Siinkohal, kui saanud on läbi kõik tänavuse sarja etapid, on kohane küsida tagasisidet ja ettepanekuid, mis aitaksid tuleval aastal üritust paremini teha.

Seega paluksin kõigil tänavuses sarjas osalenutel ning muidu huvitatutel postitada siia foorumisse mõtteid ja tähelepanekuid tänavusest üritusest. Samuti ideid ja soovitusi hooaja 2009 tarbeks. Mida teha paremini, mida teistmoodi, mida kindlasti mitte muuta. Ühtlasi paluks tagasisidet ka tänavuste võistluspaikade kohta. Millised neist võiks mahtuda ka 2009 sarja kooseisu; milliste asemel võiks mõne uue koha otsida. Soovitused uute kohtades suhtes on kah teretulnud.

Mihkel

Esmalt mega tänud sarja kui sellise eest. IMHO väga hea oli igas mõttes. Süsteemi kui sellise osas ei oska kohe midagi halba kosta, järelikult toimis (sh punktiarvestus). Kui siis rade osas võiks ettepanekuid teha.

Ma ihuks nüüd ilgelt hammast trassile Vääna-Viti -> Keila-Joa -> Vääna-Viti. Valdavas osas värskelt pandud asfalt + vinge reljeef (Türisalu pank + veel paar tõusu) + lai tee = 18 km vinge trass korraliku tõusuga + garanteeritud max kiirus sarjas . Ok, nüüd kostub kisa - LIIKLUS. Kui etapp teha kevade poole ja kordus septembris (ehk siis mitte-rannahooajal), siis on liikus õhtul sama tihe kui oli nt Vana-Haapsalu maanteel. See jupp on üks mu tava trennitrasse.

Harku vallast leiab veel trasse, kus asfalt suht ok ja liiklus hõre (nt Keila-Joa -> Vääna -> Keila-Joa ca 13 km, Kiia -> Vääna-Viti -> Kiia ca 26 km, Vääna -> Vääna-Viti -> Vääna ca 15 km, Vääna -> Kiia -> Vääna ca 11 km jne).

Vääna-Tutermaa on ka ülirahulik (kuigi vbl mitte tipp-asfaldiga), sisaldab imevat tõusu.

karta on, et ülišeff Vääna-Jõesuu ja Keila-Joa vaheline uus asfalt läheb kevadel pindamisele, siis on pidu läbi (või poolik).
Sel aastal tehakse taskud, mahapöörded, jooned, viidad jms.

Korraldusliku poole pealt ei oska küll midagi kobiseda. Kõik toimis õlitatult. Kui natuke jonnida siis Hageri-Kernu oli suht raputav asfalt. Kui selle asemele mingi parema koha leiaks oleks väga ok. Näiteks Raasiku lähedal Peningist Alaverre on mitte just tippkvaliteet asfalt aga raputab küll vähem kui Hageris. Pikkust lõigul ca 20 km. Ühe pöördega sõidul leiaks kindlasti sobiva koha võistlemiseks. Ja liiklus minimaalne!
Ja veel, kui on võimalust siis numbrid võiks kiletada või vastupidavamast materjalist valmistada. Maksku ta siis juba natuke rohkem aga elab vähemalt muretult 12 etappi üle, Sellel aastal käisin 6-l etapil ja 7-ndal oleks pidanud juba uue numbri ostma või ise valmistama käepärastest materjalidest (nagu vähemalt Korts-Lauril nägin)

Suur tänu tegijatele! Korraldus ja rajad igati tasemel. Nähes kuidas spets varustuse osakaal tõuseb, on selge et rahvale TT distsipliin istub.

Pirita-Viimsi sektori elajana näeksin meelsasti rohkem etappe Tartu maanteest itta jäävatel teelõikudel. Vanast ajast on meeles Vana Tartu mnt, lisaks veel Saha-Loo, Maardu, Kostivere ja Jõelähtme kandi vaiksed teed. Ainsa miinusena on nende teede kehvapoolne asfalt. Keskmise kiiruse viib see küll alla aga parim selgitataks eniiehknaa - tingimused on kõigile võrdsed.

Oma mätta otsast vaadatuna meeldiks veel kui esimene start antaks kell 18:00. Et ka hilisemate tulijatega arvestada võiks start olla avatud 2h.

