panna tuleb!" laadis õpetusi siit ei leia. Ega ka optimistlikku rahvaspordinarratiivi a la rada-oli-tore-korraldus-oli-super-ilm-oli-jah-mudane-aga-saime-hakkama-järgmine-aasta-kindlasti-jälle. KP on spordibioloog. Bioloogile kohaselt on KP referentsmeetodiks elu, paljunemine, fitness eelkõige - ja lõppkokkuvõttes - soojätkamise perspektiivis. Siin on KP leebe traditsionalist. Eesmärk on mõista, KP ei aja oma soopoliitilist agendat.

Kuid bioloogia, ka tänapäeva evolutsioonibioloogia, pole spordi äraseletamiseks piisav. Klassikaline soopõhine käsitlus - millele ka klassikaline sport on suuresti rajatud - ei tule reaalsuse äraseletamisega enam hästi toime. "Niisiis on mõistetav, miks naised kalduvad mehe puhul hindama ressursse ja kasulikkust. Takseerides ürgsemale töövõimele vihjavat lihaskonda tuharatest õlavarteni, kuni modernsemate signaalideni autost palgani. Mehed seevastu otsivad hakkamasaamise, viljakuse ning elu hoidmise märke." (lk 93)

Loodusliku valiku algoritm pole aga nii lihtne. Ja tõesti, kui auto on mehelik seksuaalsignaal, siis millist signaali kannab kallis SUV-s üksinda sõitev sale noor naine? Kindlalt pinnalt lihkesse läinud sooküsimus leiab kajastust ka KP raamatus. KP toob välja mitmeid paradokse, mida sugudevahelise võrdõiguslikkuse taotlus ja sooteisendused sporti on toonud ja leiab, et oleme jätnud naiste spordi arendamata ja selle asemel meelitanud naistes esile mehelikkuse.

Milline on siis spordibioloogia algoritm? "Ometi ei vali armastus ilusaimat, vaid midagi muud". "Mõistatusliku püüdmiseks meisterdab kultuur visuaalsest ja sõnalisest kunstist võrke." Loodus mängib meiega mingit mängu, pannes kõik võistlema. Samas pole Looduse seatud mängureeglid, loodusliku valiku algoritm lõpuni selge. Ja kui olekski, siis tekiks ju võimalus Loodust petta. Võib-olla pettus ongi igasuguse reeglipärase mängu osa? Ausa mängu põhimõte eeldab teatud väärtusi, need aga on muutumises.

Spordi mõistmiseks seega on piisa ühest vaatenurgast. KP liigubki läbi rea aktuaalsete, samas aga keerulisi maastikke avavate vaatenurkade.
See ei ole enam kubertäänlik "kiiremini, kõrgemale, kaugemale"-maailmapilt. Tänapäeva spordi märksõnadeks on sõltuvusseisundid, farma, meelelahutustööstus, äri.

See ei ole ka enam ausa mängu maailmapilt. See on suuresti anti-utoopia, postindustriaalne meediamaailm, kus kõik petavad kõik, nii vaatajaid, konkurente, omaenese meelt ja keha. Moodsate treeningu- ja taastusmeetoditega ning -ainetega üritatakse ka Loodus ära petta.
Tänapäeva inimese bioloogia ja käitumise uuringutega kursisolevale teadlasele kohaselt on raamatus tähtsal kohal aju funktsioneerimine, emotsioonid, infotulvast põhjustatud, valdavalt negatiivsed nähtused, irratsionaalne mõtlemine, karjakäitumine, müüdid.

Sport pakub emotsioone, ilusat jutustust. "Veelgi lihtsam on panustada masside emotsionaalsele reaktsioonile, pakkudes neile rõõmu ja hirmu sõnumeid" (lk 59) "Elu ilusamaks muutev jutustus", spordikangelane (lk 62) "Spordikangelase mälestuse röövimist tajutakse ebaõiglusena, millegi isikliku vargusena, inimese tuleviku kahjustamisena."

KP ei valmista rõõmu ei jõusaaliomanikele ega toidulisandite maaletoojatele. "Kogunevad tõendid, et spordijoogist saadav kasu on enamikul juhtudel ülehinnatud. Vastupidiselt lubadustele pärsivad treeningule järgnevad toidulisandid ja külmateraapia oodatava taastumise efekti. Põletik kuulub keha loomulike taastumise ja paranemise meetmete hulka ja selle pärssimisel võib olla oodatule vastupidine mõju. Tooduga võrreldes on tõenduspõhiselt ja reaalselt suurim efekt heal unel ja puhkusel. Juhul kui teil on selleks aega." Samas, kas sporditööstusel on erilist põhjust KP-i karta? Pigem mitte. Näeme ju, kuidas paljud harrastajad igasugu enervittide, jõusaali- ja maratonikavade konksu otsas visklevad. Neil ei ole erilist kontrolli oma käitumise ja mõtlemise üle.

KP avab sporditööstuse mehhanisme. Suur osa neist on suunatud inimestes sõltuvuste loomisele ja säilitamisele. Sõltuvused on psüühilised, kuid enamasti on neil on ka aineline (kehaline, farmakoloogiline) baas. "Käitumisharjumuste kujunemine rajaneb samuti ajus vabanevate ainete toimel". Kehalis-psüühilise sõltuvuse konks on tugevam kui ühetegurilisel sõltuvusel. Spordiharrastuse sõltuvuslikus olemuslikkuses ei ole erilist kahtlust. "Teatavasti kaasneb kehalise pingutusega meelehea. Treeningust saadav hea tunne võib olla tavatult tugev ja samas salapärane. Eelnev pingutus ise võib olla äärmiselt ebameeldiv. Natuke hiljem saabuv eufooria kombineerub ebamugavuse jääkidega ega ole seetõttu alati hoomatav. Aga efekt on olemas [...] keha nõuab järgmist seiklust valude maailma". (lk 75) Ei, seda ei põhjusta endorfiinid. Uuema teadusvaade kohaselt edastavad treeningust tekkinud mõnutunnet kannabinoidid (kanepiained).