Tõus on seal huvitav, aga asfalt KOHUTAV (suure teraga pinnatud, lainetab jne). Nii hullu asfalti polnud see aasta ligilähedaseltki ühelgi etapil.Jah, siin olen Rihoga sama meelt. Ideaalis võiks olla stardiaeg pikem. Sellega seondub kaudselt ka etappide kaugus Tallinnast. Ideaalis võiks etapid olla võimalikult lähedal, et tööpäeva lõpus jõuaks kiirustamata kohale, soojaks ja sõita. See on paratamatus, et Tallinna vahetus läheduses jääb rahulikke trasse järjest vähemaks. Võrdluseks meenutan, et klubi Ratas omaaegsed sõidud toimusid Tallinna ringteel !!!

Kunagi sai nende sõitude korraldusliku poolt uuritud põgusalt ja sealt on meelde jäänud, et politsei vms kasulik amet ütleb kellaaja, mil võid seal 'poe' lahti teha ning millal pead sulgema. Hiline stardi kellaaeg on pandud seetõttu, et selleks ajaks peaks olema aktiivne liiklemine enamvähem läbi (tipptunni riismed). Kas kestvuseosas ka piiranguid oli, seda ma ei mäleta.

OT: lisaatraktsioonina pakutakse seal (Tallinna RR ajal kohatud) suunataju kaotanud suuregabariidilisi koduloomi...

milliseid mõtteid tekitab meeskonnasõidu kaasamine 2009 sarja? Põhimõtte oleks siis analoogne kui paarissõidul, ainult et selle vahega, et meeskonna suurus oleks 1..4 võistlejat.

Paarissõit on hea, seda ärge kaotage. Meeskonnasõidu puhul on vast probleemiks (ühtse)meeskonna kokku saamine. Et kui siis juba nt 4-liikmelised (nt 3 peab lõpetama koos ja aeg 3. järgi). Meeskonnasõit annaks muidugi hea võimaluse karusselli harjutamiseks reaalses olukorras.

Ma mõtlesin isegi seda mainida. Meeskonnad annaks ka kohapeal üksiküritajatest komplekteerida.

See lõik vast enam ei sobi. Kui Ratas seal veel toimetas, oli tegu niitudevahelise rahuliku maanteega. Tänaseks on sinna niitudele kerkinud majadesse kolinud paarkümmend tuhat tallinnlast. See tee on ka üsna kitsas.
Btw. asub Tartu maaanteest läänes
Huvitava ringi saaks nii. Keila-Mudaaugu-Karjaküla-Keila.

Lugesin ühte artiklit ja eriti jäi silma järgnev:

Et areng jätkuks samas rütmis, plaanib Reile tuleval aastal korraldada üle-eestilise maanteesõidusarja, kus põhirõhk on temposõidul ...

mi.re, kas täiendavateks kommentaarideks on veel vara?

Siuhke on eemärk/unistus/mõte on tõesti. Ent pregu on veel natuke liiga palju otsasid lahti. Ei tahaks veel väga konkreetselt asja välja reklaamida.
Tänase seisuga toimub Aerobike 2008 karikasarja lõpetamine ja kokkuvõtte parimate autasustamine 22. Oktoobril. Selleks ajaks on 2009 hooaja visioon ka paigas ning toimub väike mõtete esitlus ja ürituse presentatsioon.

Mihkel

Tänan samuti korraldajaid sel aastal pakutu eest ja jaksu edasiseks!
Ülalpakutud trassivalikutest on hea loomulikult Klooga maantee, kus liiklustihedus on võrreldes teiste maanteedega vähene, võrreldes kunagise Saku-Kanamaga suisa olematu. Ehkki tee asub mere ääres on tänu ümbritsevale metsale plussiks vähene tuulemõju. Vääna-Viti - Kiia kannatab sõita, samas kate on enamasti üsna kore. Hää paraspikk tuleb ring Vääna-Viti - Vääna - Keila-Joa ja algusesse tagasi. Ning veel, Tabasalu-Muraste vahel saab ennast ohutult, kergliikusteel kulgedes, soojaks sõita.

Natuke täiendavat infot sarja lõpuürituse kohta lisaks varem mainitud kuupäevale (see vist pole siit teemast läbi käinud?):
http://www.ejl.ee/index.php?page=4&mod=news&id=3246

Ning lisaks veel üks meeldiv teadaanne kõigile osalejatele, huvilistele ja muidu toetajatele:
http://www.ejl.ee/index.php?page=4&mod=news&id=3245

Tõepoolest - 22. Oktoobril (kolmapäeval) algusega kell 18:00 tähetorni hotellis toimub hooaja lõpetamine.

Mis aastaraamatusse puutub, siis on see suurepärane võimalus soetada omale meene tänavusest üritusest ning ühtlasi ka anda oma panus järgmise aasta korraldusfondi. Täpsem info raamatu kohta: www.aerobike.ee/uudised

mihkel äkki avaldad siin foorumis ka mõne sõnaga mis plaanid siis 2009 hooajal on?

Nüüd võimalik sarja kodukalt - www.aerobike.ee/karikasari - järgmise aasta mõtteid lugeda. tuleb alla laadida esimene nn uudis sealt ning siis peaks avanema Wordi fail kogu plaanidega.

Mnjah, muudatused tulevad. Eks küsimusi ja agasid tekib palju kuid eks näis mis toimuma hakkab. Kõige rohkem on kahju paarissõidu kadumisest. Ja mõni uus trass oleks ikka võinud olla juures. Kas või mingi rotatsiooni värk. Aga vinguda saab alati Peaasi, et majanduslikus surutises sari ikka püsima jääb.

Kaks paarissõitu on ju!Eks ma isegi vaikselt lootsin ja ootasin, aga ... peaasi, et toimub.

Ennast paneb hetkel nats mõtlema see meeskonnasõidu teema. Kas saab vajaliku arvu võrseid isikuid kokku jne. Isiklikult pongestaks tegelt kõik etapid hea meelega üksi (võimalus tõenäoliselt on), kuna see nagu see kõikse õigem TT .

No vot. Peab ikka tähelepanelikult lugema Asi läks kohe poole paremaks. Palju sinna meeskonnasõitu liikmeid vaja? Ei suuda jälle õiget kohta leida! Arvestades paaris ja meeskonnasõite jääb maasoola e. õiget TT-d ainult 4 etappi. See nats imeb...

Teed raja singlile, leidub keegi kes ütleb, et kõrval hea asfalt, miks ratast lõhkuda. Teed raja asfaltile, ... jne.
Millepoolest on lihtsam meeskonnasõit või paarissõit sellest maasoolast? Meeskonnasõit ei ole grupisõit, kus saad pundi keskel või lõpus kurki süüa. Kui seda tegema juhtud saad paremal juhul meeskonnakaaslaste käest lihtsalt verbaalselt peksa. Paaris- või meeskonnasõidus on kiirused suuremad, pingutus jääb samaks või on tiba suuremgi (motivaatori teema). Lisaks tuleb mängu vahetuste tehnika ning sellega kaasnev võit ja kaotus. Igaljuhul lisavad need etapid sarjale jumet ja tõstavad atraktiivsust. Kuida alati on võimalus kütta ka ümemehelise meeskonnana või siis viriseda.

Kiirused on suuremad siis kui paar/tiim suudab ühtlaselt ja võrdselt tööd teha. Elu on näidanud, et ebavõrdsete paaride korral ei pruugi tugevama liikme kiirus olla sama või suurem kui üksi sõites. Mingi hetk peab lihtsalt tempo alla laskma, et saba ära ei kaoks. Tiimisõidus on jah lisaks väga oluline komponent vahetustega seonduv. Oskamatuse tõttu kaotab seal rohkem kui kokkuvõttes võita võiks. Ses osas on asi küll huvitavam, kuid pakun, et enamuste jaoks jääb see katsetamise tasandile. St kardan, et vahetuste teemat ei suudeta eelnevalt piisavalt lihvida. Aga jah, alati on võimalus ka üksi sõita eeldades, et see ka uuel hooajal on võimalik.

Seda sama meskonna sõitu ja vahetusi harjutad Sa ju iga jummala grupisõit kui kas käid ees tööd tegemas või sõidad väiksema (2-ca6-7) liikmelise pundiga. Olgu tegu siis eest ära minemise või maha jäämisega. Ja keegi ei keela ka trennis 2-4kesi nn meeskonda sõita. Ei pea ju kogu aeg paaris väntama. Nii et praktiseerimise kohti on küll. Keegi peaks muidugi pundist oskama õpetada ja vajadusel vigu märkama ning tagasisidet andma.

Tiimi TT-s on minu arusaam kohaselt tegu puhta karusselliga (vähemalt jälgides tuuridel toimuvat jne), mida grupisõidus tsainikute tasandil sisuliselt ei kohta. Vähemalt mitte TT-ks sobiliku sujuvusega. Aga tavai, paneme tiimi kokku ja treeningutele kui ainult õpetaja leiduks .