Jalgpall on väidetavalt parem seks. Statistika osutab, et jalgpalli (sporti) edestavad arvutimängud, vähemalt kõrghariduseta töötute USA noorte meeste seas. Arvutimängude emotsionaalne efekt on erakordselt tugev. Arvutimäng sisaldab vahetut ja ise-doseerivat meelehead. (lk 69) "Arvutimängude probleem sarnaneb suitsetamise probleemile" (lk 67) Videomängude äri "eesmärk on otsida viise, kuidas kasutajas veelgi tugevamat sõltuvust esile kutsuda". (lk 67) "IT-ettevõtete niinimetatud hämarad mustrid ehk klientide käitumist manipuleerivad ja sõltuvust põhjustavad psühholoogilised trikid." (lk 68)

See ongi tänapäeva, post-utopistlik maailm - infotulv, kõik manipuleerivad kõiki, hämarad mustrid. Pildi tagaplaanilt ei puudu ka sporti investeerimise vastu huvi tundev kuritegevus. KP on ka ainus, kes - küll mitte selles raamatus - siin sõna "organiseeritud" julgenud kasutada.

KP raamatus on tähtsal kohal kaasaegse töö ja aja (töö- ja vaba aja) kriitiline analüüs. Spordist tervikpildi loomiseks on see vajalik, sest töö ja vaba aeg, treening ja võistlus, pingutus ja taastumine on üksteist vastastikku tingivad mõisted. Kaasaegne töö on mõttetu. Tööst on saanud "suurejooneline mäng, et inimeste elul säiliks mõte" (lk 100). "Leidub kaduvväikese kasuga ja isegi kahjulikku tööd." "Kasutu töö lõhub peresid, mürgitab suhteid, röövib töövõimet ja kahjustab tervist. Ega lase teha väärtuslikku tööd. Harjudes töö saastaga, harjutakse muu saastaga, sealhulgas vaimu kurnava infomüraga" (lk 48) Tunnustust väärib KP ökonoomne kirjutamisstiil ja korrektne keel. Mõiste "töösaast" (lk 48) on inglise bullshit job [1] hea eestikeelne vaste.

Kohati on pilt vastuoluline, kuid see on paratamatu. Mitmes kohas räägib KP ülekaalulisusest kui tõsisest majanduslikust ja sotsiaalsest probleemist. Samas lõpeb raamat normikohasuse laitmise ja individuaalsuse ülistusega. Minu meelest KP, ise saleda kehaehitusega, mõneti ületähtsustab ülekaalulisust. KP arvates eesti naised on OK, eesti mees aga (keskmiselt) ülekaaluline. Võib-olla eesti mees ongi selline?

Aga kuhu jääb lihtne, puhas rõõm, küsib KP. See ongi esseekogumiku väljajoonistuv juhtmõte. Kui eemaldame jõusaalikettide, jooksukorraldajate, spordifarmatööstuse, massimeedia, aga ka spordiharrastajate endi poolt kultiveeritud sõltuvusspordi, kõik need enesepettused ja sõltuvusseisundid, siis jääb siiski mingi jääk, residue, jääkrõõm liikumisest.

Võib-olla jõuavad naised sellele liikumise jääkrõõmule lähemale kui mehed. Raamatu katuskujund, kaanele tõstetud, on vihmas maanteel sõitvad ratturid. Huvi pärast olen teinud väikest statistikat: väga tuulise ja vihmase ilmaga on metsas ja kergliiklusteedel näha liikumas rohkem naisi kui mehi.

Eraldi väärib äramärkimist raamatu tasakaalustatus ja heas mõttes tagasihoidlikkus. Raamat ei ole üheski mõttes "üle võlli". Kristjan Port pole ka mees, kes golõi-tors-stiilis enda eksponeerimist vajalikuks peaks. Kuigi rattasõidu seenior-klassis saavutatud tulemused selleks võimalust pakuks.

Kui otsida raamatust konkreetset nõuannet treenimiseks, siis neid palju ei leia. Siiski: "Kurja juureks on ühekülgsus, millega kehalise aktiivsuse kriteeriumit ollakse harjunud rahuldama. Enamasti kasutatakse juba enam-vähem heas seisundis kehalist võimet, jättes märgatava osa lihastest ja liigestest hooletusse ning kasvatades kohmakust." (lk 108) Uni kui keha kaitsesüsteem. (lk 134)

KP üritab luua suuremat pilti, asetada harrastus- ja saavutussport konteksti, tabada põhjuslikke seoseid. Pilt on mosaiikne. Maailm on keeruline. Cambridge's või Oxfordis pandaks nii tasakaaluka ja laia pildiga mees ülikooli rektoriks.

[1] David Graeber (2018) Bullshit Jobs: A Theory. Simon & Shuster.
- - -
Why so serious?

Kasutaja avatar
dnq
Rattur
Postitusi: 177
Liitunud: 16. 09. 2010. 12:26

Re: Kristjan Port. Lihtsad vastused... Rahva Raamat AS, 2020

Postitus Postitas dnq » 24. 07. 2020. 11:33

Suured tänud põhjaliku ülevaate eest! Loen kindlasti.
Glory is earned, not given.

Vasta

Mine “Treening”