Lisaksin omaltpoolt kah veidi infot:

1) Paarissõidud - ei kao need tõepoolest kuhugi. Täitsa alles jäävad. Individuaalne tempo loovutab lihtsalt 2 etappi meeskonnasõidule.

2) Uusi radu sai tõepoolest kõvasti kaalutud. Ennekõike liikus mõte sinna suunda, et kaasata rohkem Tallinnast idapoole jäävaid alasid. Seoses Tartu mnt remondiga on ka Tartu maantee ääres mitmeid häid võimalusi tekkinud. Ent jah, paraku siiski jäime juba katsetatud radade juurde ning seda kahel põhjusel: majanduslik argument ning võimalus end möödunud aastaga võrrelda.
Esmalt majanduslikud küsimused: iga uue koha kasutamine eeldab automaatselt uute turvaskeemide jms tellimist, mis kõik paraku maksab. Vana raja puhul saab kasutada eelmise aasta materjale.
Teiseks võimaldab vana raja kasutamine võrrelda end eelmise aasta aegadega. Seega tõstab see sportliku atraktiivsust.

3) Meeskonnasõit. Meeskonna suuruseks saab olema 4 sportlast ning aeg läheb kinni kolmanda lõpetaja järgi. Ent nagu tänavu paarissõiduski, siis meeskonna puudumisel on võimalik startida ka vähema arvu kaaslastega (sh ka üksi). Säärasel juhul läheb aeg kinni viimase võistleja järgi meeskonnas.

4) meeskonnasõit vs karusell
Üldiselt karusell on küll kiireim liikumise meetod, ent neli võistlejat on natuke liiga vähe, et seda praktiseerida. Seega käib ideaalis meeskonnasõit ikkagi ühes rivis vahetustega sõidu vormis. Kui pikk see vahetus nüüd täpselt on, sõltub ilmselt iga ratturi võimetest. Kui hoog hakkab alla vajuma, on viimane aeg vahetada. Kui ratturid meeskonna sees on ebaühtlase tasemega, on mõistlik sõita nii, et tugevamad teevad pikemaid vahetusi ja nõrgemad lühemaid. Kindlasti ei tohiks tugevamad vedada aga märgatavalt kiiremini kui nõrgemad suutelised on, kuna siis võib juhtuda hoopis olukord, kus nõrgemad koolevad. Samuti tuleb vältida äkkilist kiirendamist kohe peale seda kui eelnev vedaja on vahetanud - muidu võib juhtuda, et äsja vahetanu ei saagi enam tuulde ja jääb maha meeskonnast. Kui hoog on alla vajunud ning seda on vaja tõsta, on meeskonna sõidus mõistlik seda teha sujuvalt.

Aga no üldiselt võime suvel teha ka mingi ühistreeningu vms enne meeskonnasõitu.

Tuuridel on tiimi suuruseks (TdF nt) 9 meest, klassikalise meeskonnasõidu puhul 4 meest. Sealt ka see vahe. Ja ega tuuridel ka meeskonnas kogu aeg ei karussellitata. Minu mäletamist mööda sõidetakse tuuridel ikka nii nagu Mihkel siin kirjeldab: mõned veavad pikemalt, teised lühemalt, mingi hetk tehakse karusselli jne. Ehk nii nagu hetkel vaja on (s.o. nii nagu treener tagant autost ütleb).

No näedsis, asi kohe selgem .

sellist ala vist mnt-l tänapäeval enam ei ole. nii vist sõideti kunagi vanakooli aegadel "kamandat". tänapäeval
sõidetakse ainult trekil meeskondlikku jälitust nii. parandage kui eksin.

Täiendan Mihkli meeskonnasõidu juttu. Ideaalselt (kirjutan treki kogemuse põhjal) liigub meeskond, kus 3 on u.ühetugevused ja 1 nats tugevam. Igal neljandal vedamisel on võimalik korrigeerida kiirust vastavalt ülejäänute võimetele vajadusel kas pikemini või kiiremini vedades. Trekil nägi see välja nii, et kui 3 meest veavad pool ringi, siis kui on rasked hetked (kiirus langeb,mitteoluliselt), veab tugevam mees ka pool ringi tõstes veits tempot. Kui aga mansa on üldiselt surnud veab ta teiste säästmiseks ringi-poolteist-kaks, et teised taastuksid ja suudaksid jätkata endise tempoga.
Ja siiski arvan, et mansasõit tuleb maanteel mingil kujul tagasi. Ei tea muidugi kas 100 km ja neljakesi või nt.80 ja kuuekesi?